tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus? Mida tasub edaspidi uurida? Teadusliku uuringu eetika · ,,suured" eetilised probleemid teaduse võimalik halb mõju maailmale : uuringu tulemused võivad kellelegi kahju teha või see uurimise protsess võib kahju teha · ,,väikesed" eetilised probleemid teadlaste omavahelise suhtlemise probleemid : andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt, ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes Sotsioloogia ajalugu 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920)
ja katoliiklaste seas. Oluline tegur erinevuste seletamisel sotsiaalsel sidususel. Max Weber (1864-1920). Peame mõistma sotsiaalset tegevust nende seisukohast, kes seda kogevad. Sotsioloogia ülesanne on inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Mõistmine (Verstehen). Sotsiaalteadused on olemuslikult erinevad reaalteadustest. Selleks, et inimtegevust seletada, ongi vaja mõistmist. 3. Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine. Vastus: Teaduslik uurimus eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid: objektiivsus, empiiriliste andmete kogumine, uurimistuemuste avaldamine. Objektiivsus-uurija annab endale aru, kuidas tema enda suhtumine, väärtused, veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi. Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja
ufoloogia jms. Tekib ühest üldisest teadusharust palju teisi ja see jaguneb alaliikidena. Võib arvata, et pseudoteaduse ajendiks on olnud inimeste loomulik uudishimu ning püüe mõista ümbritsevas looduses toimuvat. Teaduslik maailmapilt on alati piiratud teadmistega. Arvatakse, et me teame juba kõike teadmistekogumist, tegelikult see nii ei ole. Teaduse kriteeriumid on väga ranged, iga uus avastus on suur töö. See töö on küll äärmiselt huvitav aga nõuab uurijalt suurt kannatust, tahtejõudu ja oskusi. On mõningaid küsimusi, millele nüüdisaegsete teadmiste tasemel ei ole võimalik vastust anda. Kas teistel planeetidesl on elu? Kas maasarnaseid planeete võib leida ka mujalt, teistest päikesesüsteemidest? Kas kusagil on olemas meie omaga sarnaseid tsivilisatsioone? Kahtlemata on need küsimused huvitavad ja erutavad inimesi. 1) Ufoloogia tegeleb faktide kogumisega tundmatute lendavate objektide kohta.
täpset sõnastust. Intervjueerijal on lihtsam reageerida vastuste sisule ja koguda detailsemaid andmeid. Samas aga küsitakse erinevatelt isikutelt veidi erinevaid asju ja neid on raskem võrrelda). Mitteformaalne interv.(küsimused sünnivad vestluse käigus ja intervjueerija laseb end vestluse käigust juhtida. Olemuselt uurimuslik intervjuu ning andmete organiseerimine ja süntees sellise intervjuu alusel pole lihtne ja sirgjooneline. Eeldab uurijalt teatud kogemust). Struktureerimata ja struktureeritud intervjuu tunnuseid kombineerivad poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuu käigus esitatakse nii kinniseid kui avatud küsimusi. Kinnised küsimused võivad olla näiteks suunatud küsimused, mis eeldavad vastusena kas nõustumist või mittenõustumist. 3. Fookusgrupi intervjuu kui meetod andmete kogumiseks. Fookusgrupp (e. rühmaarutlus, rühmaintervjuu). Selle meetodi puhul viiakse diskussioon läbi väikese liikmete arvuga grupis
Kaldutakse uskumistele ja arvamustele . sotsid teevad uurimusi selleks et mõista miks üks käitumine viib teiseni või miks nii mitte naa. Nad ei uuri enda lõbuks vaid selleks et sedamuuta takistada parandada. Näiteks miks mingil ajaperioodil ei tehta lapsi. 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Üksi läbiviidud meetod ei välista uurija erapooletust ja samas ei pruugi uuritava vastus anda täielikku õigsust. Teaduslik uurimismeetod eeldab uurijalt täielikku objektiivsust. Ta peab mõistma et peab kõrvale jätma oma hinnangud ja väärtused. Ning kirjutama üles kõik antud vastused. Mitte ainult küsimusega seotud vastused. Uurimist uurima hakates ei tohiks olla küsimusel juba vastust. Sest siis sa otsiksid oma eelarvamusele kinnitust. Väga oluline on uurimustulemuste avaldamine. Kuna selle põhjal saaks vajaduse korral uurimust korrata. Et olla täiesti kindel oma tulemuste saamises
