EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid.
Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste: kirjeldamist ja võrdlemist seletamist ja ennustamist nähtuste mõistmist, sest väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 170). Teemade puhul, mida ei ole varem ulatuslikult uuritud, on uurimistöö eesmärk seda fenomeni põhjalikult uurida, et seda paremini mõista. Uurimuslikud uuringud (exploratory studies) on üsna levinud info hankimise uuringutes. Kui fenomen on küllalt tuntud, siis keskendub uurimistöö nähtuse iseloomulike omaduste kindlaksmääramisele. Kirjeldavad uuringud mõõdavad defineeritud muutujaid vastavalt sellele, kuidas inimesed või objektid on selle nähtusega seotud. Näiteks veebi näite varal võiksid kirjeldava uurigu uurimisküsimused olla järgnevad: Kui palju infootsinguid viiakse läbi veebis?
Jõud ja liikumine (nt kuidas jõud ja liikumine seotud on) Energia (nt päike soojuse ja valguse allikana) Planeet maa ja seda ümbritsev Loetletud teemaplokid sisaldavad endas kõigi loodusainete (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) KATSE. Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse enda vajadused ja huvid) ROLLIMÄNGUD JA MUDELITE EHITAMINE
Kordamisküsimused 1 Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? 2 Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? 3 Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? 4 Kuidas juhtida loodusalast arutelu? 5 Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? 6 Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? 7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja
Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-probleeme ja kontrollib hüpoteese; kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid; teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid; arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle; kasutab ohutusnõudeid järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid; analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi; leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet ning hindab infoallika usaldusväärsust;
Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda seatud reeglistikku rikkuda (Morrison 2006: 186).
loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks; 4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni; 5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; 6) laiendatakse õpikeskkonda: kohtud, arvutiklass jne; 7) on õppes olulisel kohal uurimuslikud tegevused, arutelu, töö mõistetega: seletamine ja kasutamine kontekstis, dokumendi ja pildi analüüs, töö õppetekstiga, plankide ja ankeetide täitmine, ajurünnak, juhtumianalüüs, rollimängud ja simulatsioonid, rühmatöö, projektides osalemine, õppekäigud, kohtumised õigusorganite esindajatega koolis ja nende töö jälgimine töökohal jmt. Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased probleemide
Õpimotivatsiooni loomine õnnestub heal õpetajal ka siis klassis luua, kui see alguses puudub; Avastusliku õppe eeldusteks on õpilaste motiveeritus, õpioskuste ja põhiteadmiste olemasolu; Harilikult võtab avastuslikul teel õppimine palju enam aega, kui näiteks õpetaja poolt klassi ees õpetamine või meeldejätmine lugemise põhjal. (Krull, 2000) Avastuslikud ja uurimuslikud õppemeetodid on väga head meetodid õppimiseks, kuid paraku peab silmas pidama seda, et nende meetodite kasutamisega pole võimalik läbida sama ainealast mahtu, mida õpetajakeskse õpetamisega on võimalik ning seega pole vanade ainekavade alusel väga palju võimalik kasutada avastuslikku või uurimuslikku meetodit õpetamiseks. Kui väheneb õpitava aine maht, siis saab ka kasutada enam avastuslikke ja uurimuslikke õppemeetodeid. (Krull, 2000)
keerukas plaanimine ja juhtimine (varem pole sellist proj esinenud, otsused täpsed ja kiired), riskirohkus, konfliktsus, olulisus- proj realiseerimine aitab saavutada firma eesmärke. Projekte jaotatakse arendus-, teostus- ja tellimusprojektideks. Arendusprojekt- on praktiline väljund uue konkurentsivõimelise toote, tehnoloogia jms evitamine. Arendusprojektideks on tootearendus- ja konstrueerimisprojektid, haldusprojektid, kvaliteediprojektid, hindamisprojektid, infotehnoloogilised p, uurimuslikud p ja teaduslikud uurimisprojektid. Toetusprojektid on vähem unikaalsed kui arendusprojektid. Eesmärgid selgemad ja konkreetsemad. Proj ül teatakse hästi ja ül lahendamiskestuse määramine on suhteliselt lihtne. Need on ehitusp, firma investeerimisp laiendamise mõttes, järelvalve p. Tellimusprojektid firma tellib p projekteerimisbüroost. Tellimusp võib omakorda olla arendus- või toetusp
Selle töö teemaks oli eesti talurahva ajalugu ja ehituskunst. Töö oli erakordne, sest seda tuli teha ajal, kui talumajapidamisi likvideeriti ja koondati kolhoosidesse- sovhoosidesse. Uurimistöö eesmärgiks oli aga eesti talurahva ehituslikku loomingut säilitava ja selle omapära kajastava muuseumi asutamine: Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum avati 1964. aastal. Vabaõhumuuseumi rajamine oli kahtlemata Karl Tihase elutöö, kuid vähema tähtsusega pole ka tema uurimuslikud väljaanded Eesti maarahva ehituskultuuri omapära ja kunstimeele kohta. Harrastades akvarelli ja graafikat, esines mees isikunäitustega Tallinnas ja Moskvas. Tema professionaalsel tasemel valmistatud värvirikkad ning meeleolukad akvarellid ja meisterlikud sulejoonised on aegumatu väärtusega. Hapra, kuid täpse joonega on jäädvustatud taluhooneid ja -mööblit, mustreid ja ehitusdetaile. Suurepärase graafikuna on ta illustreerinud ise kõik oma teosed.
Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme. Uurimistööl peab olema laiem sõnum, tulemustel laiem tähendus. Mõelge, kellele see huvi võiks pakkuda? Uurimisprobleem Uurimistöö algab uurimisprobleemist! Uurimisprobleem ehk uurimuslik intriig! Miks on selle probleemi uurimine oluline, vajalik või mida uut see annab? Uurimisprobleemi tüübid: Ühiskondlik-poliitilised Uurimuslikud Nende kombinatsioon Vead uurimisprobleemides Liialt kitsas ja väheaktuaalne Polegi probleemi Ebahuvitav teaduslikus mõttes Võrdleb kas liiga sarnaseid või liiga erinevaid juhtumeid Uurimisprobleem BA-töös Uurimisprobleem ei ole uurimisküsimus! Uurimisprobleem kirjutatakse lahti BA-töö sissejuhatuses eraldi selgitava lõiguna, Uurimisprobleemi lahti kirjutamine on uurimistöö müümine Põhjendused ei saa olla isiklikku laadi.
ühikondliku tulemi ning projektist huvitatud isiku osalemist : tootearendus- ja töötajate ajafond ja seadmete ajafond, *kulud, omahind, *tootmispind jne; 3)otsustamiseks konstrueerimisprojektid, haldusprojektid, kvaliteediprojektid, hindamisprojektid, on vaja alternatiive; 4)sihifunktsioone ja kitsendusi väljendatakse kas võrrandite või infotehnologilised, uurimuslikud projektid, teaduslikud uurimisprojektid. võrratustena. Toetusprojektid: on vähem unikaalsed kui arendusprojektid, eesmärgid on selgemad ja 7.2.Lahendusvõtted. 1)piirangute graafiline esitus; 2)samakasumijoone meetod(graafiline konkreetsemad, projekti ülesandeid teatakse hästi ja ülesannete kestuse määramine on m.); 3)ekstreempunkti meetod(graafiline); 4)simpleksmeetod; 5)transpordikulu meetod; suhteliselt lihtne
seni teadaolevalt ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat (1525). See Wittenbergis trükitud teos sisaldas M. Lutheri missa tõlke. Esimene osaliselt meie ajani säilinud raamat pärineb 1535. aastast (Wanradti-Koelli katekismus). Enne seda üksikuid käsikirjalisi tekste ja nimeloendeid. Üksikkäsitlusi leidub eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud saksakeelses ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniß der Estnischen Sprache" (181332). Baltisaksa pastorite uurimuslikud artiklid. Tartu Ülikoolis Lektor Johann Samuel Friedrich Boubrig - (lektoriks 1826-1837): ühise kirjakeele vajaduse tõstatamine; eeskuju soome keelest. 1843 - "Ueber die Dialecte der ehstnischen Sprache und ihre mögliche Vereinigung zu einer allgemeinen Schriftsprache" Lektor Dietrich Heinrich Jürgenson - (esimene eestlasest lektor, töötas 18371841) loengud eesti kirjanduse ajaloost, k. a ülevaade varasemast kirjasõnast (ilmunud ÕESi toimetistes 184344). Peab huvi
varieerumist ja muutumist. Analüüsiobjekt on inimese suhted teiste inimestega, nende suhete kaudu moodustuva võrgustiku struktuur ja selle omadused. Labrie (1988: 217): võrgustikud on vahend, mille abil kirjeldatakse inimese sotsiaalset ümbrust. 21. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Üksikkäsitlusi leidub eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud saksakeelses ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniß der Estnischen Sprache" (181332). Baltisaksa pastorite uurimuslikud artiklid, nt Jacob Johann Anton Hirschhausen Stahli kirikuraamatute kohta, Johann Heinrich Rosenplänter J. Rossihniuse kirikuraamatute kohta. Villem Reimani eestvõttel ÕESi toimetistes ilmunud G. Mülleri jutlused (1891) ja J. Rossihniuse kirikuraamat (1898). Lektor Johann Samuel Friedrich Boubrig (lektoriks 18261837): ühise kirjakeele vajaduse tõstatamine; eeskuju soome keelest ("Ueber die Dialecte der ehstnischen Sprache und ihre mögliche Vereinigung zu einer
