Männikute ja sanglepikute kasvatus. Künklik reljeef (kännu mättad) Rohusoometsad- Kuivendamata on suur loodusväärtus kuna neid on vähe ja omapärased. Eestis on 80ha kuivendamata lodusid. Allikaid ja madalsoid on 30 km 2 eesti kohta. Md-märg madalsoo KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat. Rohurinne: Tarnad, niitjas, pudel-tarn, soomadar, kollane-võhumõõk, ubaleht, harilik soo- sõnajalg, ussilill, soopihl, soo osi, konna osi, pilliroog. Samblarinne: Soovildik, tervatipp, turbasammal, tüviksammal. Märg neutraalne madalsoo muld. Ld-lodu KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, sookask Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk-tarn, ussilill, kollane võhumõõk, harilik soo- sõnajalg, mets-kõrkjas, soo-osi, soopihl, soomadar, soo-kastik, pilliroog, metsvits, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, lehviksammal, teravtipp, turbasammal, raunik.
Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk.
tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne Suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, Harilik karusammal, raba-karusammal, teravtipp, turbasamblad, laanik, turbasamblad, harilik palusammal. palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail,
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn.
MADALSOO Millised taimed Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad
Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Madalsoomuldade puhul domineerivad puurindes sookask ja sanglepp, kuivendatud aladel ka kuusk, harvem saar. Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu, pihlakas, vaarikas, pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl, ubaleht, angervaks, mätastärn, seaohakas, ojamõõl, luht- kastevars jt. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, turbasamblad, mätastel ka laanik, raunik, palusammal jt. Madalsoomullad moodustavad 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast ning 55% Eesti soodest. Peamine levikuala Eestis: Kirde-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa.
loodusala jääb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna piirialadele Mis on madalsoo? ØMadalsoo on soo arengu algetapiks, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Taimed Rohttaimed: TarnKollane võhumõõk Ussilill Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed: Sinihelmi Soopihl kas Soovõhk Peetrileht Harilik käoraamat Loomad Linnud: Teder Kurvitsalised Kajakad Sookurg Rukkirääk Metskiur Loomad Linnud: Punajalg-tilder
Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64
oleks kõrgem kui ümbruskeskkonnas. Silmale nähtamatu kasutatakse toidu küpsetamises soojusravis ja laserseadmetes. 3 c) infrapunane kiirgus Elektrimagnetlaine mis jääb violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole. Kiirgvad kehad mille temp. on suurem kui 3000*C. Silmale nähtamatu soojuslik toime bioloogiline toime. d) Õhuniiskus Väga niiskes keskkonnas nagu seda on matsalu märgala, elavad näiteks ussilill, keda leidub Eestis väga hajusalt. Ka on veel harilik kamarjas, harilik pilliroog, hanijalg ja palju muud. f) Happelisus ja sellega kohastunud taimed Kanarbik on happelisusega hästi kohastunud. Sellepärast kasvabgi kanarbik ainult ülikuivadel nõmmedel, kui ka päris rabades. g) Kitsa ökoamplituudiga liigi näide 4 h) Laia ökoamplituudiga liigi näide 5 3
(Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane. Puudest domineerib sookask, harvem ka mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades kuusk ning kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn. Tüüpilised on veel ümartarn, soomadar, pilliroog, soo-osi, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, konnaosi, ubaleht. (Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik) 8 Kasutatud allikad Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Võru Maavalitsus. Võru 2005. Kättesaadav: https://voru.maavalitsus.ee/documents/909546/1185203/Seletuskiri.PDF (viimati külastatud 25.03.2014) Eesti Entsüklopeedia. Võhandu jõgi. 2003. Kättesaadav: http://entsyklopeedia
Jõeoru laius on keskjooksul 200-800 m ja alamjooksul 50-1500 m ja jõeoru sügavus keskjooksul 2-7 m ja alamjooksul 3-40 m. Taimestik. Taimestiku liigirikkus, hulk ja koosseis jõeosades erineb oluliselt. Kümnes uurimislõigus leiti kokku 32 liiki soontaimi. Ühes uurimislõigus varieerus soontaimeliikide arv vahemikus 5-15 ja soontaimede katvus alla 10% kuni 60%. Soontaimedest on jões sagedaim ja ohtraim liik järvkaisel. Levinud on ka harilik konnarohi, harilik kuuskhein, ussilill, kollane vesikupp, pilliroog jt. Paese põhjaga lõigus Jägala joast alamal kasvab soontaimi väga vähe, sest puuduvad sobivad paigad juurdumiseks. Jõe paest põhja vooderdavad peaaegu lausalise vaibana vetikad (katvus 90%). Põhjaloomastik. Põhjaloomastiku liigirikkus, hulk ja koosseis erineb jõeosades suuresti. Leidub rohkesti haruldasi liike. Erinevates jõeosades on levinud liikideks näiteks kirpvähiline, karp,
Lõimise valem: 1 . Huumusprofiili valem: AO9 . Määramine: G(0) ehk küllastunud gleimuld. Tarna-angervaksa kasvukohatüüp. Alusmets on keskmise tihedusega. Sagedasemad on paakspuu, pihlakas, vaarikas, toomingas ja mage sõstar. Alustaimestikus kasvab angervaks, seakapsas, ojamõõl, soo-koertubakas, harilik metsvits, soomadar, ussilill, sõrm-, tupp-, hirsstarn, soo-, jänes-, püstkastik, luht-kastevars. Samblaid oli vähe, mis ei moodustanud pidevat samblarinnet. (Lõhmus, E. 2004). Kuna terve kvartal on liigniiske, siis on gleimullad terves kvartalis domineerivad. Puistu esimese rinde moodustas sookask ja teises rindes kasvas kuusk. Järelkasv: haab ja pihlakas.
Luhaniitude säilimiseks tuleb neid pidevalt niita ja hooldada, et pajuvõsa peale ei tungiks. Võrreldes teiste ökosüsteemidega on luhaniidu taimestik lopsakas, aga liigivaene. Puurindest võib leida üksikuid puid nagu näiteks jalakaid, sangleppe, tamme, halle leppe, toomingaid ja haabu. Põõsarindest harilikku sarapuud, hundipaju ja paju. Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder
2. Soometsade klass 2.1. Rohusoometsade tüübirühm- kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toiterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Levinud põhiliselt Kesk- ja Loode-Eestis. 2.1.1. lodu kkt.- toitub karbonaadirikastest vetest. Levinud lammidel, madalikel. Mikroreljeef hästi mätlik. Iseloomulikuks tunnuseks lodulaigud (vesi maapinnal, mudane), kus kasvavad kollane võhumõõk, ussilill, varsakabi, soovõhk. Mätastel kasvavad mesofiilsemad taimed. Puurindes sookask, sanglepp, kuusk, saar. Sagedased on tormiheited, mis soodustavad mikroreljeefi liigestumist. Põõsarinne liigirikas ja tihe (paju, toomingas, must sõstar, jt.) Samblarinne vastavalt mikroreljeefile mosaiikne. 2.1.2. madalsoo kkt.- mikroreljeef keskmiselt mätlik, turbakiht 1,0-1,5 m. Pinnas on