24.Esinduslik valim- Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis. Esindusliku valimi põhjal saadud tulemused on seega üldistatavad üldkogumile. 25.Kodeerimine- uuritavate tunnuste ning nendele vastavate väärtuste tähistamine sümbolitega. 26.Kvantifitseerimine- väljendamine arvuliselt. 27.Süvauuring-Süvauuringute eesmärk on luua, kontrollida ja täiustada teaduslikke teooriaid ja meetodeid. Süvauuringud nõuavad uurijalt teadlikku ja Põhjalikku arusaama teadusliku uurimuse olemusest ja uurimusmeetoditest ning iseseisvat ja loomingulist lähenemist. 28.Rakendusuuring - Rakendusuuringute eesmärk on leida vastust praktilistele uurimisküsimustele nt. saad andmeid, mis aitaks kavandada mingit tegutsemisstrateegiat, võtta vastu otsuseid jms. 29.Longitudinaaluurimus - Uuritakse nähtust kui protsessi, selle muutumist aja jooksul. Uurimuse materjal kogutakse . Korduvalt erinevatel aegadel. 30.Sekundaaruurimus e
pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs: - Uute teaduslike teadmiste loomine 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,teise elu"
pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs: - Uute teaduslike teadmiste loomine 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,teise elu"
o Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maaima. Folkloori ahiveerimine, päriuse konserveerimine o Teha see kättesaadavaks neile kasutajatele, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga o Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus; o Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, kojuha ja informant) Tagasiside uurijalt uuritavale o Uurimisainese (fond, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga. Uurija ja uuritava vaheline koostöö o Pärimustphma osalemine uurimistöös o Ühiste ürituste korraldamine Folklooriprotsessi teine elu Folloori teine elu o Arhiveeritud pärimusainses liigutamien uude konteksti, uude ringlusesse, uutesse zanritesse; o Nt folkloorivestival Baltika ja Viljandi Folk;
uurijate ja uuritavate vahel 7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused 8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi 9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: – Teha see kättesaadavaks neile kasutajatele, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga 10. Tagasiside uurijalt uuritavale: Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: Pärimusrühma osalemine uurimistöös; – Ühiste ürituste korraldamine; – Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 12. Folkloori teaduslik analüüs: – Uute teaduslike teadmiste loomine 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1
neid seoseid seletada. Nagu juba öeldud, soovitakse ühiskonda mõista. Üldjuhul ei tehta siiski uuringuid oma lõbuks, vaid selleks, et protsesse reaalselt mõjutada. Väga oluline roll poliitikakujundamisel et lähtutaks õigetest andmetest. Näiteks selleks, et kujundada perepoliitikat ja soodustada sündimuse tõusu, on vaja teada, mis on need tegurid, mis lastesaamist takistavad? 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Teaduslik uurimismeetod eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid, mida peab järgima, et uuring ei oleks mitte suvaline udutamine, vaid tõsiseltvõetav ja adekvaatne nähtuse kirjeldus. Eeldab: Objektiivsust, empiiriliste andmete kogumist ja uurimistulemuste avaldamist. Objektiivsus tähendab eelkõige seda, et teadlane peab endale aru andma, kuidas tema enda suhtumine, kogemused, väärtused, ootused uuringu tulemuste suhtes jne võivad mõjutada uurimistulemusi. Uuringut
muutuks nende inimeste elus, keda uuritakse. Uurimus kui pidev protsess ja selle seos tegelikkuse arendamisega Alates 2005 toimub regulaarselt iga aasta mai kuus International Congress of Qualitative Inquiry Urbana-Champaign-s, Illinois-is, sel aastal on 10. 5. Eetika ja uurija roll kvalitatiivuuringus Kujutage ette, et olete kutsutud osalema kvalitatiivses uurimuses Teie esimene reaktsioon kutsumisele Mis veenaks teid osalema? Uurimisteema? Uurimuse läbiviimise meetod? Muu? Mida ootate uurijalt? Uurimusest? Kvalitatiivse uurimuse ja humanistlike väärtuste ühised põhimõtted (M.Pattoni järgi) Iga isik ja kogukond (community) on ainulaadne. Iga isik või kogukond väärib lugupidamist. Kuidas lugu pidada kurjategijast? Võrdsus, ausus ja vastastikune lugupidamine peab olema iga inimestevahelise interaktsiooni aluseks. Muutuse protsessid (ka uurimus) peavad olema arutletud ja kooskõlastatud ning ühtemoodi mõistetud, mitte ühepoolselt peale surutud ja nõutud.
läbi südame. Tammepuu, millest vai on tehtud, ei tohi olla kasvanud Transilvaanias.** Sobiva tammepuust vaia ja haamri saab osta ainult Riia lennujaama kõrval olevast poest. Täna on Riia lennujaama kõrval olev pood juba suletud* Dracula lossi minekuks on vaja selle piirkonna kaarti, kus on märgitud otsetee lossi juurde. Selle piirkonna kaarti, kus asub Dracula loss, saab Prahast ühelt vampiiride uurijalt, kes elab Praha lennujaama läheduses. Prahas elav vampiiride uurija, on puhkusereisil ja jõuab koju tagasi alles reede varahommikul.** Lennuk Prahast Bukaresti väljub 15.00 neljapäeval, laupäeval ja teisipäeval ning lend kestab üks tund. Dracula lossile kõige lähim rongijaam on Fundeta raudteejaam.** Rong Bukaresti lennujaamast Fundeta raudteejaama sõidab kuus tundi ning lahkub lennujaamast kell 13
väärtust. Sageli puudub otsene praktiline väärtus. Heaks kombeks on öelda, mida tasuks edasi uurida? 4 Teadusliku uuringu eetika: ,,suured" eetilised probleemid teaduse võimalik halb mõju maailmale. Uuringu tulemused võivad kellelegi kahju teha. Uuringu protsess võib kellelegi kahju teha. Ka ,,väikesed" eetilsied probleemid- teadlaste omavahelised suhtlemise probleemid. Andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt; ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes jne.. III loeng 19.09 (ptk 1) SOTSIOLOOGIA AJALUGU Teaduse ajaloo kaks tahku: Ideede ajalugu teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsionaalne ajalugu õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühiskonnad. Kuidas levitatakse, organiseeritakse teadust. Ajaloo tähtsus või tähtsusetus:
pidada ja seega pole küsitlustulemused laiendatavad esialgsele üldkogumile. 3. Väljavõttemeetodi valik. Esmalt tuleb otsustada, kas kasutada juhuslikku või mittejuhuslikku valimit. Ühe ja teise eelised ja puudused on eespool olemas. Välja võib tuua järgmised seisukohad, mis mõjutavad uurija valikut: 73 · Juhuslikku valimi kasutatakse, kui: - uurija tahab hinnata valimi viga; - uurijalt nõutakse juhusliku valimi moodustamist; · mittejuhuslikku valimit kasutatakse, kui: - puudub raamkogum ja seda ei saa koostada; - uurijal pole piisavalt statistikaalaseid teadmisi; - otsustavad on aja ja kiiruse faktorid. Edasi valitakse konkreetne väljavõtumeetod uuringu olemusest, eeldatavatest kuludest ja valikust kiirusest lähtudes ning kaaludes erinevate meetodite eeliseid ja puudusi. 4
Informeerima uuringu käigus toimunud muudatustest. Ei tohi moonutada andmete statistilist täpsust. Ei tohi lubada tulemustest tulenevate järelduste levitamist, mida andmed otseselt ei toeta. Ei tohi uuringu sildi all tegeleda müügitegevusega. Ei tohi avaldada konfidentsiaalset infot. Peab lubama tellijal kontrollida küsitlustöö ja andmetöötluse kvaliteeti. 3. Tellija A. Õigused Oodata uurijalt objektiivseid ja täpseid andmeid. Nõuda konfidentsiaalsusnõuete täitmist. Kontrollida valimi moodustamise, tehtud küsitlustöö ja andmetöötluse kvaliteeti. B. Kohustused Avatus suhetes uuringu teostajaga. Peab vajadusel varustama uurijat ka konfidentsiaalse infoga. Avatus suhetes uuringust huvitatud osapooltega. Ei tohi teadlikult levitada järeldusi, mis ei tulene uuringutulemustest. Ei tohi korraldada pseudouuringuid. Ei tohi alustada uurijatega läbirääkimisi eesmärgiga saada
annaabi.ee 
