3.5 Taani Taanis pööratakse õppekavas suurt tähelepanu uurimusoskuste arendamisele eriti keskkoolis. Keskkoolis tuleb geograagias teha vähemalt kaks uurimust. GIS on nüüd ka gümnaasiumi geograafia kohustuslikke osi. Loodi interdistsiplinaarne loodusõpetuse kursus gümnaasiumis. Selle kursusel viiakse läbi õpilasuurimusi ning seoses sellega tutvustatakse ja kasutatakse ka GIS-i. Taanis uuriti doktoritöö raames, kuidas õpilased saavad hakkama uurimuslike projekttöödega, kus on vaja GIS-i kasutada. Õpilastele koostati juhendid nelja uurimistöö läbiviimiseks, kus õpilased pidid ise koguma andmeid, et neid visualiseerida ja analüüsida. Projekttöö koosnes umbes 4-6 õppetunnist ning seda katsetati kolmes koolis 14-15 aastaste õpilastega. Teostamiseks kasutati ArcGIS tarkvara. Esimene projekt oli Kauplused ja nende tagamaad, mille käigus uuriti kaupluste tagamaid, ala, kust inimesed käivad poes sisseoste tegemas
Politoloog. Poliitikat kõige paremini määratlev märksõna on võim (sh võitlus võimu pärast, võimu teostamine, võimusuhete korraldamine, võimu jaotus, võimule allumine). Poliitikat võib leida igast „püsivast“ ehk korraldatud inimkooslusest, kõige olulisemalt aga riigist kui poliitilisest ühendusest, kuna suhted lähedaste, sõprade, naabrite ja töökaaslastega on meil valdavalt erinevad, suhted riigiga aga ühised. Politoloogiat kui teadusharu iseloomustab maailmavaadete, uurimuslike lähenemiste, meetodite ja seisukohtade paljusus, milles erinevaid koolkondi (nagu nt feminism, marksism, positivism, konstruktivism) ühendab mitte jagatud teadmine, vaid jagatud uurimusküsimused riigist, võimust ning kodanike ja gruppide poliitilisest käitumisest. Politoloogid on eri meelt selles, kas mõtestada poliitikat lähtuvalt vajadustest või konfliktidest, eliidist või kodanikkonnast; kas keskenduda sellele, mis on toimunud ning mida saab näha ja mõõta või
säästame raha kui ka loodust. Tänapäeval kasutusel olevad energiaallikad on ennest ammendamas ja on vaja leida alternatiivseid meetodeid energia saamiseks. Riikide energiamajandus suundub aina enam säästlike ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise suunas. Hakkatakse üha enam panustama taastuvatesse energiaallikatesse. Inimesi tuleb teavitada energia säästmise tähtsusest ja kuidas see mõjutab meid endid. Töös on kasutatud mitmete teiste autorite uurimuslike tulemusi ja teaduslike materjale energia saamise ja kasutamise kohta. 3 1. ENERGIA LIIGID Mehaaniline energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka kineetilist energiat (vt lisa 1). See energia mõjub materiaalsele kehale mis püsib paigal. Jõuks, mis kehale mõjub, võib olla näiteks gravitatsioonijõud. Näiteks, kõrge paisu taga seisval veemassil on teatud potentsiaalne energia. Lüüside avamisel on
säästame raha kui ka loodust. Tänapäeval kasutusel olevad energiaallikad on ennest ammendamas ja on vaja leida alternatiivseid meetodeid energia saamiseks. Riikide energiamajandus suundub aina enam säästlike ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise suunas. Hakkatakse üha enam panustama taastuvatesse energiaallikatesse. Inimesi tuleb teavitada energia säästmise tähtsusest ja kuidas see mõjutab meid endid. Töös on kasutatud mitmete teiste autorite uurimuslike tulemusi ja teaduslike materjale energia saamise ja kasutamise kohta. 2 1. ENERGIA LIIGID Mehaaniline energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka kineetilist energiat (vt lisa 1). See energia mõjub materiaalsele kehale mis püsib paigal. Jõuks, mis kehale mõjub, võib olla näiteks gravitatsioonijõud. Näiteks, kõrge paisu taga seisval veemassil on teatud potentsiaalne energia
See lihtsustab hilisemat kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. ● Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel: ● töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi; ● töö kirjutatakse umbisikulises vormis; ● pealkirjades ei kasutata lühendeid; ● lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus; ● vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused;
