andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Subjektiivne, induktiivne lähenemine, arusaamine, mõistmine, vähene uuritavate hulkk, usaldusväärsus 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? Intervjuu, vaatlus, fotointervjuu 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid.
kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse poole. Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse ka selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sovivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktureeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu ka paremad. Kuid meie arvates ei ole meetodid või tehnikad paremad või teaduslikumad ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus sõltub uurimuse jaoks uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist ( Jankowicz, 1991). Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude kvantifitseerimisprotesduuridega. Samuti on erinevus teadmiste ja uurimiseesmärkide erinevate perspektiivide peegeldus. Kvalitatiivne uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus uurija oskused ning kogemus mängivad
66 võimsus-nimetatakse ajaühikus tehtud tööd 67 kvantitatiivne parameeter-keskendub uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb, põhieesmärgiks on andmete kogumine järelduste tegemise jaoks 68 kvalitatiivne parameeter-otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist 69 mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega 70 mõõtetäpsus ehk suhteline viga-absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides 71 mehaanika-uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi 72 jõupaar-lihtsustamata staatika element, moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust 73 aeg-füüsikaline suurus , mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada
Küsimustele vastata ja mitte palju mögiseda 38. Kirjelda uuringu eesmärgi ja uurimisküsimuste tähendust uuringus.- vt küs 28 lehelt. Eesmärk sõnastatakse selleks, et ... Uurimisküsimused sõnastatakse selleks, et ... Millises uurimistöö osas tuleb tuua välja uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused? - Teooriaosa lõpus esitatakse lähtuvalt sissejuhatuses püstitatud uurimisprobleemist ja töö eesmärkidest uurimisküsimused ja/või hüpoteesid. 39. Mis on content-analüüs? kontentanalüüs, sisuanalüüs, kommunikatsiooni objektiivseks, kvantitatiivseks ja süstemaatiliseks uurimiseks kasutatav uurimismeetod (võib uurida näiteks mingite väidete või sõnade esinemise sagedust presidendi ametlikes sõnavõttudes mingil perioodil). MILLEKS? Toodete/teenuste oluliste omaduste leidmine;
Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada informatsiooni, lahendada uurimisprobleeme või- küsimusi ehk vastata neile. Meetodid erinevad andmekogumise tehnikatest. Meetodid on andmete kogumine, nad on ajaloolise ülevaate ja analüüsiga, küsitlusega, väliskatsete ning juhtumite uuringutega, sellal kui tehnikate all mõeldakse samm-
a) uurimisprobleemi täpne määratlemine b) hüpoteesi sõnastamine teatud muutujate vaheliste seoste kohta ennustuse tegemine (muutujad peavad olema mõõdetavad ja vastama valiidselt uuritavale nähtusele). Oluline 9 on eksperimenti kaasatud muutujate arvu piiramine, mis eeldab muutujate prioriteetide määratlemist uurimisprobleemist lähtuvalt. c) Sõltumatute muutujate mõõtmise taseme määratlemine d) Valimi komplekteerimispõhimõtete ja meetodite määratlemine e) Mõõtmisvahendite valik f) Eksperimendi "kuiv" läbimängimine võimalike vigade avastamiseks ja probleemide ennetamiseks Meetodite valik kogutud andmete töötluseks ja esitluseks (www.oesel.ee/maidu/cd- le/meetodid%20uurimist__s.doc). Kokkuvõte
.. Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise. Seos teooriatega ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust. Andmete kogumine on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus Mõlemad: Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed
Vastus: Sotsiologia uurimismeetodid jagunevad kvalitatiivseteks (nt avatud intervjuud, osalusvaatluse tulemused) ja kvantitatiivseteks (küsitluste tulemused, arvulised andmed). 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Vastus: Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, küsitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananlüüs) Vastus: Paneel-ehk longituuduurimused-ühte vastajate gruppi jälgitakse pikema aja vältel ja siis mingi aja pärast jälle. Eeldab pikka meelt
kuid võeti aluseks ainult Maailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemise põhjused. Uurimisküsimuseks on: miks varisesid tornid kokku? Uurimistöö käigus tahetakse teada, miks varisesid kaksiktornid kokku ja kas on üldse täpselt teada, miks varisesid. Uurimistöös tahetakse teada veel seda, kuidas terroristid tegutsesid. Algselt arvati, et õnnetuses hukkus vähe inimesi. Oodatakse võimalikult täpset tulemust. 5 2. METOODIKA Uurimisprobleemist lähtudes otsiti infot nii raamatutest kui ka Internetist. Ei võetud artikleid ajakirjadest, kuna need ei vasta alati tõele. Leiti kaks raamatut, mis kirjutavad sellest sündmusest kõige täpsemalt. Andmete töötlemiseks refereeriti saadud info. Otsiti välja kõige tähtsam ja pandi kirja. Internetist otsiti juurde pilte ja levinumaid põhjuseid. 3. TULEMUSED JA ARUTELU 3.1Maailma Kaubandusekeskuse ajalugu Kaksiktornid polnud lihtsalt hooned, nad olid New Yorki sümboliks.
• Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks • Sotsiaalteaduslik uurimus on üks viisidest, kuidas ühiskonnas toimuvat analüüsida ning mõtestada. Püüdes keskenduda sotsiaalselt olulistele nähtustele/ probleemidele, seob ta need teooriatega, püüab nende kohta koguda võimalikult palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida – Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid… – Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin). – Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust – Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus • Mõlemad: – Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid
täpselt etteplaneeritud küsimusi või sünnitasid vastused uusi küsimusi ja teemaliine, kuidas vastused talletati (üleskirjutus, helisalvestis, video). 3.5.3. Tulemused ja arutlus Kindlasti ei piisa vaid uurimise käigus kogutud andmete esitamisest, neid tuleb ka analüüsida, interpreteerida ja teha järeldusi, pakkuda välja lahendusi. Mõistagi tulenevad konkreetsed jaotused ja esitusviis konkreetsest uurimisprobleemist, töö eesmärgist ja uuringutüübist. Mõnikord on otstarbekas eelnevalt esitada saadud andmed ja seejärel neid analüüsida, mõnikord on otstarbekam esitus ja analüüs kohe siduda. Joonised ja diagrammid on tõhusad teabe näitlikustamise vahendid. Samas ei tohi unustada, et need on vaid saadud andmete esitamise viisid ning need tuleb ka lahti kirjutada. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse, võrreldakse ja
Järgnevalt on välja toodud punktsummad, Young'i internetitesti põhjal, kus ta on määranud internetikasutajate tüübid. Tulemuste kokku arvestamine toimub iga küsimuse punkte kokku liites. Interneti programm, kus küsimustele vastati , liidab ise 13 Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 16 Sõltuvushäired vastajate punktid kokku, seega on järeldused tehtud ühtselt kokku ( nii mehed, kui ka naised). Young'i punktid jagunevad: 16-39 keskmine internetikasutaja. Kontrollid oma internetis viibitud aega, aeg ajalt võib aga kasutusaeg suureneda. 40-69 Sul võib aeg ajalt esineda probleeme arvuti kasutamisega. Peaksid püüdma vähendada arvutis viibitud aega.
