Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja räägitakse ning
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele
majanduslik kasu, kõrgem staatus või muu eelis kaalub oma indetiteedist suure tüki äraandmise. See on väga isiklik otsus ja keeleteadlastel pole ilmselt õigust otsustada, mis ühe või teise keele kõneleja jaoks parem on. Keelte suremine on keeleteadlastele väga ebameeldiv, kuna tihtipeale lähevad kaduma just sellised keeled millel on omadusi, mida teistel keeltel seni tuvastatud pole ja mis endast huvitavaid uurimisobjekte kujutavad. Siin on keeled üle maailma mis on ohustatud. Kasutatud allikad http://www.lakhota.org/understanding-the-issue/what-is-language-loss/ http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/2emakeel/9-2-4-3e.htm http://www.horisont.ee/node/1856 http://forte.delfi.ee/news/teadus/unesco-maailmas-on-2500-ohustatud-keelt.d?id=21373741 Kasutasin ka Ivy Press raamatu “Tuhat keelt“ abi.
organismitase, riigitase, ökostüsteemitase 8. 3 Eestis esinevat ökosüsteemi NT. Tammed Rakvere tammikus, oravad Rakvere Tammikus, Kuused kuusikus 9.Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid. rakuteooria,geeniteooria, evolutsiooniteooria. 10.Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid. Probleemipüstitaminetaustinformatsiooni koguminehüpoteesi sõnastaminehüpoteesi kontrolliminetulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid 11. Bioloogiateaduse uurimisobjekte. NT.herneseeme SELGITA 1.Kuidas on omavahel seotud kasv ja areng? Elusorganismi kasvamisega kaasneb areng. Areng on täiustumine, kasvamine on kehamõõtmete suurenemine. 2.Millistel organismirühmadel ei saa elundkondi uurida?Miks? ainuraksed, bakterid, pärmseened. Sest neil pole elundkondi. 3.Mis iseloomustab teaduslikku fakti?Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. Teadusliku meetodi abil jõutakse teadusliku faktini. 4.Kuidas jõutakse teadusliku teooriani
Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta. Kirjanduse ülevaates toodud faktid ja seisukohad peavad olema viidatud. Tuleks kasutada mitut erinevat kirjanduslikku allikat (minimaalselt 3), neis toodud seisukohti omavahel võrrelda. Kirjanduse ülevaate pealkirjaks võib olla „Kirjanduse ülevaade“ või teemakohane pealkiri. 2.6. Metoodika Metoodika osas käsitletakse võimalikult detailselt ja põhjalikult uurimisobjekte ja valimit (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad jne) – kirjeldatakse uurimisobjekte või uuritavaid (uuritavate hulk ja neid iseloomustavad andmed) ning valimiga uurimuse puhul valimi moodustamise põhimõtteid; 11 uurimisstrateegiat ja andmekogumismeetodeid – põhjendatakse nende valikut,
VAJALIKUD KATSED VÄGA HALVASTI KORRALDATUD. PALJUSID NENDEST TEOORIATEST ON RASKE ÜMBER LÜKATA VÕI TÕESTADA, SEST KASUTATAKSE ÄHMASEID JA TESTIMATUID VÄITEID. KASUTATAKSE KA NÄILISEID TEADUSLIKKE VÄLJENDEID NAGU ENERGIA, ENERGIAVÄLI, AURA JNE ,ET ASI TÕELISEM VÄLJA NÄEKS. SELLISTE KAHTLASTE VÄÄRTUSEGA TEADUSTE PEALT TEENITAKSE SUURI RAHASUMMASI MÜÜES ERINEVAID TEENUSEID JA TOOTEID. SELLE UURIMUSTÖÖGA EI SOOVI AUTOR SIISKI UURIMISOBJEKTE ENNE PSEUDOTEADUSTEKS KUTSUDA, KUI KATSETE TULEMUSED ON ANALÜÜSITUD......4 TEEMAT VÕIB KINDLASTI PIDADA AKTUAALSEKS. KUI ON KÄES RASKED AJAD, PÖÖRDUVAD INIMESED TIHTI IRRATSIONAALSUSE POOLE, LOOTES SEALT LEIDA LAHENDUSI OMA PROBLEEMIDELE. SEE VÕIB AGA VIIA NEID VEELGI HALVEMASSE SEISU........................................................................................................................ 4 1 PSEUDOTEADUSTEST................................................................
