Urie Bronfenbrenner 1917-2005 Urie Bronfenbenner oli Vene-Ameerika psühholoog, kes pidas tähtsaks arengu ökoloogia uurimist ning pakkus välja ühe mõjuka arengukästiluse Ta rõhutab vajadust uurida "arengut kontekstis" ehk arengu ökoloogiat. "Ökoloogia" tähendab keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku. Need võivad olla innustavad ja ...
Arutlus Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) võivad olla takistuseks väikelapse arengule. Miks? Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes (Tulva, Viiralt 2001, 31). Peamised takistused, mis võivad õpetaja töös väikelastega ilmneda on see, et õpetajad teevad lasteaeaiast väikese kooli. See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis. Samuti võib takistusteks olla ka see, et õpetajad võivad arvata, et lapsed õpivad ainult sõnadest ning ka see, et iga erineva asja omandamiseks on oma aeg. Samas tuleks lapsele luua ka sobilik keskond, mis aitaks lapsel omandada teadmisi palju tulemuslikumalt (Tuuling, 2015). T...
....................................... 19 Sotsiaalne keskkond...................................................................................................20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID................... 21 7. 2.1 Keskonda mõjutavad süsteemid............................................................................ 22 2.1.1 Mikrosüsteem................................................................................................... 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1.4 Makrosüsteem................................................................................................... 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD................................................................................... 24 Kokkuvõte.....................
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas – meediakasvatuse osa 1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, se...
Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine tase – konventsionaalne (III aste – „Hea poisi“ moraalsus; IV aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine). Kolmas tase – postkonventsionaalne (V aste – kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
Vaadelda tuleb loojat koos keskkonnaga. Arengut vaadeldakse ainult koos keskkonnaga. 1) Mikrosüsteem esmane keskkond, milles inimene areneb. Saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Vanemate taust mõjutab, samuti nende tervislik seisud jms. Füüsiline ja emotsionaalne keskkond. Laps on kõige vahetumalt mõjutav selles perioodis. Rolli välja kujunemine. Arusaam oma rollist on peidetud mikrosüsteemi, kuigi reguleerijaks on makrosüsteem. 2) Mesosüsteem - seos kahte või enamat mikrosüsteemi, laps võib ise nendes osaleda kuid ei pea. Lapse ja keskkonna laienenud seosed. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise, selle ülemineku ajal on ta väga haavatav. Keskkond muutub. 3) Eksosüsteem - Kaks või enamat keskkonda, mis ei ole füüsiliselt isikuga seotud, kuid siiski omavad kaudset mõju. Mõjutus on nende kaudu kellega kokkupuututakse.
Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus.. Ei räägi mitte ainult bioloogiast ja psühholoogiast vaid ka füüsilisest. Peab oluliseks ka kodust psühholoogilist kliimat, jne.. ehk siis täispilt. Seda süsteemi saab ta ise kõige vahetumalt mõjutada. Arusaam oma rollist on mikrosüsteemis, aga seotud on see ka makrosüsteemiga. Makrosüsteem- ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist. *) Mesosüsteem - kujutab lapse ja keskkonna laienenud seoseid. Mesosüsteemis on seotud kaks mikrosüsteemi, üks on see milles ta osaleb ja teine see milles ta vahetult ei osale. Näiteks see teine suhe, milles ta ei osale, on näiteks õpetaja ja vanemate vaheline suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale. Mesosüsteem tekib siis kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise, näiteks kodust
inimese arengut ja rolli ühiskonnas. Need neli süsteemi on mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem. Inimese areng on protsess, kus laps esimesena õpib tundma enda lähedasi inimesi (perekonnaliikmeid) ning oma kodu, seejärel lasteaia keskkonda ning alles pärast seda ühiskonda laiemalt. Mikrosüsteem on lapse lähim ümbrus. Väikese lapse mikrosüsteem on koduga (perekonnaga) ja lasteaiaga seotud, vanuse kasvades tuleb neid süsteeme juurde. Mesosüsteem kujutab endast võrgustikku erinevate osade vahel. Märkuseks siinjuures, et kodune keskkond mõjutab oluliselt lapse suhteid ning toimetulekut lasteaias. Eksosüsteem kujutab endast lapsega koos tegutsevate täiskasvanute elukeskkonda, kus laps ise vahetult ei osale, kuid sellele vaatamata mõjutavad need oluliselt tema arengut. Siia kuuluvad näiteks lasteaia personal koos juhtkonnaga, vanemate töökoht jne. Makrosüsteem on ühiskonna kultuuriline ja sotsiaalne
sellega seoses kadunud. Sotsiaalne areng 1. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? 2. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? 1) Individuaal 2) Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas, milleks on perekond, naabruskond ja kool. 3) Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. 4) Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. 5) Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3
vaheldumine); normatiivne ajaloo-määratletud mõju on seotud teatud generatsiooni enamiku liikmete jaoks kaugema minevikuga; näiteks näljahäda, televisiooni ja arvutite tekkimine mittenormatiivsed elusündmused mõjuvad igale inimesele eraldi, ei ole suuremat mõju üldsusele; võivad olla õnnetused, töökaotus, lahutus, elukoha vahetus, uue liikme sünd Bronfenbrenneri ökoloogiline inimarengu mudel Ökoloogia mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, maktrosüsteem Piaget moraalse arutlemise teooria Kuni 4 või 5. aastat Alates 4.-5. a kuni 9.-10 a. Pärast 9. või 10. a Eelmoraalne otsustamine Moraalne realism (heteronoomne Moraalne subjektivism moraalsus) (koostöö autonoomne moraalsus) Reeglitest ei ole aru saadud Reeglid tulevad kõrgemalt Reegleid teevad inimesed ja
Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. · Mesosüsteem- lapse ja keskkonna laienenud seosed. On seotud kaks mikrosüsteemi. Üks mikrosüsteem on see, milles ta osaleb ja teine see, milles ta vahetult ei osale. Näiteks milline on õpetaja ja lapse ema-isa suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise. Läheb lasteaeda, kooli, töö.. Ülemineku ajal on inimene kergelt haavatav. Tegemist on mõjudega nii rollile kui ka ümbritsevale keskkonnale. Sujuv üleminek on seotud tunnetega, mida üleminek kaasa toob- positiivne või negatiivne. Samuti on olulised ka kaaslased ja ülemineku kulgemine.