JUHTUMIUURING Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia on kaasaegse nähtuse süvitsi ("kuidas" või "miks") ja reaalses elulises kontekstis uurimine. Juhtumi ja selle konteksti eristamine ei ole alati selgepiiriline. Juhtumiuuringu disain: · Uurimisküsimused · Juhtumi(te) määratlemine ja uuringustrateegia valik · Andmed ja nende analüüsimeetodid millistele uurimisküsimustele kuidas vastused leida? · Tulemuste tõlgendamine Uurimisküsimused tulenevad uurimisprobleemist ja -eesmärgist, lähtudes teooriast ning varasematest uuringutest. Uurimisküsimusi võib pärast uuringu alustamist täpsustada. Juhtumiuuringus ei ole hüpoteese, aga võivad olla sõnastatud põhiväited, mis täpsustavad ja suunavad uuringu põhifookust. Juhtumi piiritlemine: · Grupp/organisatsioon/institutsioon ja sellega seotud protsess, nähtus vms · Kontseptuaalne/nähtusepõhine: näiteks protsess (koostöö, kaasamine), tüpoloogia
vajadusi seoses lapse enneaegsusest tingitud probleemidega. 12. UURIMISTÖÖ ÜLESANDED, UURIMISKÜSIMUSED JA HÜPOTEESID ...on vajalikud selleks, et ühendada uurimisprobleemi, töö eesmärki ning andmete kogumise ja analüüsi metoodikat. ...mõtestavad ja konkretiseerivad töö sisu Neis sisalduvad · uuritavad mõisted; · uuritavad muutujad (mõõdetavad või mõjutatavad); · muutujatevahelised seosed; · uuritav materjal. Uurimisülesanded tulenevad uurimisprobleemist ja töö eesmärgist, nad on selged, konkreetsed ja lühikesed deklareerivad laused. Ülesannetes rõhutatakse üht või kaht muutujat või mõistet ning öeldakse, kas muutujaid hakatakse kirjeldama või selgitama. N: Käesoleva uurimistöö ülesandeks on määrata kindlaks kõrvetiste esinemissagedus raseduse III trimestril Uurimisküsimused on lühikesed ja sisutihedad küsimuse vormis esitatud laused. N: Käesolevas uurimistöös otsitakse vastuseid küsimustele:
Soovitav on keskenduda kitsamale ja konkreetsemale teemale, mis eeldab uurimisprobleemi. Uurimistöö algabki uurimisprobleemi püstitamisest. Uurimisprobleemi ei sõnastata küsimuse vormis, probleem kirjeldab tausta, põhjendades, miks on vaja uurimistööd läbi viia. Näide: Õppeveerandi lõpparuannetest selgub, et gümnaasiumiõpilased puuduvad palju ning nende õppetöö tulemused on madalad. Uurimisprobleemist kasvab välja uurimistöö eesmärk. Eesmärk näitab, mida antud tööga tahetakse välja selgitada või saavutada. Eesmärk peab saama uuringus täidetud ja seda võib töö käigus kohandada. Eesmärk on suunatud tulemusele (leida, avastada), mitte protsessile (uurida, otsida). Näide: Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, mil määral gümnaasiumiõpilaste sage puudumine ja madal õppeedukus on omavahel seotud.
tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 99. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakroonilised uurimused kuidas keeleline areng on kulgenud, nt areng leksikaalsest grammatilisema suunas (desemantiseerumine e semantika tuhmumine), kuidas keelendi kasutamisel suurenevad grammatikareeglitest juhitud piirangud ja
Millised on kolm peamist paradigmat sotsiaalteadustes? funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. 35. Mis on kvalitatiivse uuringu eesmärgid? Millised on levinud uuringutüübid? Millised on kvalitatiivse uurimuse eelised ja puudused? Kvalitatiivne uuring tähendab, et otsitakse esmajoones vastust küsimusele – kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritavast ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta.
uurimistöö usaldusväärsuse tagamine; empiirilise uurimuse korral uuritavate kirjeldus (populatsioon ja valim), andmete kogumise ja analüüsi metoodika kirjeldus, uurimistöö usaldusväärsuse tagamine, kirjanduse kogumise ja analüüsi protsessi lühikirjeldus. 3.6.2. Uurimistulemused Empiirilise uurimuse korral teoreetilise ja empiirilise materjali analüüsi vahekorraks on 1:1. Teoreetilises osas antakse analüüsiv ülevaade teemakohasest (lähtuvalt uurimisprobleemist ja püstitatud ülesannetest) materjalist kirjandusallikate põhjal. Uurimistulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse ja võrreldakse saadud andmeid. Olulisemate tulemuste rõhutamiseks tuleb need esitada graafiliselt. Asjakohased tabelid ja joonised võimaldavad uurimistulemusi esitada süstematiseeritult. Oluline on, et teoreetilises osas ei piirdutaks seisukohtade refereerimisel ühe autoriga, vaid tuleb toetuda erinevatele autoritele.
annaabi.ee 
