Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad
(imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid
Peamiseks kultuuri allikaks ongi etruskide hauad, haudehitised. Neid on mitut tüüpi : kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks , ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda jne. Enamik haudu asub surnute linnadena nekropolidena. Hauakambrid thumulused. Inimesed tuhastati, tuhk paigutati sivist või kavist urnidesse või sarkofaagidesse, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. See asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad(Perguia) ja müürijupid. Välja on kaevatud 1 etruski tempel. Templid ehitati vulkaanilisest kivimist tuffist või puidust, selle tõttu pole neid ka säilinud. Templil oli kivist ruudukujuline alus, sellel seisev hoone põhiliselt puidust
Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag, sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust . Sarkofaagid olid tühjad etruskid kasutasid põletusmatust Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud kanoobid (neis hoiti lahkunute tuhka .) Antropomorfne kanoop Kanoop on inimesekujulise kaanega urn, kuhu etruskid panid oma põletatud jäänused. Matsid veel ka maja-ja sarkofaagikujulise kaanega urnidesse. Tunti ka laipmatust Etruskidel oli paaride kultuur, sarkofaagide peal kujutati paare Hinnati väga pereelu Etruskide tempel · Etruski templite katustel olid skulptuurid · Klõpsake Templeid ehitati puidust juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Teine tase ja väga nõrgast kivimist tuffist Kolmas tase · Ka etruski templid Neljas tase
Hauakamber oli kaunistatud arvukate seinamaalide, skulptuuride ja käsitööesemetega. Hauamaalid ehk freskod kujutasid endast väga elurõõmsaid (näiteks kujutati pidusi, jahiretki, spordivõistlusi, viibimisi pereringis jne) maale. Seinamaalides olid suured Kreeka kunsti mõjutused, näiteks kololeeritud joonistused olid lihtsates heledates toonides, meesfiguurid olid tumedad ja naised heledad. Üldine stiil oli elav. Surnute tuhk pandi savist või kivist urnidesse, urni kaanel oli kadunukese portree, mis oli enamasti valmistatud alabastrist ja üle kullatud. Tähtsamatel isikutel oli savist või kivist sarkofaagid, mille kaanel oli skulptuur lahkunust pooleldi lamavas asendis. 3 Etruski skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased, näiteks suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskide figuurid ja portreed on
kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna, Anubis- surnutejumal, Thot- kuu- ja tarkusejumal Egiptuse hauakambrid. Tuntuimateks on püramiidid, algselt mastabad- madalad, maa-all, siis murd- e kaldpüramiidid ja hiljem tavapärased. Hiljem asendati kaljukoobastega- Kuningate org Mumifitseerimine. Kõht lõigati lahti, siseelundid võeti välja ning pandi urnidesse e kanoobidesse, umbes 70 päeva leotati soodavees, siis määriti õliga, mässiti linadesse, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse. Egiptuses käibel olevad kirjatüübid. Hieroglüüfkiri, preestrite e hieraatiline kiri, rahva e demootne kiri Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst. Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid. Kujutav kunst- looduslikud
Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüpi. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning kolmandad mäekülge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik neist haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena nn surnute linnades (nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispaigad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna etruskid uskusid hauatagusesse ellu, püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid rõõme- jahipidamist, kalastamist, pidustusi, tantsijaid ja muusikuid
aknad ja uksed Kujutatakse eluolu: rõõmu, musitseerimist, pidustusi Egiptuse kunstiga ühised jooned olemas, kuid siiski elavamad, soojemad, looduslähedasemad Seinamaal oli helge ja väljapeetud Proovisid psühholoogilisust juurde anda Proovisid reaalset olukorda endasi anda Portreedes muskuliivsust, isikuomaduste välja toomine, emotsionaalsus (vastanduvud Kreekale) Surnud tuhastati, urnidesse, kaane peale surnu portree Skulptuuri lemmikmaterjalike terrakota Pole kartust surma ees Templeid säilinud ei ole Rooma arhideks Vitruvius -> kirjutas raamatuid, kirjeldas Etruskite templeid Templid: Pigem ruudukujuline põhiplaan Sambad on hõredalt eeskojas, ei toestanud Eeskoja taga pühamu Madal viilkatus Enamasti puidust
Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi.
Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüp. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning viimaseks mäe- külge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik nendest haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena niinimetatud surnute linnades(nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispai- gad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna valitses surnutekultus e nad uskusid hauatagusesse ellu, siis püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisutatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid
Hüdria kolme käepidemega veenu. Amfora kahe sangaga nõu veinihoidmiseks Krateer lai nõu, milles segati vett ja veini. Etruski kunst · Etruki kultuur levis 8-3 saj eKr, praeguse Itaalia keskosas. · Etruskid olid osavad pronksi, kulla ja rauakasutajad. · Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist · Enamik haudu asub suute rühmadena , surnutelinnadena. · Etruskid lasid end tuhastada. Tuhk pandi savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surno portree. Tähtsamate inimeste tuhk savist või kivist sakrofaagides, millel kujutati lahunud pooleldi istuvas asendis. · Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi, aknaid jne. Seinamaalidel on hooglsad tantsijad, pidusöögid, musitseerijad. · Surmajärgne olek ei pidanud olema parem ega halvem, kui miane elu, vaid sellega võimalikult sarnane.
toob välja neist olulisemad. Mõnel juhul on tegu kivisesse maapinda raiutud tunnelitega, mis kohati avarduvad kambriteks. Samuti on leitud ümmargusi kuplitaolisi mullaga kaetud hauakünkaid, kivist ehitatud majataolisi hauakambreid, mäekülge raiutud kambreid, millele on ette ehitatud isegi eeskojad. (Kangilaski 2003: 73) Etruskide hauad paiknevad suurte rühmadena, mida nimetatakse surnute linnadeks ehk nekropolideks. Etruskid tuhastasid oma surnud ning tuhk paigutati hiljem urnidesse, mille peal oli lahkunu portreepilt. Olulisemate inimeste tuha jaoks ehitati savist või kivist sarkofaagid ning säilitati tuhk nendes. Sarkofaagide peal oli lahkunu pooleldi lamavas asendis figuur. See asend pärineb nii kreeklaste kui ka etruskide söömiskultuurist: nimelt lamades ja tõstetud ülakehaga oli kombeks istuda ülikute pidusöökidel. Tihti olid hauakambrid kujundatud elutubadena, mille seintel olid lisaks seinamaalidele ka illusoorsed uksed ja aknad. (Kangilaski 2003: 74)
Teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. Rooma hilisem kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis on kohati avardunud kambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis
Teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. Rooma hilisem kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis on kohati avardunud kambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Etruski
Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi.
Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid. Rooma vallutas kogu Etruuria ja etruskid sulandusid rooma ühiskonda Etruskikeelsed tekstid säilinud peamiselt hauakirjad Kuulsad ennustajad haruspeksid Kõige rohkem säilinud hauakambrid · tunnelite hauad maa all · kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist tähtsamate inimeste tuhk sarkofaagides, mille kaanel oli poollamavas poosis surnu figuur hauakambrites seinamaalid - hoogsad pidusöögid (tarquinia ja cerveteri nekropolides) hauakambrid sisustatud elutoana, kujutatud aknaid ja uksi Veji Apollon põletatud savist, naeratus nagu kourusel, riietatud nagu kore Ilmekad kujud ka pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid: Figuur sõjajumal marsist
on tegu ühe esemetüübi leidudega. Tähtsal kohal oli vahetus. Kultuuri hilises järgus hakati valmistama pronksnõusid. Üldse arenes pronksitöö selles kultuuris kõrgele tasemele. Lausitzi kultuur püsis ka rauaaja alguses, võttes üle raudesemed ning lõppes alles u 300 eKr. Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade kultuur. Juhtmuistiseks kalmistud, kus esines sageli koos nii põletusmatuseid urnidesse kui ka laibamatuseid. Tuntuimaks muistiseks on Tsaka kääpad Lõuna-Slovakkias. Mõnedes kohtades esineb kääbastes kivikonstruktsioone. Matmispaigad üldiselt olid väga suured, maeti kaksikkoonilistes urnides või muudes savinõudes. Rohkesti teatakse sellest kultuurist ka pronksesemete peitleide, milles kõige rohkem oli odaotsi, mõõku, õõskirveid ja sirpe. Elati nii kindlustatud kui ka avaasulates. Omad iseseisvad urniväljade
Peamiseks etruskide kunsti tundmaõppimiseks ongi nende kauad. Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu, mida on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena, vahel on neil nautiv ilme. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neist on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad maalid Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on illusoorsed uksed ja aknad. Seinamaalidel on tantsijad, pidusöögid, musitseerimine,
Peamiseks allikaks etruskide kultuuri tundmaõppimiseks ongi nende hauad. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid: mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnana (nekropolidena). Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunud hingedele meelepärast elukeskkonda. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav Veji Apolloni figuuris
annaabi.ee 