Ühisgümnaaisiumi tüdrukutest elavad aktiivset suguelu, kui palju teavad nad rasestumisvastastest vahenditest ning kuidas nad suhtuvad rasestumisse keskkooliealisena. Samuti, kolmandana, oli eesmärgiks uurida, kuidas on toime tuldud olukorras, mil laps on otsustatud sünnitada, käies ise keskkoolis ja kuidas hakkama on saadud kahe noore ema näite põhjal. Küistluslehtedest saadud tulemusi on analüüsitud ja võrreldud. Uurimuslikud meetodid olid ainult küsitluslehed, sest neist saadud andmetest piisas andmete võrdluseks, noortele emadele koostatud küsitluslehed olid intervjuu vormis. Materjali leidus kõige enam rasedust puudutavates raamatutes, internet pakkus abi üldjuhul vaid piltide leidmiseks. Suured tänusõnad juhendajale, Liivi Aarele, kes oli väga abivalmis ning kellega oli väga meeldiv koostööd teha kogu uurmistöö koostamise vältel. Samuti tänan kahte noort ema,
rivates dokumentides toodud hindamisalustest. Seejuures hinnatakse ainekavaga määratletud õpitulemuste saavutatust. Kõiki tulemusi ühendavaks märksõnaks on probleemide lahendami- ne. Probleemide ehk lahendaja jaoks väärtust omavate algselt vastuseta küsimuste lahendami- sega omandatakse nii bioloogiaalased teadmised kui ka oskused. Õpitulemused jagunevad kahte valdkonda: i) mõtlemistasandite arendamine bioloogia kontekstis, ii) uurimuslikud ja otsuste tegemise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80 % ja 20 %. Õpilaste mõtlemistasandite arengut bioloogias hinnatakse kahel tasemel lähtuvalt saavutatud õpitulemustest: i) madalamat järku, ii) kõrgemat järku. Hinde moodustumisel peaks nende vahekord olema põhikoolis 50 % ja 50 % ning gümnaasiumis 40 % ja 60 %. Madalamat järku mõtlemistasandid hõlmavad teadmist ja arusaamist ning kõrgemat järku tasandid analüüsi,
– öelda, et kõik Eesti elanikud, kõik ministeeriumi ametnikud, kõik tallinlased, jne arvavad, teevad, mõtlevad... niimoodi. – Kvalitatiiv sobib nähtuste/protsesside/koosluste sügavuti uurimiseks. Kui tahad teada, kuidas asjaosalised asju mõistavad, kuidas mingid protsessid/sündmused kulgesid, mis on sügavamad põhjused ja mehhanismid? Tahad koguda rikkalikku infot keeruliste teemade kohta. • Põhimõtteliselt erinevad uurimuslikud lähenemised: üks number kvalitatiivuuringus ei tee seda veel kvantitatiivseks uuringuks! • Kvantitatiivne strateegia: – Uurin 100 Eesti vallavanema arusaamu kohalikust demokraatiast ja kaasamisest – ning saan üldise pildi, mida üks keskmine vallavanem demokraatiast ja kaasamisest teab ja milliseid kohaliku demokraatia aspekte tähtsaks peab • Kvalitatiivne strateegia: – Valin välja 3 erinevat valda ja uurin, kuidas kaasamisprotsess ja kohalik
Võimalik on, et tunnistust on julgustanud andma kolmandad isikud. 7. Algse tunnistuse andmise kontekst. Püütakse teha kindlaks esmase tunnistuse andmise päritolu ja kujunemine Näiteks, kas esimene tunnistus oli vabatahtlik või seotud kellegi soovitusega (vanemad, sõbrad, õpetajad, psühholoogid jne). 8. Surve valetunnistuse andmiseks. Püütakse teha kindlaks, kas ilmnevad tunnused, mis viitavad survele muuta tegelikke detaile (sugereeritud, sunnitud, kaalutletud). Uurimuslikud küsimused See osa puudutab tunnistuse seost toimunud kuriteo tüübiga ja teiste tõenditega. 9. (Mitte)vastavus loodusseadustele. Vaadeldakse võimalust, et tunnistuses kirjeldatatavad sündmused ei ole realistlikud. Näiteks, kui keegi viitab raseduse tekkimisele intsesti käigus, kuid ohver ei olnud veel võimeline oma füsioloogilise arengu etapi tõttu rasestuma. 10. (Mitte)vastavus teistele tunnistustele
annaabi.ee 