(tuhkur paju, kahevärvine paju). Rohurinne on enamuspuuliigist, puistu täiusest ja mulla veereiimist sõltuvalt varieeruv. Hõredate männi- ja sookasepuistute alustaimestus valitsevad kõrrelised, rohkesti on ka tarnu. Suurema katvusega liigid on: sinihelmikas (KD) eriti kuivendatud aladel, sookastik (D), jäneskastik, luht-kastevars, tupptarn, harilik tarn, angervaks, soo-piimputk, lillakas, tedremaran, ussilill, harilik metsvits, lakkleht. HARILIK TARN - Carex nigra; nigra tuleneb sõnast niger (lad.k.) must. Lõikheinaline. Kasvukoht: märjad niidud ja puisniidud, sood, lodud ja kadaka-loopealsed. Püsik. Harilik tarn on lühikese risoomiga, hallroheline, hõremurusalt kasvav 15-60 cm kõrge taim. Varred teravalt kolmekandilised, alusel pruunide läikivate lehetuppe- dega. Lehed lamedad, 2-3 mm laiad, vartest lühemad. Isaspähikuid üks, kuni 2 cm pikk, pruun
tüviksammal, harilik teravtipp, roossammal) Tarna kasvukohatüüp (sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, mustikas, pohl, harilik metsvits, tedermaran, soo-piimputk, villohakas, soopihl, lubikas, lakkleht, lillakas, palusammal, laanik, soovildik, teravtipp) Osja kasvukohatüüp Rohusoometsad Lodu kasvukohatüüp (lodumetsad) (soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk tarn, ussilill, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, metskõrkjas, soopihl, ubaleht, soo-osi, harilik metsvits, mätastarn, pilliroog, tüviksammal, lainjas lehiksammal, teravtipp, raunik, metsturbasammal, nõgusalehine turbasammal) Madalsoo kasvukohatüüp (madalsoometsad) (mätastarn, niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, ümar tarn, sookastik, sinihelmikas, kollane võhumõõk, soopihl, harilik soosõnajalg, ubaleht, konnaosi, pilliroog, soo-osi, ussilill, soomadar, soovildik,
The undergrowth is rich in species. Alusmets on liigirikas. The typical species are: bird cherry, guelder rose, black currant and mountain currant, alder buckthorn, willows. Tüüpilised liigid on: toomingas, lodjapuu, mustsõstar ja magesõstar, paakspuu, pajud. The ground vegetation is mosaic due to the microrelief. Alustaimestik on mikroreljeefi tõttu mosaiikne. Tufted loosestrife, yellow flag, marsh marigold, purple small reed, sedges ets., are typical plants. Ussilill, kollane vahumõõk, varsakabi, sookastik, tarnad jne on tüüpilised taimed. The moss layer is fragmentary. Samblarinne on katkendlik. The birch-fen type occurs on fen peat soils of different depth and stage of decomposition. Madalsoo kasvukohatüüp esineb erineva tüseduse ja lagunemisastmega turbamuldadel. The predominant part (75%) of the stands consists of swamp birch forests, with pine forests (20%) following. Domineeriv osa puistutest (75%) on sookasemetsad, järgnevad männikud (20%).
arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise probleemid (Benstead jt., 1999). Eestis võib luharohumaid sagedamini leida Kesk- ja Lõuna-Eestist, suurimad neist asuvad
Pinnas on periooditi märg, kevadeti üleujutatud, suvel põhjavesi sügavamal kui 1 m. Puistutest on tüüpilised kaasikud ja sanglepikud, kuivendatud kohtades ka kuusikud. Boniteet ulatub kuni III-ni. Alusmets on hõre kuni keskmine, sageli kasvavad h. pihlakas, h. vaarikas, h. toomingas, mage sõstar jne. Alustaimestikus domineerivad angervaksa kasvukohatüübi taimed, h. angervaks, ojamõõl, h. metsvits (Lysimachia vulgaris), soomadar, ussilill jt. kõrval tarnad (sõrm-, tupp- hirsstarn) ja kõrrelised (soo-, jänes- ja püstkastik (Galamagrostis stricta), luht- kastevars jt. Samblarinne tagasihoidlik, tüviksammal, soovildik, teravtipp, tähtsamblad. Raiestikel suureneb märgatavalt kõrreliste ohtrus, rohkelt kasvab tarnu ja laialehiseid rohttaimi. LU teke raskendatud, uueneb sanglepa või sookasega vegetatiivselt. Kuivendatud osades võiks kultiveerida ka kuuske kuni 3000 tk -ha-le, samuti sangleppa kuni 2500 taime ha-le.
annaabi.ee 
