Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Uurimistöö "Dieedid" - sarnased materjalid

Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimistöö "Dieedid"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

dieet, burke, venitus, shel, dieedid, diet, viiding, atkins, atkinsi, venituse, toitumis, dieeti, kuulsaimad, levini, dieediga, rasvad, juur, venitusedstuda, liigutus, naistemaailm, karen, gossip, articlesmage, koostaja, juhendaja, kuulsamad, kirjutatakse, suurendamine, avastused, arstiteaduses, uurima, paranemise, osakaalu, ülekaalulisusnimkeha
Industriaalühiskond
15
pptx

Industriaalühiskond

Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Linnaelu miinused Linn

Ajalugu
18 allalaadimist
Minu lemmik näitleja - Matt LeBlanc
6
pptx

Minu lemmik näitleja - Matt LeBlanc

Minu lemmik näitleja Matt LeBlanc Autor: KarlErik Reim Juhendaja: Ako Rääbis Varasem elu Matt LeBlanc, sünninimega Matthew Steven LeBlanc sündis Newtonis, Massachusettsi osariigis. Tema ema, Patricia töötas büroojuhatajana ning tema isa, Paul oli mehaanik. LeBlanci juured ulatuvad Itaaliasse ning PrantuseKanadasse.[1] Karjäär 1987. aastal oli Matt Heinz Tomato Ketchup reklaami peaosaline. 1988. aastal oli tal regulaarne roll TV sarjas TV 101. LeBlanc sai oma karjäärile hoo sisse situatsioonkomöödias ,,Sõbrad'', kus ta mängis Joey Tribbiani rolli. Sealt alates sai LeBlanc ning teised näitlejad sarjas ,,Sõbrad'' ülemaailmse kuulsuse. Matt ilmuma mitmetes filmides: ,,Ed''; ,,Lost in Space''; ,,Charlie's Angels'' ning ,,All the Queen's men''. 2011. aastast alates on Matt mänginud treeneri rolli sarjas Episoodid.[1] [2] [3] [4] [5]

Meedia
6 allalaadimist
Google Chrome
21
odt

Google Chrome

Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõtt.............................................

Algoritmid ja andmestruktuurid
11 allalaadimist
Räägime palju-hoolime vähe
3
doc

Räägime palju, hoolime vähe.

47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill %20area&asrc=Search&ast=&gclid=CMTG6o

Kirjandus
3 allalaadimist
Rein Rannapi elulugu
6
docx

Rein Rannapi elulugu

Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatooriumis 1972-1977 klaveri erialal Virve Lippuse juu

Muusika
10 allalaadimist
Madalmaade kunst 15-Sajandil
6
docx

Madalmaade kunst 15. Sajandil

Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
Tekstiilkiud
10
doc

Tekstiilkiud

LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5

Keemia
50 allalaadimist
Frederick Lad Olmsted
16
docx

Frederick Lad Olmsted

Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli vaevalt nelja aastane. Tema isa abiellus u

Maastikuarhitektuuri ajalugu
3 allalaadimist
Luksemburgi Suurhertsogiriik
11
doc

Luksemburgi Suurhertsogiriik

Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus...............................................................................................................................4 1.4 Riigi arengutase.................................................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajandus............................................

Geograafia
8 allalaadimist
Töökoja seadmed
4
docx

Töökoja seadmed

Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Töökoja seadmed Iseseisevtöö Juhendaja Tauris Vijar Tartu 2012 Värvikambrid, ettevalmistuse töökohad, värvisegamisruumid, värvi kuivatuskamber Blowtherm värvikamber "CRAM SPEED" : standard sisemõõdud 4 x 8 x 2,7m või 4,5 x 8 x 3,0m; neljaosaline autouks sisseehitatud maalriuksega, eraldi maalriuks küljel; galvaniseeritud täisrestpõrand metallsokliga 530 mm, kandevõimega 1000kg/ratas; valgustid ülal servades 30 kraadise nurga all ja nurkades kokku 2100W. Lisavarustusena läbisõidetav variant, valgustid seinapaneelides, sisseehitatud vesivärvi kuiva

Sissejuatus õpingutesse
23 allalaadimist
Eda-Ines Etti
11
doc

Eda-Ines Etti

EDA-INES ETTI MUUSIKA REFERAAT 2 SISUKORD: BIOGRAAFIA.....................................................................................................................3 ELULUGU...........................................................................................................................3 MUUSIKALINE KARJÄÄR.............................................................................................. 3 TELEVISIOON JA RAADIO............................................................................................. 4 SAAVUTUSED...................................................................................................................5 DISKOGFRAAFIA............................................................................................................. 6 Albumid:.......................................................