17.Falsifitseerimine- näitama, et väide ei kehti. 18.Üldkogum- Kõikide potentsiaalsete uuritavate hulk antud empiirilise uurimisküsimuse jaoks. 19.Valim- Üldkogumist kindlate kriteeriumite ning reeglite põhjal välja valitud uurimisobjektide hulk, mille põhjal tehakse järeldusi üldkogumi kohta. 20.Valikuloend e. freim- mingi järjestatud nimekiri kõikidest üldkogumi elementidest. 21.Kõikne uuring- valim langeb kokku üldkogumiga. 22.Valikuuring- potentsiaalseid uurimisobjekte antud uurimusküsimusele on mitu, aga me ei saa neid kõiki uurida, peame tegema valiku. 23.Kallutatud valim-Tunnuste jaotus valimis erineb süstemaatiliselt üldkogumist. Mõned tunnused on võiva valimis olla üldkogumiga võrreldes üleesindatud, teised alaesindatud. Kallutatud valimi põhjal saadud tulemused pole seega üldistatavad üldkogumile. 24.Esinduslik valim- Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis. Esindusliku
Ajaloolane ja arheoloog: Ajaloolane töötab põhiliselt läbi kirjalikke allikaid, läheb arhiivi, saab sealt vanad dokumendid, teeb sealt andmete kohta väljakirjutusi, mida analüüsida, selle põhjal kirjutab ta uurimistöö. Arheoloog teeb väljakaevamisi, selle käigus kogub leida, fiktseerib muistise konstruktsioon, tehakse kirjeldisi ja fotosid. Arheoloog teeb sarnase konspekti, nagu teeb ajaloolane arhiivis. Väljakaevamised on ka üks osa konspektist. Arheoloogia hävitab oma uurimisobjekte, seal kogutakse küll palju materjale, aga tulevikus keegi teine seda objekti enam kaevata ei saa. Muinsuskaitse all peab olema. Arheoloogilised kaevamised: Probleemkaevamised Päästekaevamised (järk-järgult kasvanud, üle 90% uurimistöödest on päästekaevamised) Arheoloogilised kaevamised Pompeis 18. sajandil – asjahuvilised (arheoloogid) vaatasid pealt, kuidas töömehed kaevasid. Põhiline oli tähelepanu ehitistel ja
Tehti konverentse Moskvas ja suvekoole Käärikul.' Mis oli neil ühist: *Kõik konverentsid viidi läbi heatahtlikus keskkonnas, ei laskutud kunagi isikule tasemel jne *Lotman nimetab Tartu ja Moskva teadlaskogukonna (ja nende teoreetiliste aluseelduste) vastuolulist kombinatsiooni „õnnelikuks kooseluks“ *Iga liikme individuaalsus ning vabadus nii stiili, arvamuste kui ka uurimisobjektide valiku osas → hästi palju erinevatel teemadel töid... *Ühine lähte-eeldus: soov mõisra oma uurimisobjekte süsteemselt ning kontekstiga suhestatult 15
leevendamine ning võrdse stardikapitali andmine. Oluline on ka ennetustöö, et probleemi üldse ei tekikski. Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiaid nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Teadusalana omab sotsiaalpedagoogika põhimõisteid, uurimisobjekte, probleeme, kasutab teaduslikke uurimismeetodeid jne. Sotsiaalpedagoogika algusaastatel iseloomustas seda idealism, mitte teaduslikkus. Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks: on vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust; toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevaid indiviide. Sotsiaalne tõrjutus ehk eksklusioon on seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata. Ekskulsioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda.
Aastal kirjutatud luuletusele, kus viimane kirjeldab, et kirikud on joondatud vastavalt sellele, mis nurga all tõusis kiriku pühitsemise päeval Päike. Kompassi abil, keskpäevase päikese järgi; tähtede järgi eelkõige põhjanael; juhsulikult. Eesti keskaegsed kirikud paiknevad enamasti 56 (Saha kabel) ja 106 (Kambja) kraadi vahel, moeks on 84. Õigeusu kirikute orienteeritus 8(Kergu) ja 318 (Märjamaa) vahel, mood 88. Loeng 7: maastikud Maastik- on kultuurigeograafia üks peamisi uurimisobjekte, kultuurmaastik vs loodusmaastik. Sõna maastik võeti eesti keeles kasutusele 20 sajandi alguses. Seda kasutasid peamiselt kunstnikud ja kirjanikud. Esimene oli G.Suits, kes kasutas seda J.Aho loomingu vaatlemisel. Tänasel päeval kasutatakse maastiku mõistet väga laialdaselt nagu ajakirjandusmaastik, poliitmaastik jne. Arusaamine maastikest pole olnud ega ka ole praegu ühtne. See on muutunud peamiselt ajastuga.Maastiku muutused seostuvad inimühiskonnaga. Erinevatel
eestvedamine sobib kõige rohkem nendele alluvatele, kellel on kõrge saavutusvajadus; kui ülesanne on selge ja rutiinne, saavutatakse häid tulemusi iga eestvedamisstiili kasutades Eesmärgi raja teoorial on oluline roll eestvedamisteooriate arendamisel. Just see teooria on oluliselt panustanud eestvedamise kui väga keerulise nähtuse mõistmisse. Vroomi ja - Yettoni mudel. (Vroom-Yetton Model) Üks olulisi eestvedamise uurimisobjekte on otsustamisprotsessis osalemise aste. Kaks uurijat, Victor Vroom ja Philip Yetton on välja töötanud mudeli, mis määrab juhtide otsustamise viisi. Vroom ja Yetton pakkusid välja viis eestvedamise stiili olenevalt alluvate otsustamises osalemise astmest. Viis eestvedamise stiili on järgmised: 1. A1 autokraatlik juht teeb otsuse üksi, tuginedes olemasolevale infole 2. A2 autokraatlik juht saab töötajatelt vajalikku infot ja otsustab ise 3. K1
(4) käitumuslikud iseärasused võivad püsida ka kultuuriülekande, mitte üksnes geneetilise pärilikkuse tõttu. (5) raske tõestada, kas mingite liikide sarnane käitumine on nende ühise päritolu või konvergentsi tulemus. Seose juhuslikkuse võimalus, mitmeliigiliste võrdluste eelis seose põhjuslikkuse tõendamisel. Võib juhtuda, et käitumise ja muu tunnuse seos on juhuslik, mitte põhjuslik. Mitmeliigiline võrdlus saab hajutada kahtlusi, sest uurimisobjekte on rohkem. N: kaljukajate käitumine on seotud kaljudel pesitsemisega, sest Galapagose kaljudel olevad öökajakal on sarnane käitumine. Põhjuse ja tagajärje dilemma, ennustuste kontrollimise eelis tagantjärele seletamise ees. Näiteid hüpoteeside korrektsest tõestamisest võrdleva meetodi abil. Kahtlust põhjuse ja tagajärje vahekorra suhtes aitab hajutada see, kui kõigepealt ennustatakse võrdluse tulemust ja
kukuvad vabalt ühtemoodi. Pärast hüpoteesi esitamist järgnebki selle kontrollimine. Hea taustainformatsiooni omamine uurimisobjektist ja ka sarnaste uuringute kohta toovad ainult kasuks hüpoteesi kontrollimisel. Hüpoteesi kontrollitakse katsete ja vaatlustega, mis on enne 55 sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjek- tide arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse
kukuvad vabalt ühtemoodi. Pärast hüpoteesi esitamist järgnebki selle kontrollimine. Hea taustainformatsiooni omamine uurimisobjektist ja ka sarnaste uuringute kohta toovad ainult kasuks hüpoteesi kontrollimisel. Hüpoteesi kontrollitakse katsete ja vaatlustega, mis on enne 52 sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjek- tide arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse
Antud näites võime püstitada järgmise hüpoteesi: kõik kehad kukuvad vabalt ühtemoodi. Pärast hüpoteesi esitamist järgnebki selle kontrollimine. Hea taustainformatsiooni omamine uurimisobjektist ja ka sarnaste uuringute kohta toovad ainult kasuks hüpoteesi kontrollimisel. Hüpoteesi kontrollitakse katsete ja vaatlustega, mis on enne sooritamist korralikult ette planeeritud. Näiteks tehakse kindlaks katsetingimused ja uurimisobjek- tide arv. Näiteks kui uurimisobjekte on väga vähe, siis etendab suurt rolli ka juhus. Kui aga neid uurimisobjekte on liiga palju, siis on katset ka raskem teha. Mõne teadusliku eksperimendi korral kasutatakse nii eksperimentaal- kui ka kontrollgruppi, mis peavad olema täiesti ühesugustes uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse
annaabi.ee 