toimub. Kasutatakse: 1) olemasoleva protsessi kirjeldamisel; 2) uue protsessi kavandamisel; 3) protsessi erinevate astmete omavaheliste seoste uurimiseks. Voodiagrammide abil on kerge ette valmistada nii suulisi ülevaateid kui ka illustreerida esinemisi, kus tuleb kirjeldada v. analüüsida v. kavandada mingit protsessi, samuti on need rakendatavad ka uurimuslike tööde teostamisel. Voodiagrammi sümbolid on enimkasutatavatel programmidel menüüs "Autoshapes/ Flowchart"): Protsess ( on vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste koosmõju) Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest Andmed (protsessis vajalikud lähteandmed)
SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest 3) protsessi erinevate astmete omavaheliste seoste uurimiseks. Voodiagrammide abil on kerge ette valmistada nii suulisi ülevaateid kui ka illustreerida esi- nemisi, kus tuleb kirjeldada v. analüüsida v. kavandada mingit protsessi, samuti on need ra- kendatavad ka uurimuslike tööde teostamisel. Voodiagrammi sümbolid on enimkasutatavatel programmidel menüüs “Autoshapes/ Flowchart”): Protsess ( on vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste koosmõju) Andmed (protsessis vajalikud lähteandmed) Dokument (mida kasutatakse protsessis) Dokumendid
1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool saamiseks pilootuurimuses. Üsna sage on mugavusvalimi rakendamine koos kihtvalimi või mitmeastmelise valimiga (tabel 6). Tabel 6 Näide mugavusvalimi kombineerimisest teiste meetoditega Rikka (2010, lk 14) uuris loodusteaduste õpetajate poolt väärtustatud toetussüsteemi uurimuslike tööde läbiviimiseks. Kasutati kihtvalimit ja kihi piires mugavusvalimit. Eesti koolid jaotati 2009. aasta riigieksamite keskmiste tulemuste alusel kolme kihti: I kihti moodustasid koolid edetabeli esimesest kolmandikust (174), II kihi moodustasid teise kolmandiku (75149) ning III kihi moodustasid kolmanda kolmandiku koolid (150223).
Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. 32. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe konstruktivistlike õppimisteooriate rakendusena. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. (5.2) Bruner oli seisukohal, et vaid õpilase uurimuslik tegevus tagab tõelise huvi ja pühendumise õpitavatele probleemidele
muinasaja uurijad välja toonud midagi eriti tähtsat , mille abil ajalugu selgitada. Nt Tsehhis Konsatinos ja Methodos, kes otsisid Clemensi maiseid jäänuseid. Haudu otsisid taevatähtede kaudu . Keskajal leiti asju , kuid nendega ei osatud õigesti ringi käia ( neile ei leitud õiget lahendust. Nt kivikirveid peeti välgunoolteks. Neid raamiti kuld ja hõberaamidega ning nad olid võrdlemisi eksklusiivsed, esimesena tunti suuremat huvi antiikaja vastu ( renessansi ajal) , uurimuslike töid siiski ei koostatud . Otsiti ilusaid esemeid , mida kasutati rkkamate valitsejate hoonete dekoreerimiseg neid ei uuritud. I arheoloogiks peetakse siiski Johann Joachim Winckelmanni 18 sajandil . Tundis samuti huvi antiikaja vastu . Väljakaevatud leidude põhjal avaldas,, Antiikkunsti ajaloo'' I teos , mis uurib väljakaevatud leidude järgi antiikaega. Samuti oluline uurija on taanist Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) hakkas süstematiseerima
11 2014 S.Vaarpuu, M.Tilk) Väga hea ja ülevaatlik artikkel lastevanematele kuna enamjaolt nõuavad lapsevanemad lasteaiaõppest õpetjate käest maksimaalselt palju, ise panustamata. Õpetaja saab selle eest palka ja ta on kohustatud mulle koolivalmis lapse üle andma lasteaia lõpuks – nii arvatakse, unustades ära omapoolne panus ja meeskonnatöö. AHAA teaduskeskuses õpitakse uurides ja kogedes (Õpetajate Leht 6.04 2013L.Vaher) Tartus asuv AHHAA teaduskeskus toetab uurimuslike õppepäevadega lasteaias ja põhikoolis õpetatavaid teadmisi. Eksponaatide kasutamist õppeotstarbeks juhendavad toimekad giidid, kes rühma-, klassi- või aineõpetajaga koostöös suunavad õppijaid looma seoseid eelnevalt õpitu ja teaduskeskuses kogetu vahel. Õppijate iseseisvat uurimist suunavad uurimisküsimused ja töölehed. Lasteaedadele ja koolidele mõeldud õppepäevad toetavad riiklikus õppekavas ja tänapäevastes
TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine sisu lühikirjeldus eesti keeles (ÕIS-ist) Sissejuhatus ja ülevaade energia kasutuse, muundamise innovaatiliste, arenduslike, uurimuslike suundadega seotud probleemistikku. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Soojusülekanne juhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Faasimuundumissoojus. Soojusülekande seadmed, soojusvahetid. Soojusisolaatorid. Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja karakteristikud. Ventileerimine ja kütmine hoonetes. Energiaressursside kasutamise optimeerimine, energiat kasutavate protsesside analüüs
saamise), teisel aga kõrgemale tasanditele. Õpitulemuste sõnastuses seostuvad madalamat jär- ku mõtlemisoperatsioonidega järgnevad märksõnad, mida saab kasutada vastavate ülesannete koostamisel: liigitab, toob näiteid, loetleb, selgitab, tunneb ära, kasutab. Kõrgemat järku mõt- lemisoperatsioonidega seostuvad märksõnad: analüüsib, võrdleb, seostab, koostab, hindab, la- hendab ülesandeid. Uurimuslike oskuste hindamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata uuringute planeerimise, läbi- viimise ning tulemuste analüüsi ja tõlgendamise ning esitamise oskustele. Neid saab hinnata tervikliku uurimusliku töö käigus, kuid ka üksikute etappide läbimisel. Seejuures hinnatakse järgmiseid aspekte: 1. Planeerimisel: y probleemi sõnastamine, y taustinfo kogumine ja kriitiline hindamine, y uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamine, y katse kavandamine. 2. Uuringu läbiviimisel:
Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. R. Gagne õppeühiku mudel. Defineerib õppetundi õppeühikuna ja õppetöö põhifaase, mis tuleb läbida iga teema õpetamisel. Õppetunni põhietapid 1. Tähelepanu haaramine 2. eesmärgid õpil. motiveerimine 3. varem õpitu meelde tuletus 4. uue mater. õppimine 5. õppimise suunamine 6. õpitu kontrollimine 7. tagasiside kindlust. 8
ja eesmärk; uurimisprotsessi etapid; uurimistöö hindamine VALDKOND LOODUSAINED Uurimuslik õpe loodusainetes - Margus Pedaste, Mario Mäeots (WORD; PDF) http://www.oppekava.ee/images/3/3b/Uurimuslik_%C3%B5pe_loodusainetes.doc Põhjalik ülevaade uurimuslik õppe sisust, selle mõiste kujunemisest, definitsioonidest, uurimusliku õppe etappidest, uurimusliku õpiprotsessi reguleerimisest ja uurimusliku õppe rakendamisvõimalustest. Uurimuslike oskuste arendamine ja hindamine bioloogias - Margus Pedaste, Tago Sarapuu (WORD; PDF) http://www.oppekava.ee/images/4/45/Uurimuslike_oskuste_arendamine_ja_hindam ine_bioloogias.doc 46 Artiklis püütakse tuginedes ülaltoodud artiklile ,,Uurimuslik õpe loodusainetes" anda juhiseid, kuidas arendada uurimuslikke oskusi bioloogia kontekstis ning mil viisil nende arengut hinnata
hankimine Kasutatakse erinevaid variante; valik oleneb probleemist ja huvitava informatsioni olemusest (Tepp) (Tepp) Uurimuslike intervjuude liigid Struktureeritud intervjuu · Struktureeritud (standardiseeritud) intervjuu: · Kindlad küsimused etteantud järjekorras ning kasutatakse standardiseeritud või identseid fikseeritud vastusevariantidega (ankeetküsitluse küsimusi; vastusevariandid on ette antud; suuline vorm= suulises vormis läbiviidud ankeet · Kasutatavad hoiakute, arvamuste, motivatsiooni
kehtestada järjepideva arenguga, aga kuna siseturuga ei ole nii teadlikult tegeletud, siis oleks vaja just siseturistide peibutamiseks mõeldud kuurordikontseptsioon disainida. Eelnenut arvesse võttes uuritakse magistritöö järgmises alapeatükis Pärnu kuurordi kohta eksperdi, kohaliku kogukonna ja Eesti pereturisti arvamust. Meetodina kasu- tatakse eksperdiintervjuud, lühiintervjuusid ja avatud intervjuusid. (vt joonis 6) Uurimuslike intervjuude tüüpe on arvukalt ja erinevad autorid on neid erinevalt nime- tanud. Struktureerituse taseme järgi on skaala ühes otsas struktureeritud intervjuu ja teises avatud intervjuu. Viimasel on palju erinevaid nimetusi, sisu poolest on see struk- tureerimata ja suunamata intervjuu. Kõigist intervjuu vormidest on just avatud intervjuu kõige lähemal harilikule vestlusele. Siin võib käsitleda mida tahes ning teemavahetus intervjuus leiab tavaliselt aset intervjueeritava initsiatiivil
annaabi.ee 
