- Piiskopkondade keskus on toomkirik, mis asusid Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Riias. Piiskopkondade valitsemine - Toomkirikutes teenivad kõrgemad vaimulikud- toomhärrad. Nemad osalevad ka piiskopkondade valitsemises ja moodustavad toomkapliitli. - Toomkapiitel on autonoomne, omab iseseisvat vara ja kassat. - Piiskopkonnad jagunevad kirikukihelkindadeks. Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas.
peale. c) kunst ja arhitektuur sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne maalikunst, nt altarimaalid. Kloostritel oli keskaegses Eestis suur tähtsus. Naiskloostritel oli oluline roll hooldusasutusena pakuti tuge nt leseks jäädud naistele. Tsistertslaste kloostrid aga edendasid majandust, kuna nende kloostrite ümber olid põllud ja nii jõudis ka maarahvani mõni uus põlluharimisviis. Kerjusmungaordude kloostritel oli suur mõju usuelule, kuna kloostrite ümber olid avarad kirikud. Reformatsioon jäi talupoegadele üsna kaugeks, sest maal elavad eestlased kuulusid automaatselt samasse usku, mis mõisnik ja nad ei saanud valida usku, samuti ei pandud lihtsalt tähele erilisi muutusi, sest ei puututud kokku uue õpetusega.
Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda
28. Radza jooga füüsilised asendid, hingamisi ja sinna kuuluvad vormelid. Budism 1. Buddha virgunuks saamine. 2. Siddharta kõikide soovide täitumine. 3. Nirvaana vabanemine elurattast, teadvuse seisund, mida iseloomustab kokkupandmatus. 4. Bodhisattva in. kellel oleks võimalik astuda nirvaanasse ja saada buddhaks. 5. Hinajaana eeldab, et peab hakkama mungaks/nunnaks pühenduma ainult usuelule. 6. Mahajaana rõhutab, et buddha dharma on universaalne, st. kõik võivad praktiseerida. 7. Stuupa sakraalehitis, mis sisaldab säilmeid või teksti, kuplikujuline, kupli keskel teravik kolme rõngaga. 8. Meeleplekid- on kannatusi põhjustavad emotsioonid, millest olulisemad on: nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4
silmas religioossete organisatsioonide tasemel toimuvat. Üheks näiteks on ,,suurte" kirikute kui usklikke koondavate organisatsioonide rolli vähenemine, mille mõõdetav väljendus on kahanev kirikuliikmete arv. Kolmandaks saab rääkida ilmalikustumisest indiviidi tasandil üha suurem hulk inimesi ei pea religiooni oma elus oluliseks. Usk muutub üha enam inimese enda valikuks ega põhine enam sünnipärasel kuuluvusel, lapsepõlvekodu ja vanemate mõju inimese hilisemale usuelule kahaneb. Paljud sotsioloogid väidavad, et vanale sekulariseerumisteooriale on tänasel päeval julgenud vaid vähesed truuks jääda, sest empiirilised andmed räägivad sellele teooriale vastu. Välja arvatud Euroopa, on maailm religioossem kui iial enne, märgatav on äärmiselt jõuliste usuliste liikumiste esiletõus, mõnel neist on kaugeleulatuvad poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Kaks ülivõimast
Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks. Nooruses jäi Augustinus ristimata ning ta otsis veel suhet selle nägematu Jumalaga. Peale oma isa surma asus umbes seistmeteistkümne aastane Augustinus edasi õppima Kartaagosse retoorikat ja õigusteadust. Selles linnas, mis oli kurikuulus oma luksuse ja vabade kommete poolest, heitis Augustinus range kristliku eluviisi kõrvale
lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Kreekas katsetasid mehed huulte ja põskede värvimist. Meeste jumestamises, vastu- pidiselt naiste jumestamisele, ei nähtud midagi halba. 1.4 Etruskid Etruuria, praeguse Toscana aladele hakkasid tekkima mägilinnad. Arheoloogid ei ole suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta, kuid neil oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele- ja usuelule. Kindlad ollakse vaid selles, et etruskid tulid kuskilt mujalt. Jumestamisel rõhutasid nad laujoont ja kulme. Hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huulevärve ja näovärve. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Nägu toonitasid ka mõned mehed. 1.5 Muinas-Rooma Meikimise võtsid üle roomlased, neil oli aega ja raha enese kaunistamiseks. Iluravi- vahendid segati kokku looduslikest komponentidest. Kasutusel olid piimas leotatud ja
