Biosfäär kogu elu planeedil Maa. Biosfääri suuruseks umbes 30km. (15 alla, 15 üles). Bioom Makroökosüsteem (ühe taimkatte ja kliimavööndi või kõrgusmäestiku kõrgusvööndite kogum). Piiriefekt kõige tihedamini koondunud õhu, vee ja maapinna kokkupuutepunkt. Litosfäär maapind/ -põu. Atmosfäär õhk jms. Hüdrosfäär Kõik vaba veega seotu. Planeedi boimass kõikide eluslooduse ojb. Eluslooduse masside kogum. Maa biomassiks on 10astmes14 tonni. Suurima osa annavad vetikat. Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid. Sarnased kliima ja taimkattevööndid. Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum. Liik on suurem, kui populatsioon. Liigi puhul mõtleme ühe sama lii...
Urie Bronfenbrenner 1917-2005 Urie Bronfenbenner oli Vene-Ameerika psühholoog, kes pidas tähtsaks arengu ökoloogia uurimist ning pakkus välja ühe mõjuka arengukästiluse Ta rõhutab vajadust uurida "arengut kontekstis" ehk arengu ökoloogiat. "Ökoloogia" tähendab keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku. Need võivad olla innustavad ja ...
1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, selleks, et lapsele jõuaks kohale võimalikult
Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine tase – konventsionaalne (III aste – „Hea poisi“ moraalsus; IV aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine). Kolmas tase – postkonventsionaalne (V aste – kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste
........................................................................... 22 2.1.1 Mikrosüsteem................................................................................................... 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1.4 Makrosüsteem................................................................................................... 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD................................................................................... 24 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 26
Käitumispsühh-Tiia Tulviste William Stern esimene arengupsühholoog (1871-1938) G.Stanley Hall (1846-1924) Arengupsühholoogia uurib vanusega seotud muutusi (käitumine, tunnetusprotsess, inimsuhted) küsimus on koi sour on roll pärilikkuses või siis kasvamis keskonnas muutuv areng. Mõlemad tegurid on olulised ntks geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes, aga varane keskonna stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku) Oleneb nemeses, et qui väga ta sõltub keskkonnast (kui hundlik on ta halvadele oludele) või vastupidi, kus kasvanud soodsatest oludes, aga see ei hakka külge. (bioloogiline kui tundlik on inaimene). Teismeea alguses vibe tekkie depressioon ja üldiselt ka kaob afjaag aga ei pruugi. -George Butterworth ja Margret Harris (2002) Arengupsühholoogia alused [email protected] - kodutööd Rakendusvõimalused-mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist kools vanemate ja õpeta...
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas. Need neli süsteemi on mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem. Inimese areng on protsess, kus laps esimesena õpib tundma enda lähedasi inimesi (perekonnaliikmeid) ning oma kodu, seejärel lasteaia keskkonda ning alles pärast seda ühiskonda laiemalt. Mikrosüsteem on lapse lähim ümbrus. Väikese lapse mikrosüsteem on koduga (perekonnaga) ja lasteaiaga seotud, vanuse kasvades tuleb neid süsteeme juurde. Mesosüsteem kujutab endast võrgustikku erinevate osade vahel. Märkuseks siinjuures, et kodune
Vaadelda tuleb loojat koos keskkonnaga. Arengut vaadeldakse ainult koos keskkonnaga. 1) Mikrosüsteem esmane keskkond, milles inimene areneb. Saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Vanemate taust mõjutab, samuti nende tervislik seisud jms. Füüsiline ja emotsionaalne keskkond. Laps on kõige vahetumalt mõjutav selles perioodis. Rolli välja kujunemine. Arusaam oma rollist on peidetud mikrosüsteemi, kuigi reguleerijaks on makrosüsteem. 2) Mesosüsteem - seos kahte või enamat mikrosüsteemi, laps võib ise nendes osaleda kuid ei pea. Lapse ja keskkonna laienenud seosed. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise, selle ülemineku ajal on ta väga haavatav. Keskkond muutub. 3) Eksosüsteem - Kaks või enamat keskkonda, mis ei ole füüsiliselt isikuga seotud, kuid siiski omavad kaudset mõju. Mõjutus on nende kaudu kellega kokkupuututakse.