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
mis on tema vastus. 378-409 27 SKEEMID JA MUDELID Joonisel 1 on kujutatud Ameerika psühholoogi Bronfenbrenneri mudelit aastast 1979. Tema jaoks oli vajalik uurida arengu ökoloogiat, ehk keskkonnatingimusi, millega inimene on kaudselt või lähedaselt seotud. Mikrosüsteem on ringi sisemine osa. Väikse lapse jaoks kuuluvad mikrosüsteemi tema vanemad koos õe-vendadega. Samuti on enamus uurimistöid viidud läbi sellel tasandil. Mesosüsteem, tähendab seoseid tingimuste vahel, milles isik osaleb. Näiteks, kuidas vanemate käitumine kodus võib mõjutada koolis läbisaamist teiste omavanustega. Kolmandaks tasandiks on eksosüsteem. See on tasand, millel on seosed tingimustega, milles isik otseselt ei osale, kuid mis teda mõjutavad. Viimaseks tasandiks on makrosüsteem. Selleks on ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide ideoloogia ja organisatsiooni üldine mudel, millest indiviid osa võtab, nagu näiteks palk.(lk8-10)
Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid (perekond, eakaaslased, massikommunikatsioon, kool, kogukond, kultuur), mille liikmeks isik on. Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas (pere, naabruskond ja kool). Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3. Sotsialiseerimise mõiste
Nt üleminekul ühest kooliastmest teise. Probleemid interaktsiooni mõjul tekkinud, inteaktsioon süsteemide sisene ja süsteemide väline. Ema ja lapse vahel kodus tekkis tüli ja see, milline on nende vahelise alasüsteemi ebafunktsionaalne toimimine, mõjutab seda , kuidas lapsel tekib probleem, nt hilinemine. Ökoloogilise lähenemise järgi Mikrosüsteem, ekso või välissüsteem ja nende süsteemide vahel toimub erinevate süsteemide vahel interaktsioon see on mesosüsteem. Kõike haaravalt esineb makrosüsteem- kultuuris kehtivad suhtumised, väärtused jms. Ökoloogia mõistet kasutatakse selleks, et toonitada koostöö ja terviklikkuse perspektiivi väljaspool süsteemiteoreetiliselt vaatenurrka. Samamoodu on süsteemiteooria alus üles ehitatud, nagu vereringe Süsteemi puudujäägid tekitavad.... Kuritegeliku käitumise puhul süsteemiteooria on individuaalsed, perekondlikud, naabritega seotud Ka perekond on kui süsteem.
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
Kas ajalooiline areng on mõjutanud inimsete arengut. Väga aeganõudev meetod. · BRONFENBRENNERI ÖKOLOOGILINE INIMARENGU MUDEL ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevate süsteemide kogumit. o Mikrosüsteem inimesed mõjutavad üksteist ühes keskkonnas. Nt väikelapsele kodukekskond koos vanemate ja õdede- vendadega. Või koolikeskkond koos õpetajate ja õpilastega o Mesosüsteem kahe keskonna vahel. Nt kaks klaasi, koolipidu. o Eksokeskkond ei mõjuta last otseselt nt vanemate töö keskkond. o Makrokeskkond - globaliseerunud maailm. Käitumise ja arengu kohta info kogumine · Väga palju erinevaid vahendeid info saamiseks. · MILLINE KONTROLLITASE? kõige nõrgem eksperimeni liik on ,,kvaasieksperiment." Kõige parem põhjus-tagajärg küsimusele
moonutused kognitiivsetes protsessides. Ökosüsteemne lähenemine Ajaliselt on ökosüsteemne lähenemine sarnane biheiviorismile. Probleeme ei seletata ühepoolse lähenemisega vaid põhimärksõnaks on interaktsioon (ala)süsteemide vahel. Teoreetiline alus Bronfenbrenner: ta seletas teoreetiliselt, kuidas indiviid areneb. On vastastikkuses mõjus teiste süsteemidega, tema järgi on indiviid seal keskel. Mikrosüsteemid: perekond, lähedased sõbrad. Mesosüsteem: interaktsioon inimeste, süsteemide vahel. Välis süsteem: naabrid, perekonna sõbrad. Makrosüsteem: erinevad väärtused ja hoiakud. Ajaline dimensioon: kus kõik keskkonna tingimused on esindatud. Ökoloogiline süsteem Perekond kui süsteem Ökoloogiline süsteemiteooria: · (ala) süsteem: näiteks ema ja poja vaheline interaktsioonisuhe, näiteks ema ja tütre omavaheline alasüsteem. Isa ja poja, isa ja tütre ja õe ja venna jne. Peale vanemate
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