oma kannatustes, rumaluse ja laiskuse pärast. -Eesti kirikuõpetaja praktiseerinud ja õppinud saksamaal, keeleprobleem. -patronaazi õigus (eestkoste õigus), kirikuõpetaja valitakse mõisniku poolt. Eesti soost üliõpilased õpisid põhiliselt arstiks või kirikuõpetajaks, kuid patronaazi õiguse tõttu ei saanud siin tööd, paljud läksid venemaale. (hübriidsus-eestlane jäljendas sakslast minnes pastoriks õppima) Vilde ,,Prohvet Maltsvet" e Juhan Leinberg. Tervikuna pühendatud usuelule, kirjeldas usuelu tingimusi ja arengut eelnevatel sajanditel (olukord hetkel, kui rahva usk kirikusse hakkab hajuma, otsitakse alternatiive nagu nt vennaste kogudus.) Maltsvetlased vs vennaste koguduse liikmed. Raamatu II pool pühendatud emigratsioonile (Krimmi tõotatud maale). Vilde suhe religiooni on kriitiline, tugevalt ateistlik, ei pea religiooni eriti oluliseks oma elus. Usu kirjeldused teadlikult kallutatud ja äärmuslikud (usk ei aita talupoegi, pidev
Riigist lahkumisel peab iga 12-aastane või vanem isik tasuma 500 Jamaica dollari suuruse maksu. Öömaja valimisel on peamiseks probleemiks suhteliselt kõrged hinnad. Tunduvalt odavam on ööbida hostelites, kus hinnad algavad umbes 250 kroonist ja selle eest saab küll vaid voodi Jõulud Jamaical - Tähistatakse üldjoontes sarnaselt teistele maadele, kuid on mõned iseärasused. Religioosne tähistamine - inimesed viibivad palju kirikus, palvetavad või osalevad spetsiaalüritustel. Usuelule pannakse tunduvalt rohkem rõhku kui näiteks USA-s. Jonkanoo-pidustused - traditsioon ulatub tagasi orjaaega. Kostümeeritud paraad tänavatel, vaatajatelt võetakse vastu kingitusi. Boxing Day - 26. detsember. Tähistamine pärineb inglatelt. Rahulik päev, viimane päev koos perekonnaga. See on ka riigipüha. Jootraha. Kõik jamaikalased on meeledi nõus teilt alati raha vastu võtma. Tasu oodatakse sageli ka igasuguse informatsiooni eest. Restoranides antakse jootrahaks 10-15% arvest, kui
II etapp- EITAMINE-loodus PIMEDUS.-MITTEMINA-ANTITEES.(Antiteetiline teooria) III etapp- SÜNTEES (tees+antitees tulemus) moraali-looduse võitlus.Hegel tunnetuse etapid: I Subjektiivne vaim-indiviidi tunnetamine, II Objekt. tunnetamine e vaim- ühiskonna probleemid, III Absoluutse vaimu etapp, täh erilist kõrgendatud vaimset tunnetust, seostub relig, kunsti ja filosoofiaga. PIETISM 1670-1780 Põhitunnused: Rahulolematus kiriku ja ühiskonna olukorraga. Rõhuasetus õpetuselt usuelule, algkristliku mudeli eeskujul. Aktiivne piibliuurimine. Ilmikute kaasamine. Institustionalismile vastanduv individualismi. Vagadus väljendub emotsionaalselt. Hiliastlik eshatoloogia. Spencer (1635-1705) 1675 Progmmatiline kirjutis Pia Desideria ,,Vagad soovid" N.Ludwig von Zinzendorf (1700-60) Dogmadekriitika. Kogu krisluse ajalugu on allakäik algkristluse juurest. Patt interllektuaalne ja poliit. võimuiha ajendab inimest filosoofilistele spekulatisoonidele
vastuolud kiriku sees, millele mõned uurijad on viidanud, allikatest ei ilmne." (Kala 2007:12.) Luterlik usupuhastusliikumine ei alanud Liivimaal aga päris tühjalt kohalt, sellele eelnesid sajand tagasi alustatud katoliku kiriku uutmisprotsess. Pärast Konstanzi (14141418) ja Baseli (14311449) reformikontsiile oli Liivimaal algatatud kirikuelu parandus- ja uuenduskuure, mis said uut hoogu 16. sajandi algul, mil omapoolset ergutust ja innustust usuelule andis ordumeister Plettenbergi võit venelaste üle Smolino all 1502. aastal. Kogu maad haaras justkui usulise elavnemise vaimustus asutati uusi kabeleid, vikariaate, püüti rajada uusi kloostreid, peeti suur patukustutusjutlusi, et suurendada rahva hulgas meeleparanduse ja õndsakssaamise tahet, suuri summasid koguti indulgentside müügist. Omamoodi kulmineerus see usulise aktiivsuse tõus reformatsiooniga. (Põltsam 2003:13-14.)
