Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha (va masohhistid) ja mõnu hea. Kui indiviidide valikud mõjutavad üksteist, siis valivad indiviidid koguheaolu maksimeeriva alternatiivi. Suurim heaolu suurimale arvule inimestele, oli utilitaristide deviis. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus 3. mõju kaaskodanikele.
võimalikult paljusid inimesi) seda parema naudinguga tegu on. Iga indiviid püüab suurendada oma lõbu ja vähendada valu. Seejuures iga üksikisik oskab paremini kui keegi teine oma lõbu ja kannatuse allikaid hinnata. Lisaks leidis Bentham, et iga inimest tuleb võtta mitte vähem ega rohkem kui ühe eest ehk kõik on võrdsed. Nendest kahest aspektist(naudingute tähtsus ja inimeste võrdsus) tuleneb ka utilitaristide põhimõte: võimalikult suur õnn võimalikult paljudele. Seda võimaldab kõige paremini demokraatlik ja liberaalne riik, kus üksikisiku vabadusi piiratakse ainult sel määral, mis on vajalik teiste inimeste kannatuste vältimiseks. Viimane tähtis aspekt Benthami filosoofias on tagajärgede, mitte eesmärkide tähtsus. Teo headust ei määra selle põhjus, vaid nauding, mida see põhjustab. Seetõttu kritiseeris ta ka kristlikku moraali, sest leidis, et hea kasvatus
Üheks kahju vormiks on omandi kahjustamine, kas siis otsese või pettuse läbi. Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud tingimustel, mis puudutavad kodanike ja vara kaitsmisel. Nozick eristab kahte õiglusteooriat: ajaloolist ja lõppseisundi õiglust. Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et kas käsitletav situatsioon on mingil ajahetkel õiglane või mitte.
õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud). Selle üle, kas need staatused ja õigused ka ise õiglased on, ei vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigluse sidusid heaolu mõistega utilitaristid, eriti Jeremy Bentham (1748- 1832), kelle järgi moraaliväärtustest saabki rääkida üksnes seoses üldise heaoluga. Utilitarismi puhul on individuaalsed nõuded õiglusele igal juhul allutatud sotsiaalsele kasule. Mina isiklikult ei nõustu utilitaristide põhimõttega, et õiglane on see, mis indiviidile kasu toob. Inimeste arvamused heaolu toovatest tegudest on ju väga erinevad seega oleks peaaegu kõik teod siinilmas õiglased. Ma lähtun pigem sellest, et õiglus on seotus õigusega ebaõiglane on teise inimese õigusi alahinnata (rassism, seksism jne). Tulles tagasi inimõiguste juurde, eksisteerib nende juures ka erinevaid probleeme, mille üle vaidlemine ei näi lõppevat. Tähtsaimad neist on abordi ja eutanaasia küsimused
tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses. Maksimeerimise põhimõte tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu. Kui mul on päranduseks sada kilo makarone, siis ma peaks selle annetama alatoitunutele, mitte varustama seda enda lattu. 39. Utilitaristide meelest on moraalselt hea see tegu, mis toob kõige suuremal määral kasu kõiksusele. 40. Reegliutilitarism-tegu on õige siis ja ainult siis, kui see järgib reeglit, mille rakendamine toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. Teoutilitarism-tegu on õige siis ja ainult siis, kui see toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv 41
On see absoluutne, suhteline või objektiivne? Kes teab. Samas teoses on ka teooriaid, mis on kujundanud minu seisukoha ettemääratuse ja vaba tahte küsimuses vahepealseks. Ma usun, et vaim, mis meie kehas on, on seal teatud eesmärgiga, ent inimesel endal on vaba valik oma käitumisega seoses. Seega on teekond või plaan, mis on Universumi poolt ette määratud, ent igaühel on siiski võimalus sellest kõrvale kalduda. Sama näitega jätkates võiksin ennast paigutada utilitaristide ridadesse, kes moraalse valiku ette sattudes üritavad leida sellist lahendust, mis tooks maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Samas meeldiks mulle siduda sellesse valemisse ka kübeke eudaimonismi, just nimelt heaolu näol. Seega näeksin mina antud moraalses küsimuses lahendusena sellist teguviisi, mis tooks kõigile osalistele heaolu. Sõnastades lahti, mis on minu jaoks eetika kriteerium, ütleksin, et see ei ole teoloogiline, vaid psühholoogiline
Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste/soovide rahuldatuses. Maksimeerimise põhimõte tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu. Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism. 39. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? Hedonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. 40. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teoutilitarismi!
Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt – tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste/soovide rahuldatuses. Maksimeerimise põhimõte – tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu – kõigi teost puudutatute kasu. Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism. 39. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? Hedonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism – õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. 40. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teoutilitarismi!