Brofenbrenner- Ökoloogiliste süsteemide teooria, inimese arengu ökoloogia uurimine. Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine. Arengukonteksti kuuluvad mitte ainult keskkonna objektid ja nende omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks tähendus. Süsteemide liigitus - mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem ning hiljem ka kronosüsteem Leo Võgotski- Laps areneb koostegevuses täiskasvanu ja teiste lastega. Tõeline koostöö eeldab lapse arengut arvestavat abistamist/juhendamist,kõne reguleeriva planeeriva funktsiooni kujundamist ning väliste abivahendite kasutamise õpetamist. Sotsiokultuurilise teooria järgi on lapse arengusuund väljastpoolt sotsiaalse keskkonna mõjul. Mõtlemine areneb dialoogis. Inimese psüühika areneb koostegevuses, mille käigus kasutatakse keskkonda
Idee siis selles, et mesosüsteem on süsteem, mida ise ei saa mõjutada, aga millega kokku puutud. *) Eksosüsteem - selle moodustavad keskkonna struktuurid, mis mõjutavad lapse arengut, aga milles ta ise otseselt ei osale (poliitiline, majanduslik..). Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub, näiteks vanemad, õpetajad. Või täiskasvanu puhul nende sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ta on kontaktis. *) Makrosüsteem - laieb sotsiokultuuriline kontekst. See mõjutab näiteks läbi etnilis- kultuuriliste, religioossete ja sotsiaal-majanduslike tegurite. Siia kuuluvad väärtused, hoiakud, jne. Lapseni jõuab see ennekõike läbi vanemate. Laps seda ise mõjutada ei saa. *) Kronosüsteem - need on sündmused, mis toimuvad läbi aja edasimineku. See viitab muutustele kui ka püsivatele asjadele läbi aja seoses konkreetse isikuga. Näiteks lahutus, et
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
27 Sekkumine: enesinstruktsioonid, enesehinnangu tõstmise võimalused, stressi vastu immuunseks muutumise treening jne. 9.loeng - SEKKUMISSTRATEEGIAD IV ÖKOSÜSTEEMNE LÄHENEMINE Ökoloogiline süsteemi teooria ulrih brohenbrenner. (1979) Olemas ökoloogilised süsteemid. Ökoloogiline perspektiiv kui erneva inimese ja teda kujutava pidevalt muutuva keskkonna vaheline progressiivne kahepoolne sobitumine lapse arengu näitel. Lai makrosüsteem mõjutab kitsamaid süsteeme laiema süsteemi sees. Öks . süst toetused on probeelmide põhjused interaktsioonis süsteemide sees... ja laiemate süsteemide vahel. Lähedaste mikrosüsteemidega vahetu mõju inimesele Meso vahendajaga mõju Mesosüsteem Makro süsteemis KÜSI SEDA PILTI!! Erinevas eas olevatele indiviididele mõjuvad erinevad süsteemiga seotud riskifaktorid erineval määral, indiviidile ühe või teise süsteemi mõju elu jooksul on erinev.
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord riigis või piirkonnas 5. Aste – kronosüsteem – last mõjutavad suured muutused ühiskonnas (nt küüditamine); Peaasi.ee Süsteemiteooria nõrgad küljed: inimese enda isikupära ei ole vastutav tema elu ja arengu eest Mina kui raamat: 1. Algus- minu raamatu tegevus algab metsas kui peategelane kohtub esimest korda loomadega 2
Ajaliselt on ökosüsteemne lähenemine sarnane biheiviorismile. Probleeme ei seletata ühepoolse lähenemisega vaid põhimärksõnaks on interaktsioon (ala)süsteemide vahel. Teoreetiline alus Bronfenbrenner: ta seletas teoreetiliselt, kuidas indiviid areneb. On vastastikkuses mõjus teiste süsteemidega, tema järgi on indiviid seal keskel. Mikrosüsteemid: perekond, lähedased sõbrad. Mesosüsteem: interaktsioon inimeste, süsteemide vahel. Välis süsteem: naabrid, perekonna sõbrad. Makrosüsteem: erinevad väärtused ja hoiakud. Ajaline dimensioon: kus kõik keskkonna tingimused on esindatud. Ökoloogiline süsteem Perekond kui süsteem Ökoloogiline süsteemiteooria: · (ala) süsteem: näiteks ema ja poja vaheline interaktsioonisuhe, näiteks ema ja tütre omavaheline alasüsteem. Isa ja poja, isa ja tütre ja õe ja venna jne. Peale vanemate tekib veel elukaaslaste roll (isa ja ema). Süsteemid ja alasüsteemid on omavahel eristuvad piiridena.
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
2. sotsioloogia peamiselt pööratakse tähelepanu sotsialiseerumisele spetsiifilistes gruppides või institutsioonides; 3. antropoloogia vaadeldakse kultuuri ja inimeste omavahelisi suhteid. Keskkonna süsteemide mudelid Sina Mikrosüsteem Mesosüsteeem Eksosüsteem Makrosüsteem Perekond tegurite vahelised seosed naabrid erinevad kultuurid Kool mikrosüsteemses keskkonnasperekonnas sõbrad ja Eakaaslased perekonna liikmete arv meedia ideoloogiad