Seda kandsid sageli Vana-Kreeka madrused, ning hiljem kopeeris selle ka Vana- Rooma. Pilos oli seotud orjade manumissiooniga. Seetõttu sai sellest oluline vabaduse ja orjusest vabanemise sümbol. 6 Teine, tol ajal populaarne müts kandis nimetust petasos, mis oli madal laia servaga viltkübar. ETRUSKID Kuigi Etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole senini lõplikku selgust etruskite päritolu kohta. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega Väike-Aasia omale. Etruski kultuuri arhailise ajajärgu (700- 650 eKr) suurimad kultuurimõjutused tulid Väike-Aasiast, hiljem muutusid valitsevaks kreeka mõjud. Etruskid olid osavad käsitöölised, tänu sellele valitses ühiskonnas õitseng. Metallitöölised tootsid rikkalikest vase-, tina- ja rauavarudest kõike alates pronksist
Egiptlased uskusid, et inimesel on 1 hing (ba) ja elujõud (ka). Nad uskusid, et kuna Osiris tõusis müüdi järgi surnuist ülese, siis võis see juhtuda iga egiptlasega. Peale jumalate valitsemisaega tulid vaaraod (pooljumal, poolinimene). Jumala kehastus maa peal, vahendaja inimese ja jumala vahel. Usuelule iseloomulik tolerantsus. Võõramaiseid jumalaid võisid kummardada ka egiptlased ise. Egiptlased austasid sadu jumalaid. Maal, taeval ning allmaailmal olid oma kindlad jumalad. Jumalad teisenesid eri ajajärkudel ning eri linnades. Totemism omaniku patroon, kaitsja, kujutatakse tihti loomana või taimena. Tähtsamad jumalad: Anubis surnute jumal, Ra päikesejumal, Ptah peajumal, kõikide käsitööliikide jumal, Amon
1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult. Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu. Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile
1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult. Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu. Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile
Soovi korral sai 17 kübarat ümber kaela kinnituva paelaga lasta seljale vajuda. Pidulikel puhkudel kinnitati kübara külge erksavärvilisi linte. Etruskid. Üheaegselt Mükeene paleede murenemisega hakkasid Etruuria, preguse Toscana aladel tekkima mägilinnad. Kuigi etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole arheoloogid senini suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi
Soovi korral sai 17 kübarat ümber kaela kinnituva paelaga lasta seljale vajuda. Pidulikel puhkudel kinnitati kübara külge erksavärvilisi linte. Etruskid. Üheaegselt Mükeene paleede murenemisega hakkasid Etruuria, preguse Toscana aladel tekkima mägilinnad. Kuigi etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole arheoloogid senini suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi
piiblit, eelistas teisi autoreid. Ema püha Monica. Tolle, lege!- võta ja loe. Tema jaoks tähendas, et võta püha kiri kätte ja loe. Roomlaste igapäevane elu oli täis religio väljendusi. Roomlased nägid kõikjal deemoneid. Nad ei olnud halvad, vaid vaimsed olendid, kas aitasid või takistasid. Neid oli rohkem ja usuti rohkem maapiirkondades. Maal elu rohkem mõjutatud religio´st. Võib arvata, et kõrge haridustase sellist suhtumist vähendas. Ühiskond ei seganud vahele inimeste usuelule. Riik ei dikteerinud religioosset käitumist. Olid üldised pühad, kus ühiselt ohverdati ja võeti ühiselt osa pidustustest, ka teatrietendus. Algselt etenduste põhimõte oli, et kogukond oleks kõik koos. Eriti maapiirkondades palju vaime. Tuntumad laarid- lares- kaitsevaim. Penates- kodukaitsevaim. Genii- genius- geograafiliste või majade kaitsjad. Neile kõigile ohverdati ande. Nendele ohverdamine oli iga perekonna siseasi. Ohverdused lihtsad, tavaliselt enne sööki. Oli animism
annaabi.ee 