See aga tõi tema seisukohtadele palju kriitikat, sest laialdaselt aktsepteeritud psühholoogia valdkonda kuuluv seisukoht oli, et indiviid on ühiskonna keskpunkt ja seega ka ühiskonnateooria keskpunkt. Seda toetasid ka laialdaselt aktsepteeritud J.S.Milli ja J.Benthami utilitaarne sotsiaalne teooria (utilitarian social theory) ning G.Trade ühiskonnateooria (theory of society). Durkheimi ideedele vastandlikud seisukohad Utilitaristide sotsiaalse käitumise doktriini järgi kõik inimese käitumisaktid on täiesti autonoomsed ja enese määratletud (self determend), millede aluseks on kavatsus. Viimane omakorda tuleneb isikliku kasu motiivist edendada oma huve. Sellega aga utilitaristid Durkheimi järgi jätsid kahe silma vahele sotsiaalsete reeglite üldisema konteksti, mis toimib indiviidide tegevust piirava faktorina. Seega ei saa igas
Loodus aitab defineerida inimeste eelistusi ja seega peaks seda kohusetundlikult kasutama. On olemas lähedane suhe inimeste ja teiste liikide vahel. me ei tohiks teisi ebaõiglaselt kahjustada. Me peaksime säilitama varade jätkamise. 19. Millisel seisukohal on kontraktualistid loomade kohtlemise osas? Utilitaristid? Suhteid tähtsustavad lähenemised? Kontraktualistid ei omista moraalset staatust loomadele. Utilitaristide puhul loeb kontekst: kui loomade ohverdamine toob tervise inimestele, siis on ok; kui tapetakse loomi lihtsalt söömis-naudingu pärast, siis ei. 20. Mille poolest erinevad õigustel põhinevad (deontoloogilised) lähenemised utilitaristlikest? Deontoloogiline eetika – kohustus ja inimmoraali seos. Oleneb see, mida inimesed teevad; mitte tagajärjed. 21. Nimeta utilitarismi esindav autor loomaeetikas? Loomaõiguslust esindav autor? Singer - loomaeetika; Norton – loomaõiglus.
kõigisse praktika poolt võimaldatavatesse positsioonidesse. Kui orjapidaja näeks reaalsena võimalust sattuda orjade positsiooni, oleks temast ratsionaalne pidada orjust ebaõiglaseks. Teisisõnu: vastastikkuse nõue eeldab, et kõik kaasatud osapooled mõistaksid selle erinevaid positsioone sattumuslike, mitte loomulikena. Ning see kaalutlus aitab mõista ühiskondlikke positsioone sattumuslikena.2 Ehk Rawlsi kontseptsiooni suurim erinevus võrreldes utilitaristide omaga seisneb selles, et utilitarism ei arvesta ausameelsuse üht keskset tunnust, vastastikkust. Reegli sisu peab olema mõistlikul määral aktsepteeritav kõigile, kelle praktikaid see reguleerib. 2 www.spe.ut.ee/ojs/index.php/spe/article/view/spe.2010.3.1.03/58 Kokkuvõte John Rawls on õigluse lahti seletamiseks ja mõtestamiseks kasutanud minu hinnangul huvitavat viisi. Nimelt on ta loonud hüpoteetilise ühiskondliku lepingu või lihtsalt
Teised. 5. Sissetulekute erinevus võib sõltuda õnnelikust juhusest. 6. Erinevused võivad olla seotud diskrimineerimisega. Heaolufunktisoon (L4p3) Sotsiaalne heaolufunktisoon ja ühiskonna heaolufunktisoon: SHF kirjeldab, kuidas ÜHF on seotd tema liikmete heaoluga. SHF ja ükskõiksuskõverate vahel valitseb seos. Ühiskonna ükskõiksuskõver on kombinatsioon kasulikkusest, mis tagan ühiskonnas sama heaolu ehk mille korral ÜHF on sama väärtus. ÜHF õiglane jaotus on utilitaristide poolt selline, mis maksimeerib kogu ühiskonna liikmete kasu. Ükskõiksuskõver ja heaolufunktsioon on seljuhul sirgjooned. Kriitika, see ei arvesta eri sotsiaalgruppe vaid mõtleb kogu ühiskonna heaolu peale. John Rawls: ühiskondliku heaolu käsitlus põhineb eeldustel, et inimesed peaksid ühiskonna heaolu üle otsustama sõltumata otsuste mõjust nende endi positsioonile. Ühiskonna heaolu parandab vaid kõige halvemas olukorras olevate isikute heaolu parandamine, teiste isikute
" 1)Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed (Konsekventsialistlik printsiip) 2)Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3)Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu. Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism. 42. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? See tegu, mille tagajärjed toovad rohkem hüve. 43. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teo utilitarismi! Teoutilitarism- kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. Reeglutuilitarism- ei hinnata üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Kas oleks hea, kui kõik järgiksid reegleid. Kui alati kasulik, ka seekord. 44
SBs liberalismi aluseks Adam Smithi ,,The Wealth of Nations" poliitökonoomia rajaja. Smithi arvates oli rikkuse allikaks töö ja tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada, et liberaalne vaba turumajandus toimiks, mitte ei sekkuks. Adam Smithi teooriaid arendas edasi David Ricardo ,,poliitökonoomia printsiipides". Ta siiski kritiseeris veidi Smithi, kes ütles, et töös ei peitu õnn, sest rikkaks ei saa mitte tööline vaid ettevõtja. SB teiseks nurgakiviks on utilitaristide koolkond (kasulikkuse õpetus) James Bentham ja James Mill rajajad. Utilitaristide loosung oli, et kõik jaguneb naudinguteks ja piinadeks ja riigi ainus funktsioon on naudingute tõstmine ja piinade vähendamine. Vabaduse ja õnne aluseks on samuti raha. Nendega leebusid karistused kurjategijatele. Suurimaks teoreetikuks John Stuart Mill ,,On Liberty"1859. seal sõnastab ta kõik indiviidi põhiõigused ja tema printsiip, et inimese tegevusvabadust võib piirata ainult siis,
kõrge üleüldise tasakaalu kannatuse üle, kui tooks mistahes teine alternatiivne tegu. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad : ·Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine ·Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism) peamiste huvide rahuldamine ·Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad ·Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi 42. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea ? Toiming on moraalselt õige/ hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (õnne hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üldine kasu (õnn). 43. võrdle reegliutilitarismi ja teoutilitarismi. Teoutilitaristid on arvamusel, et mingis kindlas olukorras on õige tegu see, mille tulemuseks on (või tõenäolisemalt on) parimad tagajärjed, samas kui reegliut on arvamusel, et õige tegu onsee, mis on kooskõlas sellise reelgitekogumiga, mille
kõvera kokkupuutepunkti sisu? Ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja ja sotsiaalse samakasulikkuse kõvera kokkupuutepunktis on sotsiaalne heaolu ehk mingi kombinatsioon ühiskonnagruppide kasulikkustest võrdne sellega, palju selles ühiskonnas on üldse maksimaalselt võimalik saavutada. 109. Selgitage utilitaristliku õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Utilitaristide meelest tuleb maksimeerida kogu ühiskonna heaolu ning see ei arvesta indiviide eraldi, seega kui kogu ühiskonna heaolu on kõrgem efektiivses, kuid ebaõiglases seisundis, siis kokkuvõttes on see utilitaristi meelest siiski hea. 110. Selgitage Rawlsi õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Rawlsi õigluskriteerium sätestab, et ainult selline ümberjaotus on hea, kus jaotatakse rikkamatelt vaesematele ühiskonna liikmetele.
Kasu on ainus õiglane printsiip ja ülim eesmärk kõikide eetiliste küsimuste puhul, seega teise inimese kahjustamine annab koheselt põhjuse inimese karistamiseks. Kõiges, mis kahjustab teisi inimesi, on inimene vastutav teise inimese või ühiskonna ees, kes on teise inimese huvide kaitsja. Kui teatud asjades pole käitumine reguleeritud seaduste või avaliku arvamusega, siis vastutab inimene oma südametunnistuse järgi. Peamine väärtus on õnn, nauding ning utilitaristide arvates tuli püüelda võimalikult suure õnne koguse suunas kogu ühiskonna jaoks (võimalikult paljudele võimalikult suur õnn) ning riik on õigustatud vaid sel juhul, kui ta aitab kaasa kogu õnne hulga suurenemisele. Riigil on utilitaristide arvates mõte vaid siis, kui inimesed on riigis õnnelikumad kui ilma riigita. Arvamuste paljusus Millil on 4 põhjendust arvamuste paljususe kaitsmiseks: 1. mahasurutav arvamus võib olla õige, või 2. sisaldada osa tõest, 3
Analüüsi käigus leitakse: S teab, et p, parajasti siis, kui on tõene, et p S usub, et p S-i usk, et p, on õigustatud. (L13) UTILITARISM. UUSAEGNE ÜHISKONNAFILOSOOFIA Tööstusrevolutsioon muutis lihtinimese olukorra väljakannatamatuks ning liberaalsete vaadetega inimesed olid sellest sokeeritud. Ka filosoofide tähelepanu pöördus sotsiaalsetele nähtustele. Briti sotsiaalfilosoofias kujunes valitsevaks utilitarism, mis lähtus Locke´i ja Hume´i ideedest. Utilitaristide liidriteks olid Jeremy Bentham, James Mill ja John Stuart Mill. Jeremy Bentham (1748 - 1832). Seadusandja lõppeesmärgiks peab olema inimeste õnn. Tema juhtprintsiibiks peab olema üleüldine kasulikkus (general utility = utilitarism). Selleks kolm tingimust: peame omistama sõnale 'utility' (= üldkasulikkus) selge ja täpse tähenduse. peame andma sellele printsiibile ülimuslikkuse kõigi teiste printsiipide suhtes ilma igasuguste eranditeta.
annaabi.ee 
