Biosfääri suuruseks umbes 30km. (15 alla, 15 üles). Bioom Makroökosüsteem (ühe taimkatte ja kliimavööndi või kõrgusmäestiku kõrgusvööndite kogum). Piiriefekt kõige tihedamini koondunud õhu, vee ja maapinna kokkupuutepunkt. Litosfäär maapind/ -põu. Atmosfäär õhk jms. Hüdrosfäär Kõik vaba veega seotu. Planeedi boimass kõikide eluslooduse ojb. Eluslooduse masside kogum. Maa biomassiks on 10astmes14 tonni. Suurima osa annavad vetikat. Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid. Sarnased kliima ja taimkattevööndid. Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum. Liik on suurem, kui populatsioon. Liigi puhul mõtleme
Eksosüsteemi moodustavad keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad lapse arengut selles ise otseselt osalemata. Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub, või nende sotsiaalsete institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis. Tähtsaimad ametlikud ja mitteametlikud ühiskonnainstitutsioonid kuuluvad eksosüsteemi (näiteks vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem, haridussüsteem, meedia, jne). Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on.
1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, selleks, et lapsele jõuaks kohale võimalikult
Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine tase – konventsionaalne (III aste – „Hea poisi“ moraalsus; IV aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine). Kolmas tase – postkonventsionaalne (V aste – kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste
........................................................................... 22 2.1.1 Mikrosüsteem................................................................................................... 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1.4 Makrosüsteem................................................................................................... 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD................................................................................... 24 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 26
aru et tema jääb maha ja võib hakata protestima) Mikrokeskkond-kõik need üksikud keskonnad kus ma igapäevaselt viibin ja kellega koos olen (kursus, lähen õhtul välja jne) Osad mikrokeskonnad võiksid suhelda, ntks väikse lapse jaoks kool ja kodu, need moodustavad kokku mesokeskkonna Eksosüsteem-hariduspoliitisised otsused (otsus et lapsed ei peaks nii palju lasteaias õppima ehk mõjutab kõiki neid lapsi kes käivad nendes lasteaedades) Makrosüsteem-kultuur ja kombed (kombeks tervitada inimesi kui ruumi siseneda) Preoperatsionaalne periood-saab aru et teisel inimesel on vaim(mõtted, tunded, arusaamad) ei suuda panna ennast teise inimese seisukohta (vaata mis pildi joonistasin, aga pilt on lapse enda poole) 3 aastane laps saab aru, et inimese tegevus ei sõltu ainult sellest mida näeb vaid ka need mida usun (ntks ei näe koera kapitagant aga lähen ikka sinna et temaga mängida)
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas. Need neli süsteemi on mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem. Inimese areng on protsess, kus laps esimesena õpib tundma enda lähedasi inimesi (perekonnaliikmeid) ning oma kodu, seejärel lasteaia keskkonda ning alles pärast seda ühiskonda laiemalt. Mikrosüsteem on lapse lähim ümbrus. Väikese lapse mikrosüsteem on koduga (perekonnaga) ja lasteaiaga seotud, vanuse kasvades tuleb neid süsteeme juurde. Mesosüsteem kujutab endast võrgustikku erinevate osade vahel. Märkuseks siinjuures, et kodune
Vaadelda tuleb loojat koos keskkonnaga. Arengut vaadeldakse ainult koos keskkonnaga. 1) Mikrosüsteem esmane keskkond, milles inimene areneb. Saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Vanemate taust mõjutab, samuti nende tervislik seisud jms. Füüsiline ja emotsionaalne keskkond. Laps on kõige vahetumalt mõjutav selles perioodis. Rolli välja kujunemine. Arusaam oma rollist on peidetud mikrosüsteemi, kuigi reguleerijaks on makrosüsteem. 2) Mesosüsteem - seos kahte või enamat mikrosüsteemi, laps võib ise nendes osaleda kuid ei pea. Lapse ja keskkonna laienenud seosed. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise, selle ülemineku ajal on ta väga haavatav. Keskkond muutub. 3) Eksosüsteem - Kaks või enamat keskkonda, mis ei ole füüsiliselt isikuga seotud, kuid siiski omavad kaudset mõju. Mõjutus on nende kaudu kellega kokkupuututakse.
Brofenbrenner- Ökoloogiliste süsteemide teooria, inimese arengu ökoloogia uurimine. Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine. Arengukonteksti kuuluvad mitte ainult keskkonna objektid ja nende omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks tähendus. Süsteemide liigitus - mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem ning hiljem ka kronosüsteem Leo Võgotski- Laps areneb koostegevuses täiskasvanu ja teiste lastega. Tõeline koostöö eeldab lapse arengut arvestavat abistamist/juhendamist,kõne reguleeriva planeeriva funktsiooni kujundamist ning väliste abivahendite kasutamise õpetamist. Sotsiokultuurilise teooria järgi on lapse arengusuund väljastpoolt sotsiaalse keskkonna mõjul. Mõtlemine areneb dialoogis. Inimese psüühika areneb koostegevuses, mille käigus kasutatakse keskkonda
Nii võib näiteks kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus.. Ei räägi mitte ainult bioloogiast ja psühholoogiast vaid ka füüsilisest. Peab oluliseks ka kodust psühholoogilist kliimat, jne.. ehk siis täispilt. Seda süsteemi saab ta ise kõige vahetumalt mõjutada. Arusaam oma rollist on mikrosüsteemis, aga seotud on see ka makrosüsteemiga. Makrosüsteem- ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist. *) Mesosüsteem - kujutab lapse ja keskkonna laienenud seoseid. Mesosüsteemis on seotud kaks mikrosüsteemi, üks on see milles ta osaleb ja teine see milles ta vahetult ei osale. Näiteks see teine suhe, milles ta ei osale, on näiteks õpetaja ja vanemate vaheline suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale
norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Mikrosüsteem- esmane keskkond (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Võib kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus.. Laps saab süsteemi kõige vahetumalt mõjutada. Arusaam oma rollist on mikrosüsteemist aga seotud on see ka makrosüsteemiga. Makrosüsteem- ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist. Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. · Mesosüsteem- lapse ja keskkonna laienenud seosed. On seotud kaks mikrosüsteemi. Üks mikrosüsteem on see, milles ta osaleb ja teine see, milles ta vahetult ei osale. Näiteks milline on õpetaja ja lapse ema-isa suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale
faktor jms), mida üleminek kaasa toob- positiivne või negatiivne. Samuti on olulised ka kaaslased ja ülemineku kulgemine. Eksosüsteem- kaks või enam keskkonda, mis ei ole füüsilises seotuses. Keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad kaudselt arengut, milles ta ise otseselt ei osale (nt poliitiline, majanduslik). Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest inimene sõltub (vanemad, õpetajad, sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ollakse kontaktis). Makrosüsteem- laiem sotsiokultuuriline kontekst ja see mõjutab läbi näiteks etniliskultuuriliste, religioossed sotsiaalmajanduslikud tegurid- siia kuuluvad näiteks väärtused, ka ideoloogilised suundumused. Üksikisikul on suhteliselt väike võimalus seda mõjutada ning see on suhteliselt püsiv. Lapseni jõuab see ennekõike läbi vanemate (hoiakud, väärtusmaailmad, kodune ideoloogia). Makrosüsteem mõjutab kõiki teisi süsteeme ühiskonna uskumsed, normid,
Väikse lapse jaoks kuuluvad mikrosüsteemi tema vanemad koos õe-vendadega. Samuti on enamus uurimistöid viidud läbi sellel tasandil. Mesosüsteem, tähendab seoseid tingimuste vahel, milles isik osaleb. Näiteks, kuidas vanemate käitumine kodus võib mõjutada koolis läbisaamist teiste omavanustega. Kolmandaks tasandiks on eksosüsteem. See on tasand, millel on seosed tingimustega, milles isik otseselt ei osale, kuid mis teda mõjutavad. Viimaseks tasandiks on makrosüsteem. Selleks on ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide ideoloogia ja organisatsiooni üldine mudel, millest indiviid osa võtab, nagu näiteks palk.(lk8-10) https://www.google.ee/search? q=bronfenbrenneri+mudel&espv=2&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&v 28 ed=0ahUKEwjpo7DKnOvKAhWrAJoKHQ81C5wQ_AUIBigB#tbm=isch&q=bronfenbrenne r+system&imgrc=oJwmT_SbaPYbvM%3 29 KASUTATUD ALLIKAD
27 Sekkumine: enesinstruktsioonid, enesehinnangu tõstmise võimalused, stressi vastu immuunseks muutumise treening jne. 9.loeng - SEKKUMISSTRATEEGIAD IV ÖKOSÜSTEEMNE LÄHENEMINE Ökoloogiline süsteemi teooria ulrih brohenbrenner. (1979) Olemas ökoloogilised süsteemid. Ökoloogiline perspektiiv kui erneva inimese ja teda kujutava pidevalt muutuva keskkonna vaheline progressiivne kahepoolne sobitumine lapse arengu näitel. Lai makrosüsteem mõjutab kitsamaid süsteeme laiema süsteemi sees. Öks . süst toetused on probeelmide põhjused interaktsioonis süsteemide sees... ja laiemate süsteemide vahel. Lähedaste mikrosüsteemidega vahetu mõju inimesele Meso vahendajaga mõju Mesosüsteem Makro süsteemis KÜSI SEDA PILTI!! Erinevas eas olevatele indiviididele mõjuvad erinevad süsteemiga seotud riskifaktorid erineval määral, indiviidile ühe või teise süsteemi mõju elu jooksul on erinev.
kontakt mõjutab väga õpilase käitumist ja ka õpiedukust, aga on Eestis väga vähe arenenud, vaja suurendada koostööd laste huvides Eksosüsteem: eksosüsteemi moodustavad seosed erinevate süsteemide vahel, kusjuures vähemalt ühe süsteemiga ei ole indiviid otseselt seotud (lapse ja vanema töökoha vaheline side, ta ei pruugi olla seal kunagi käinud, aga töökoht mõjutab last, nt millal vanem koju tuleb). Kus kellega ja millal laps oma aega veedab. Makrosüsteem: on indiviidist kõige kaugemal paiknev kontekst, kuid avaldab indiviidile siiski mõju erinevate alasüsteemide kaudu. Makrosüsteemi alla kuuluvad ideoloogilised ja institutsionaalsed mudelid, mida saab võrrelda erinevate kultuuride vahel. (Tervishoid, hariduspoliitika jne, mõjutab last ühes kultuuris/riigis ühtviisi) Riskifaktorite rühmad saab välja tuua mikrosüsteemide põhjal (kodu, kool, sõbrad/eakaaslased, õpilane ise). Riskifaktorid süsteemiteooria terminites:
Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord riigis või piirkonnas 5. Aste – kronosüsteem – last mõjutavad suured muutused ühiskonnas (nt küüditamine); Peaasi.ee Süsteemiteooria nõrgad küljed: inimese enda isikupära ei ole vastutav tema elu ja arengu eest Mina kui raamat: 1. Algus- minu raamatu tegevus algab metsas kui peategelane kohtub esimest korda loomadega 2
Ajaliselt on ökosüsteemne lähenemine sarnane biheiviorismile. Probleeme ei seletata ühepoolse lähenemisega vaid põhimärksõnaks on interaktsioon (ala)süsteemide vahel. Teoreetiline alus Bronfenbrenner: ta seletas teoreetiliselt, kuidas indiviid areneb. On vastastikkuses mõjus teiste süsteemidega, tema järgi on indiviid seal keskel. Mikrosüsteemid: perekond, lähedased sõbrad. Mesosüsteem: interaktsioon inimeste, süsteemide vahel. Välis süsteem: naabrid, perekonna sõbrad. Makrosüsteem: erinevad väärtused ja hoiakud. Ajaline dimensioon: kus kõik keskkonna tingimused on esindatud. Ökoloogiline süsteem Perekond kui süsteem Ökoloogiline süsteemiteooria: · (ala) süsteem: näiteks ema ja poja vaheline interaktsioonisuhe, näiteks ema ja tütre omavaheline alasüsteem. Isa ja poja, isa ja tütre ja õe ja venna jne. Peale vanemate tekib veel elukaaslaste roll (isa ja ema). Süsteemid ja alasüsteemid on omavahel eristuvad piiridena.
näide: vanemad käivad tööl ja mõju on ka lapsele; tekib rohkem kui üks mikrosüsteem ja tuleb ka uus roll (inimene on haavatav ja ebakindel) - rolli ja keskkonna muutub Näide: Tööle või lasteaeda minek Eksosüsteem Keskkonna struktuur, mis mõjutab lapse arengut ilma, et laps ise selles osaleks; mõjutab lapse tegevust Makrosüsteem Ajaloolised sündmused, väärtused, hoiakud Kronosüsteem Püsivad ja muutuvad sündmused; toob ajakulu sisse - uute süsteemide tulekuga ei kao vanad süsteemid Areng on vaadeldav ainult koos keskkonnaga MORAALI ARENG Lawrence Kohlberg (1927-1987) Olulisim on õiglus Uuris ainult poisse Gruppides olid enamjaolt poisid ja suurem osa naisi lõpetas koolitusel käimise ja arvatavasti
2. sotsioloogia peamiselt pööratakse tähelepanu sotsialiseerumisele spetsiifilistes gruppides või institutsioonides; 3. antropoloogia vaadeldakse kultuuri ja inimeste omavahelisi suhteid. Keskkonna süsteemide mudelid Sina Mikrosüsteem Mesosüsteeem Eksosüsteem Makrosüsteem Perekond tegurite vahelised seosed naabrid erinevad kultuurid Kool mikrosüsteemses keskkonnasperekonnas sõbrad ja Eakaaslased perekonna liikmete arv meedia ideoloogiad
annaabi.ee 
