Inimloomus on oma olemuses muutumatu Inimesele on olnud alati loomuomane püüelda parema elu poole ning saavutada ülim eesmärk õnn. Mõni teeb selleks personaalseid plaane, osadel on aga globaalsed visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal
riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“ ülistas ta inimkonna eelajalugu, kus puudus eraomand. entsüklopedistid • Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest sajanditest kõigi eluvaldkondade kohta. Neid nim. entsüklopedistideks. • utoopiad – kirjanduslikud unelmad ideaalsest maailmast. • Tuntuimaks romaaniks olid Daniel Defoe „Robinson Crusoe“. • Valgustuse ideede mõjul hakati enam tähelepanu pöörama rahvaharidusele ning hakati parandama ka talurahva olukorda. • Inglise filosoofid T. Hobbes ja J. Locke pooldasid seisukohta, et Jumal lõi inimesed võrdseks. • Riik ei ole mitte Jumala vaid inimese looming. • Lepinguteooria kohaselt leppisid inimesed omavahel kokku, et seavad
külgetõmbe tõttu, siis aga hakkab tänu Kuu külgetõmbele uuesti suurenema.Kolmas faas saabub Kuu lähedal, kui selle külgetõmme kasvab sedavõrd, et aparaati ähvardab alla kukkumine. Siin tuleb jällegi kasutada mootorit - seekord selleks, et kahandada kiirust ning kaotada see täielikult momendiks, kui aparaat jõuab Kuu pinnale.Minu arvates on reaktiivliikumise (reaktiivmootori) avastamine muutnud paljud utoopiad reaalsuseks.Siiski on reaktiivliikumine suhteliselt kulukas,see kulutab palju rohkem kütust kui tavamootori kasutamine.See võib olla saumuti üks põhjuseid miks seda ei kasutata näiteks autode mootorite asemel või mootorrataste jõuallikana.Kuid selleks on veel aega, küll jõutakse ka asendada tavalised kolb mootorid reaktiivmootoritega.Kui kui see juhtub siis lähitulevikus kuna nafta on saamas otsakorrale ja gaasigi pole enam lademetes.See soodustab kindlasti uute mootoriliikide teket
neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine • Majandusteoreetikud – turuseadustest tuleneb see, kes kasutab arvutit, kes mitte • Weberiaanid – suureneb eristumine ja alasüsteemidesse jagunemine ja bürokraatia võim • Liberaalid näevad võimuvõitluse subjekti • Tehnoliigilised deterministid – kinnitus sellele, et masinad võtavad võimu Düstoopiad-utoopiad Arvutirevolutsiooni tagajärjed. David Hakken (1999) pakub terve rea võimalikke seosed, kuidas erinevates käsitlustes on tehnoloogiale pandud optimistlik-utoopilisi ja pessimistlikdüstoopilisi lootusi ja arusaamu. ← • Inimeste ajastu lõpp – liigirevolutsioon ← • Töö lõpp – sotsiaalne revolutsioon ← • Masinaajastu lõpp – uus töösotsioloogia ← • Miski ei lõppe – lihtsalt uus tehnoloogia
peale, et justkui kahju on tunnistada, et üht-teist jääb siiski vaieldavaks. Mikita kaks peamist sõnumit on et Eesti on eriline ja et meie rahvusliku mentaliteedi alusmüüris on vaheldumisi kasutatud animismi ja kristlust. Loodususundit muidugi rohkem, sest siin on kõigile selge, millesse uskuda kivid, allikad ja metsatukad olid igaühel käepärast. Raamatust leiame ühtpidi meid vaimustavaid, kuid samas ka meie harjumuspäraste mõttekäikude üle irvitavaid utoopiad, mille üheks olemuslikuks kokkuvõtteks on prognoos tuhandeks aastaks: ,,Superintelligentsete reheahjude tsivilisatsioon avastab planeedi Maa, kuid kahjuks on selleks ajaks kogu inimkond degradeerunud käsnadeks. Hea uudis on see, et käsnad räägivad eesti keelt". Mitmiktaju rikastab. Tõepoolest võib nõnda avatud meeltega inimest ainult kadestada. Autori kui sünesteedi peas ja kehas toimub justkui neuroloogiline ,,klaaspärlimäng" tekib seoseid,
pessimism, riik kui loomulik elukeskkond, rahvuslus. Sotsialism: Alusväärtused (kogukond, koostöö, võrdsus, ühiskondlik klass, ühisomand) Ideed: protest vaesuse vastu, suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule, inimese võrdsus, suund arenenumaile ühiseluvormidele, vendlus. Põhiideede areng: ühiskond on konflikt, klassiteadvuse muutumine, kollektiviseerimine, revolutsioonid ja utoopiad, majanduskeskuselt teistele väärtustele. Roheline ideoloogia: Alusväärtused (ökoloogiline lähenemine, holism/harmoonia, jätkusuutlikus, keskkonnaeetika, eneseteostus) Suur roll vastutusel, skeptilisus progressi suhtes, edasikestmine, antropotseen ja inimliigi roll, "kosmoselaev Maa". Rahvuslus/natsonalism: Rahvus unikaalne, rahvus on poliitilse legitimeerimise ja vabaduse allikas, vaja omaenda riiki, lojaalsus riigi suhtes