Muusika
10 allalaadimist
Soome keel
4
docx

Soome keel

Salme Põhikool Uurimustöö Soome keel Mirge Arge 9.klass Läätsa 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................................2 1. Soome keele ajalugu.........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. L

Eesti keel
15 allalaadimist
Liibüa
6
docx

Liibüa

Arvan, et eksmise põhjuseks võis olla see,et ma ei teadnud kus riik täpselt asub, ning mis maailmajaos. Kui ma oleks seda teadnud, siis võibolla oleksin ma osanud täpsemalt joonistada. Uurides erinevaid kaarte nägin, kaarti kus olid välja toodud suuremad sadamad, õli/gaasi maa- alad. Lisaks sellele leidsin ka kaardi, kus oli välja tooud, kui palju inimesi elab erinevates linnaosades. Liibüa asub Aafrika mandril, Aafrika maailmajaos, Põhja- Aafrikas. Tema naaberriikideks on Tuneesia, Alžeeria, Niger, Tšaad, Sudaan ja Egiptus. Asned mere suhtes on hea, sest Aafrika on ümbritsetud Vahemere,Atlandi ookeani, India ookeani ja Punase merega, Liibüale lähemal on Vahemeri. Liibüa on nelinurkse kujuga, mulle meenutab see ka natukene kausi kuju. Liibüa pikkus – ja laiuskraadid on :26°N 18° E. Pealinna geograafilised kordinaadid on: 32°N, 13°E. Pealinna kaugus Tallinnast on 2894,31 km. Ajavahe Eestiga on maailmaaeg +1 tund. Rahvaarvuks on 5,613,380 2012 juuli arves

Geograafia
6 allalaadimist
Sahhariidide referaat
10
docx

Sahhariidide referaat

Tabasalu Ühisgümnaasium Sahhariidid referaat Koostaja: Aiki Sats Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2013 Sisukord 1 Glükoos 1.1 Saamine 1.2 Tootmine 1.3 Kasutamine 1.4 Keemilised omadused 1.5 Fakte elus 2 Fruktoos 2.1 Saamine 2.2 Tootmine 2.3 Kasutamine 2.4 Keemilised omadused 3 Sahharoos 3.1 Saamine 3.2 Tootmine 3.3 Kasutamine 3.4 Keemilised omadused 3.5 Fakte elus 4 Kasutatud kirjandus 5 Lisa Glükoos (C6H12O6) 1.1 Saamine Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus ­ viinamarjasuhkur. Glükoosi sisaldub veres ja kõik

Keemia
21 allalaadimist
Kuidas arendada Pärnu Rüütli tänav esimeseks heaolutänavaks Eestis
4
docx

Kuidas arendada Pärnu Rüütli tänav esimeseks heaolutänavaks Eestis?

ESSEE Kuidas arendada Pärnu Rüütli tänav esimeseks heaolutänavaks Eestis? Pärnu on tuntud kui suvepealinn, siin on nii palju teha ja näha, eriti suvel. Pärnu linna südames on ajalooline Rüütli tänav. Rüütli tänav on tuntud oma kaunite ajalooliste hoonete poolest ning omapäraste istmepinkide poolest. Suvel on tänav rahvast täis kuid ülejäänud aja on tänav inimtühi. Äriliselt pole tänav just kõige paremas seisus. Suvel on kohvikud rahvast täis ja kõik hästi, aga ülejäänud aja püüavad kõik allesjäänud ettevõtted hoida igat klienti ja kutsuda teda uuesti antud ettevõtet külastama, sest muidu ei elaks need ettevõtted talve üle. Meile vaatavad vastu igavad ja tühjad vaateaknad. Rahvast käib üha vähem tänaval ja eelistatakse aega veeta ennekõike suurtes kaubanduskeskustes, sest seal on midagi teha ja vaadata. Kuid miks on muutunud ajalooline ja kaunis tänav selliseks? Milline võiks välja näha Rüüt

