Need võivad olla innustavad ja avastamisvõimalusi pakkuvad, kuid need võivad samuti olla arengut pärssivad. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda, mängida, õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada. Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siia alla kuuluvad ka einevad hobid, harrastused, huviringid. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise ning ökoloogilise ülemineku ajal on ta kergelt haavatav. Vahetatakse nii oma rolli kui keskkonda. Ülemineku sujuvuse määravad
Arutlus Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) võivad olla takistuseks väikelapse arengule. Miks? Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes (Tulva, Viiralt 2001, 31). Peamised takistused, mis võivad õpetaja töös väikelastega ilmneda on see, et õpetajad teevad lasteaeaiast väikese kooli. See tähendab, et selle asemel, et lasta
...................................... 19 Sotsiaalne keskkond...................................................................................................20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID................... 21 7. 2.1 Keskonda mõjutavad süsteemid............................................................................ 22 2.1.1 Mikrosüsteem................................................................................................... 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1.4 Makrosüsteem................................................................................................... 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD................................................................................... 24 Kokkuvõte....................
Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, selleks, et lapsele jõuaks kohale võimalikult õiget ning vanusekohast informatsiooni. 2
Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine tase – konventsionaalne (III aste – „Hea poisi“ moraalsus; IV aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine). Kolmas tase – postkonventsionaalne (V aste – kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
Vaadelda tuleb loojat koos keskkonnaga. Arengut vaadeldakse ainult koos keskkonnaga. 1) Mikrosüsteem esmane keskkond, milles inimene areneb. Saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Vanemate taust mõjutab, samuti nende tervislik seisud jms. Füüsiline ja emotsionaalne keskkond. Laps on kõige vahetumalt mõjutav selles perioodis. Rolli välja kujunemine. Arusaam oma rollist on peidetud mikrosüsteemi, kuigi reguleerijaks on makrosüsteem. 2) Mesosüsteem - seos kahte või enamat mikrosüsteemi, laps võib ise nendes osaleda kuid ei pea. Lapse ja keskkonna laienenud seosed. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise, selle ülemineku ajal on ta väga haavatav. Keskkond muutub. 3) Eksosüsteem - Kaks või enamat keskkonda, mis ei ole füüsiliselt isikuga seotud, kuid siiski omavad kaudset mõju. Mõjutus on nende kaudu kellega kokkupuututakse.
Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus.. Ei räägi mitte ainult bioloogiast ja psühholoogiast vaid ka füüsilisest. Peab oluliseks ka kodust psühholoogilist kliimat, jne.. ehk siis täispilt. Seda süsteemi saab ta ise kõige vahetumalt mõjutada. Arusaam oma rollist on mikrosüsteemis, aga seotud on see ka makrosüsteemiga. Makrosüsteem- ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist. *) Mesosüsteem - kujutab lapse ja keskkonna laienenud seoseid. Mesosüsteemis on seotud kaks mikrosüsteemi, üks on see milles ta osaleb ja teine see milles ta vahetult ei osale. Näiteks see teine suhe, milles ta ei osale, on näiteks õpetaja ja vanemate vaheline suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale. Mesosüsteem tekib siis kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise, näiteks kodust
inimese arengut ja rolli ühiskonnas. Need neli süsteemi on mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem. Inimese areng on protsess, kus laps esimesena õpib tundma enda lähedasi inimesi (perekonnaliikmeid) ning oma kodu, seejärel lasteaia keskkonda ning alles pärast seda ühiskonda laiemalt. Mikrosüsteem on lapse lähim ümbrus. Väikese lapse mikrosüsteem on koduga (perekonnaga) ja lasteaiaga seotud, vanuse kasvades tuleb neid süsteeme juurde. Mesosüsteem kujutab endast võrgustikku erinevate osade vahel. Märkuseks siinjuures, et kodune keskkond mõjutab oluliselt lapse suhteid ning toimetulekut lasteaias. Eksosüsteem kujutab endast lapsega koos tegutsevate täiskasvanute elukeskkonda, kus laps ise vahetult ei osale, kuid sellele vaatamata mõjutavad need oluliselt tema arengut. Siia kuuluvad näiteks lasteaia personal koos juhtkonnaga, vanemate töökoht jne. Makrosüsteem on ühiskonna kultuuriline ja sotsiaalne
sellega seoses kadunud. Sotsiaalne areng 1. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? 2. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? 1) Individuaal 2) Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas, milleks on perekond, naabruskond ja kool. 3) Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. 4) Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. 5) Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3
vaheldumine); normatiivne ajaloo-määratletud mõju on seotud teatud generatsiooni enamiku liikmete jaoks kaugema minevikuga; näiteks näljahäda, televisiooni ja arvutite tekkimine mittenormatiivsed elusündmused mõjuvad igale inimesele eraldi, ei ole suuremat mõju üldsusele; võivad olla õnnetused, töökaotus, lahutus, elukoha vahetus, uue liikme sünd Bronfenbrenneri ökoloogiline inimarengu mudel Ökoloogia mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, maktrosüsteem Piaget moraalse arutlemise teooria Kuni 4 või 5. aastat Alates 4.-5. a kuni 9.-10 a. Pärast 9. või 10. a Eelmoraalne otsustamine Moraalne realism (heteronoomne Moraalne subjektivism moraalsus) (koostöö autonoomne moraalsus) Reeglitest ei ole aru saadud Reeglid tulevad kõrgemalt Reegleid teevad inimesed ja
Võib kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus.. Laps saab süsteemi kõige vahetumalt mõjutada. Arusaam oma rollist on mikrosüsteemist aga seotud on see ka makrosüsteemiga. Makrosüsteem- ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist. Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. · Mesosüsteem- lapse ja keskkonna laienenud seosed. On seotud kaks mikrosüsteemi. Üks mikrosüsteem on see, milles ta osaleb ja teine see, milles ta vahetult ei osale. Näiteks milline on õpetaja ja lapse ema-isa suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise. Läheb lasteaeda, kooli, töö.. Ülemineku ajal on inimene kergelt haavatav
eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline keskkond võib innustada või ka pärssida arendav raamistik isiksuse loomisele. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat annab võimaluse ennast kujundada, realiseerida kuna seda keskkonda saab mõjutada. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus. Oma rolli olemus tekib mikrosüsteemis aga arusaam rollist peitub makrosüsteemis (omandad mikrosüsteemis, mõtestad makrosüsteemis). Mesosüsteem- kaks seotud mikrosüsteemi; laienenud seos, mitte otsene. Üks mikrosüsteem on see, milles ta osaleb ja teine see, milles ta vahetult ei osale aga saab sellest mõjutusi. Näiteks milline on õpetaja ja lapse ema-isa suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale. Mesosüsteem luuakse siis, kui liigutakse ühest mikrosüsteemist teise ja toimub ökoloogiline üleminek. Liikumine koolist tööle, sealt koju
mis on tema vastus. 378-409 27 SKEEMID JA MUDELID Joonisel 1 on kujutatud Ameerika psühholoogi Bronfenbrenneri mudelit aastast 1979. Tema jaoks oli vajalik uurida arengu ökoloogiat, ehk keskkonnatingimusi, millega inimene on kaudselt või lähedaselt seotud. Mikrosüsteem on ringi sisemine osa. Väikse lapse jaoks kuuluvad mikrosüsteemi tema vanemad koos õe-vendadega. Samuti on enamus uurimistöid viidud läbi sellel tasandil. Mesosüsteem, tähendab seoseid tingimuste vahel, milles isik osaleb. Näiteks, kuidas vanemate käitumine kodus võib mõjutada koolis läbisaamist teiste omavanustega. Kolmandaks tasandiks on eksosüsteem. See on tasand, millel on seosed tingimustega, milles isik otseselt ei osale, kuid mis teda mõjutavad. Viimaseks tasandiks on makrosüsteem. Selleks on ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide ideoloogia ja organisatsiooni üldine mudel, millest indiviid osa võtab, nagu näiteks palk.(lk8-10)
Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid (perekond, eakaaslased, massikommunikatsioon, kool, kogukond, kultuur), mille liikmeks isik on. Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas (pere, naabruskond ja kool). Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3. Sotsialiseerimise mõiste
(1979) Olemas ökoloogilised süsteemid. Ökoloogiline perspektiiv kui erneva inimese ja teda kujutava pidevalt muutuva keskkonna vaheline progressiivne kahepoolne sobitumine lapse arengu näitel. Lai makrosüsteem mõjutab kitsamaid süsteeme laiema süsteemi sees. Öks . süst toetused on probeelmide põhjused interaktsioonis süsteemide sees... ja laiemate süsteemide vahel. Lähedaste mikrosüsteemidega vahetu mõju inimesele Meso vahendajaga mõju Mesosüsteem Makro süsteemis KÜSI SEDA PILTI!! Erinevas eas olevatele indiviididele mõjuvad erinevad süsteemiga seotud riskifaktorid erineval määral, indiviidile ühe või teise süsteemi mõju elu jooksul on erinev. Ökosüsteemne lähenemine Probleemid Ebaefektiivse interaktsiooniga õpilase, õpetaja ja lapsevanemate vahel. Süsteemide vahel. Kooli ja kodu terviksüsteem, selle alasüsteemid. Üleminekud ühest süsteemist teise. Nt üleminekul ühest kooliastmest teise.
lähedal kui mikro, aga mõjutavad last) Eksosüsteemideks (süsteemid, milles lapsed ise ei osale) Makrosüsteemiks (kõik eelenvad mahutuvad makrosüsteemi sisse) Mikrosüsteem: vahetult kogetud kontekst, see indiviidi kõige lähemalt ümbritsev füüsilistest ja psühholoogilistest asjaoludest koosnev keskkond, millega indiviidil on otsene kontakt (kodu, mitte pere; kool, alasüsteemina klass, saab olla ka sõprade, eakaaslaste rühm) Mesosüsteem: vähemalt kaks omavahel seotud mikrosüsteemi moodustavad mesosüsteemi. Lapse sotsiaalvõrgustik. (Kontaktid 2 mikrosüsteemi vahel saavad alguse ökoloogilisest üleminekust süsteemide vahel) kodu ja kooli vaheline kontakt mõjutab väga õpilase käitumist ja ka õpiedukust, aga on Eestis väga vähe arenenud, vaja suurendada koostööd laste huvides Eksosüsteem: eksosüsteemi moodustavad seosed erinevate süsteemide vahel,
tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1. Kõiki elus toimivaid protsesse tuleb vaadata vastastikuses interaktsioonis/mõjus 2. Laps on viieastmelises süsteemis, süsteemi ühes osas aset leidev muutus mõjutab kõiki teisi osi ( 1. Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord riigis või piirkonnas 5
Kas ajalooiline areng on mõjutanud inimsete arengut. Väga aeganõudev meetod. · BRONFENBRENNERI ÖKOLOOGILINE INIMARENGU MUDEL ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevate süsteemide kogumit. o Mikrosüsteem inimesed mõjutavad üksteist ühes keskkonnas. Nt väikelapsele kodukekskond koos vanemate ja õdede- vendadega. Või koolikeskkond koos õpetajate ja õpilastega o Mesosüsteem kahe keskonna vahel. Nt kaks klaasi, koolipidu. o Eksokeskkond ei mõjuta last otseselt nt vanemate töö keskkond. o Makrokeskkond - globaliseerunud maailm. Käitumise ja arengu kohta info kogumine · Väga palju erinevaid vahendeid info saamiseks. · MILLINE KONTROLLITASE? kõige nõrgem eksperimeni liik on ,,kvaasieksperiment." Kõige parem põhjus-tagajärg küsimusele
moonutused kognitiivsetes protsessides. Ökosüsteemne lähenemine Ajaliselt on ökosüsteemne lähenemine sarnane biheiviorismile. Probleeme ei seletata ühepoolse lähenemisega vaid põhimärksõnaks on interaktsioon (ala)süsteemide vahel. Teoreetiline alus Bronfenbrenner: ta seletas teoreetiliselt, kuidas indiviid areneb. On vastastikkuses mõjus teiste süsteemidega, tema järgi on indiviid seal keskel. Mikrosüsteemid: perekond, lähedased sõbrad. Mesosüsteem: interaktsioon inimeste, süsteemide vahel. Välis süsteem: naabrid, perekonna sõbrad. Makrosüsteem: erinevad väärtused ja hoiakud. Ajaline dimensioon: kus kõik keskkonna tingimused on esindatud. Ökoloogiline süsteem Perekond kui süsteem Ökoloogiline süsteemiteooria: · (ala) süsteem: näiteks ema ja poja vaheline interaktsioonisuhe, näiteks ema ja tütre omavaheline alasüsteem. Isa ja poja, isa ja tütre ja õe ja venna jne. Peale vanemate
need omandanud ja tekib teadmine, mida ja kuidas tohib teha - kontekst muutub. Soositud Tegevuste Tsoon - toetav; ei sisalda kohustust, kuid vanemate soove jälgitakse Lähima Arengu Tsoon Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Mikrosüsteem esmane keskkond (pere,kodu); arenemine ja kogemuste saamine; esimese reaalsuse saamine; arusaam oma rollist on mikrosüsteemist Mesosüsteem Indiviid võib osaleda teistes mikrosüsteemides, kuid pole selleks kohustatud; näide: vanemad käivad tööl ja mõju on ka lapsele; tekib rohkem kui üks mikrosüsteem ja tuleb ka uus roll (inimene on haavatav ja ebakindel) - rolli ja keskkonna muutub Näide: Tööle või lasteaeda minek Eksosüsteem Keskkonna struktuur, mis mõjutab lapse arengut ilma, et laps ise selles osaleks;
annaabi.ee 