E pilab loodust, elutarkust, raamatutarkust, dogmasid, teolooge, stoitsistlikke filosoofe, elukauget teadust. Naerab välja inimalpusi: pühakujude ja ikoonide kummardamise, tiitlite ja seisustega edvistamise, dogmaatika ja fanatismi, pedantluse, vassivad- valetavad ärimehed, juristid, mungad, paavsitd ja piiskopid nende ahnuse pärast, pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise. Thomas More - Erasmuse mõttekaaslane ja sõber "Utoopia" - kõrvuti reaalse tegelikkuse kritiseerimisega peegeldasid utoopiad ideaalseid kujutelmi inimelu võimalikust korraldusest. "on topos" - kreeka keeles `ei-koht', s.o koht, mida ei ole. Sellest alates kasutatakse utoopilist teostamatu unistuse ja ebatõenäolisuse iseloomustamiseks. Siiski teab M, et need unistused ei täitu. Niccolo Machiavelli - itaallane traktaat "Valitseja" - täiuslik valitseja peab rahvast tundes riiki juhtima ja võimu hoidma kõigi olemasolevate vahenditega: kus võimalik, inimlikega, kus ei, ka ebainimlike ja julmadega. Rõhutas
juhtiv osa, konst. monarhia, valimisõigus, kodanikuvabadused, tugev tsaarivõim, talumaade väljaostu suurendamine, õppekeele valiku vabadus, kohalike elanike maapäevadele lubamine. Mõisnikel oli tugev majanduslik positsioon, tihedad sidemed riigivõimu organitega, õukonna ning tsaari endaga. 1905 – kultuuruuenduslik rühmitus Noor-Eesti. Radikaalid (G. Suits, Fr. Tuglas, Joh. Aavik, Villem Grünthal-Ridala). Sotsiaalne ja vaimne rev. käivad käsikäes. Sotsiaalsed utoopiad. Ülistavad proletariaati, aga ei toeta ühe klassi valitsemise ideed. Pahempoolne ja mässuline liikumine. Talupoegi peavad tagurlikuks jõuks. Noor-Eesti ja esseeride ideoloogias oli kokkupuutepunkte (esseerid – sotsialistide- revolutsionääride partei Venemaal. Nõudsid täielikke poliitilisi vabadusi ja demokraatlikut vabariiki ja maa natsionaliseerimist. Pooldasid aga individuaalset terrorit. Eestlaste jaoks oli
· Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad, mis tuginevad altruismile, ratsionaalsusele ja puhtale heatahtlikkusele. Sotsiaalse pahe ravimine võib nende arvates osutuda hullemaks kui haigus ise. · Kiriku ja riigi liit Poliitika ja moraali ning moraali ja religiooni vahel peab olema tihe side. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda. LIBERALISM
sümbolite kummardamine/pühaks pidamine, nendega seotud ususarnased tunded. [Rahvuse õnne või ebaõnne seletatakse religioossete sümbolitega.] Kohustuslikuks muudetud tsiviilreligioon riigi religioon, poliitiline religioon. Tsiviilreligiooni mõiste võttis kasutusele Rousseau. Tsiviilreligioon defineerib rahvuslikud eesmärgid. Eriti tugevalt on see arenenud USA-s. Müüt: Ameerika kui tõotatud maa, vabaduse maa, kui saab realiseerida oma religioossed utoopiad. NB! Fundamentalism on USA eripära võrreldes Euroopaga! (Pöördumine juurte juurde tõsiusklikest sisserännanutest esivanemate juurde). Euroopa on nagu Egiptus, ameeeriklased Jumala väljavalitud rahvas. Rahvuslikud tähtpäevad, rahvuskangelased, riigilipp on väga pühad sümbolid. Tsiviilreligioon pole organiseeritud. Isikupärane religioon. Individuaalse religioossuse kohta on kasutatud väga palju
Pariis - filosoofid (Hispaaniast tulnud Aristotelese õpetus). 11.saj Monte Cassino klooster, renovatio imperii idee. Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid Studium generale (vähemalt üks kõrgem teaduskond, magistrid) Doktor kui aadlik Juuraproletariaat 25. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos. 15-16 sajand Trükikunst Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”). Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt) Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. Aafrika orjakaubanduse teke. Reformatsioon Kuningavõimu tugevnemine Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele
1. annab hinnangu eksisteerivale olukorrale 2. loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks 3. Vasakpoolsus: rohkem ühiskonna kui terviku kesksed, tegutsevad selle huvides. Indiviidi huvid tagaplaanil (Sotsid, Keskerakond). Vasakäärmus- kommunistid Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus oluline. (Reformierakond, IRL). Paremäärmus- natsionaalsotsialistid (Saksamaa) ja fasistid (Prantsusmaa). Esimesed poliitilised ideoloogiad tekkisid keskaja lõpul (utoopiad). On ka mittepoliitilisi ideoloogiaid (budism, feminism, asketism). Kõik parteid ja liikumised tuginevad tänapäeval mingile poliitilisele ideoloogiale, see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1
Johnsoni AT&T pilvelõhkuja New Yorgis, mille fassaad meenutab vanaema riidekappi, 1984), kontseptualistid jt. 1980ndatel murdsid postmodernistlikud mängureeglid läbi juba laial rindel. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, järgnes läänele ka Ida-Euroopa ning alanud oli uus ajastu – kapitalismi globaliseerumine. Modernistliku maalikunsti kulminatsioon – abstraktsionism Kunst toetumas reaalteadustele Usk universaalidesse Mehe-kesksus Sotsiaalsed utoopiad Maalikunst kui “püha” “Puhtus” (purity) “Vorm” “Tasapinnalisus” (flatness) Võred ja võrgustikud (grids and gratings) “Stiil” Erialade spetsialiseerumine “Ülev” (sublime) – Kanti esteetika Modernistlik arusaam “kunsti progressist Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne,
Tarbimisaktivismi iseloomustab üldiselt 1. Organiseeritus 2. Soov muutuseks tarbimise seisukohalt 3. Tunne, et tarbijatel on õigused 4. Kollektiivsus 5. Väärtused - alati põhineb mingil muul väärtusel 6. Mõju ühiskonnale laiem kui ainult toote või teenuse muutus Esimene laine: Kooperatiivid Esimene moderne kooperatiiv Rochdale'i 1844. Enne seda koguneti peamiselt veskite ümber, et oma vilja ja jahu pareminii ja odavamalt saada. Mõjutajaks ka Oweni jt utoopiad - isemajandavad üksused. Selliseid oli üle 500 kuid nad ei töötanud sest teised sõid nad välja (konkurents) ja töölisliikumised ei soosinud neid (klassivõitlus). Põhiliseks motivaatoriks on tarbija vajaduste rahuldamine. Smithi arvates peaks seda garanteerima turg, nende arvates peaks see tulema koostööst. Inimeste enese-abi. ,,Meie kui tarbijad oleme majadusliku maailma keskus, meie oleme kuningad. See, et
· Inimese ja ühiskonna täiustamine, ideaaltüüpide otsing, samas olid humanistlikud ideaalpildid kohati liiga elitaarsed. Tekkisid teooriad ideaalsest inimesest, loodusest, ühiskonnast, mis võisid muutuda ohtlikuks, sest ideaaltüüpide maailmast olid mõned ühiskonnavormid või inimesed välja heidetud. Elitaarne mõtlemine, kuhu võeti ainult ideaalsed, rämps heideti kõrvale. Seda on täheldatud ka da Vinci loomingus. Talupojad reservaatidesse. Utoopiad ideaalriigist. · Kunstniku ühiskondliku positisooni paranemine, tema eneseteadvuse kasv väljendus autoportreed ja sõnakunstizanris kunstnikubiograafia sünd. Giorgio Vasari (1511- 1574) tööd, mis panevad aluse kunstiajaloole. Lõi leksikoni. Tõi seal nii arhitekte, graafikuid, maalikunsti esindajaid, kirjutas oma eeskujudest ja endast. Meie teadmised põhinevad ka tema töödel, dokumente nii vanadest aegadest ei ole palju. Tema
On nähtud, et tema tööd lõid pretsedendi tulevastele kommertslavastajatele. Sürrealismi on peetud viimaseks peamiseks rahvusvaheliseks avangardistlikuks liikumiseks. Pärast I MS poliitilised pinged killustasid teatri: erinevates riikides erinevad rahvuslikud teatrid; rahvusvahelisi voole ei olnud. 30ndate majanduskriis pööras inimesed oma riigi ja rahvuse poole, pöörduti ära rahvusvahelisest areenist. Stalinism ja fasism olid välja suretanud paljud utoopiad maailma tuleviku suhtes. Valitses illusioonitus. 5) Sümbolism Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt, sümbolistid üritasid reaalsust muuta, tõsta tegelikkust kõrgemale tasandile. Anda maailmale tagasi müstika, et kõik oleks salapärane. Eitasid inimese sõltumist elukeskkonnast. Eitasid üldse olemise materjalistlikku külge. Nende jaoks oli maailm üleni vaimne. Väitsid, et materjaalne on tõelise maailma peegelduse vari
annaabi.ee 