Ühiskond
4 allalaadimist
Võsapuuk ja Sametlest
21
pptx

Võsapuuk ja Sametlest

Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik ­ Loomad Hõimkond ­ Lülijalgsed Klass ­ Ämblikulaadsed Selts ­ Nugilestalised Liik ­ Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad selle järgi Neil on tugevad

Bioloogia
9 allalaadimist
suurlinnad maailmas
10
odt

suurlinnad maailmas

Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad. Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis aadresseid ta meile pakub

Demograafia
11 allalaadimist
Lühireferaat-Etna vulkaan
5
docx

Lühireferaat: Etna vulkaan

Etna vulkaan 1. Paiknemine Etna vulkaan on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. See on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Punasega märgitud Etna. 2. Millest on tulnud selline nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga? Kui aktiivne vulkaan, siis millal viimati purskas? Kui on toimunud mõni eriti tugev purse, siis sellest veidi pikemalt. Etna vulkaan on üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.Viimati purskas Etna suitsu ja laavat välja 13.aprillil. Käesoleval aastal on Etna pursanud juba 6 korda, need on sundinud küll lähedal asuvat lennujaama sulgema, kuid geoloogide sõnul need pursked inimestele ohtu ei osuta. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669. Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks p

Geograafia
25 allalaadimist
Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik
9
docx

Tutvumine mõõteriistadega (nihik,kruvik)

Tartu Kutsehariduskeskus - - Tutvuda mõõteriistadega (nihik, kruvik) Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Nihik...............................................................................................................................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Sissejuhatus An

Tehniline mõõtmine
64 allalaadimist
Helme Maarja kogudus
7
docx

Helme Maarja kogudus

Helme Maarja kogudus Referaat Sissejuhatus Helmes on keskajal olnud kaks kirikut ­ Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting. Helme Maarja kogudus Ajalugu Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal mainitakse, et suurem, st kihelkonnakirik oli saksa kirik ja väiksem ­ kabel ­eesti kirik. Vene-Liivi sõja ajal sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt p�

Religioon
4 allalaadimist
Norra
10
doc

Norra

Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend..............................................................................................

Geograafia
5 allalaadimist
Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest
11
doc

Religioon (usuõpetus) - Referaat Juutlusest.

REFERAAT JUUTLUS Nimi : Merili Kallaste Kool : Halliste Põhikool Klass : 8 Sisukord Sissejuhatus Juutlus: *Judaismi rajajad * Judaismi alused * Õpetuse alused * Judaismi koolkond * Juutide rass * Hingelised tunnused Juutlus Eestis * Ajaloost * Mõju poliitikas * Sümbolid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Judaismi rajajad Käesoleval sajandil on hakatud juutide ajalugu uurima seda Iisraeli

Usuõpetus
11 allalaadimist
Raseduse referaat
7
doc

Raseduse referaat

Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge ­ kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb, folliikul kuivab ära, emaka l

Inimese õpetus
28 allalaadimist
Monitor - uurimistöö
13
docx

Monitor - uurimistöö

TAPA GÜMNAASIUM MONITOR Uurimistöö TAPA 2011 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on võrrelda kahte monitori. Võrdluseks olen valinud CRT ja LCD monitorid. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur. Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On kasutatud erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11­13-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19­24-tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk spetsiaalseid portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) kuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutatakse igapäevatöös, need on ka levinumad. Uuematel LCD ekraanidel on asendatud traditsiooniline mitteläikiv pind läikivaga

Arvutiõpetus
19 allalaadimist
Põhjalik referaat teemal- Piusa koobastiku looduskaitseala
21
docx

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11. Habelendlane

Turism
31 allalaadimist
Ilutaimede hooldusjuhend
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu

Ilutaimede kasutamine
62 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun