Arvas, et reisida pole vaja. K alustab eetikat (arutelu); ütleb, et vaid hea tahe saab olla hea ilma piiranguteta. Leiab, et hea tahe välistab tahtmise millegi järel kui tahad head, siis see on suurim, mida inimene võib tahta. Arvab, et käituda lihtsalt kohuse pärast ei ole piisav. Meie suhtumine kohusesse võib olla erinev. Sõnastab oma kategoorilise imperatiivi (käsk): ,,Toimi alati sellistest maksiimidest (e. reeglitest) tulenevalt, mida võib iseenesliku vastuolluminekuta universaliseerida!" Mõte: käitumine peaks lähtuma reeglitest, mis peaks olema kõigile. Kui reegel muutub inimeset olulisemaks, on see hirmus. ,,Inimesi tuleb kohelda alati kui eesmärke, mitte kui vahendeid." Ka mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. K peab oluliseks õiget motiivi käitumises. Arvab, et eetiline käitumine on ratsionaalne. Platon Sokratese õpilane. Elas Ateenas. Platon on see autor tänu kellele me üldse teame Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline
Eetika Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Eetika * On kolme sorti eetika teooriate tüüpe: -) Absolutistlik eetika ütleb, et hea ja kuri ning õige ja vale on inimesest üle ja inimesest sõltumatud. (tappa ei tohi mitte sellepärast, et see mulle ei meeldi, vaid sellepärast, et inimelu on püha) -) Teleoloogiline eetika (nimi tuleneb Telos'est), kus hea ja halb sõltuvad eesmärgist. -) Relativistlik eetika, kus hea ja halb on suhteline. Eetiline relativism * Eetilises relativismis on kõik suhteline. * On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, ...
kurjale. Need ülejäänud seesmised hüved on moraalselt väärtuslikud vaid siis, kui nendega kaasneb hea tahe (Pojman, 2005: 225). Kas sellise teooria järgi peaks valetamine olema siiski lubatud, eeldusel, et sellega kaasneb hea tahe ning hea tahe ainult? Lisaks eelnevalt mainitule oli Kant ka veendumusel, et inimesed peaksid järgima reegleid, mis on universaalsed kõigile. Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. Kuid siinkohal ei saaks treener Rocke käitumist universaliseerida kategoorilise imperatiivi abil kõigile kehtivaks, kuna see viiks inimeste omavahelisele mitteusaldamisele. Seda, millist kasu meeskond sai ja kas treener käitus targalt, ei pea Kant nii oluliseks. Kategoorilise imperatiivi järgi oleks treener pidanud käituma selliste maksiimide alusel, mida ta sooviks näha universaalsetena, kõigile kehtivate seadustena. Antud juhul oleks kehtiv maksiim: treener valetab meeskonnale alati, kui meeskonnal läheb täbarasti ning see printsiip peab olema
Ainult hea tahe saab olla piiranguteta. Käituda lihtsalt kohuse pärast ei ole piisav, sest meie suhtumine kohustesse võib olla väga erinev. Eesmärgiks ei ole teha asju kohuse pärast. Kategooriline imperatiiv: ,,Toimi alati sellistest maksiimidest (reeglitest) tulenevalt, mida võib iseenesliku vastuolluminekuta universaliseerida." Inimesi tuleb alati kohelda kui eesmärke mitte vahendeid. Mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. Lisaks inimese väärtustamisele peab oluliseks ka motiivi. Platon: Tänu temale teame ka Sokratesest (P õpetaja). Maailm jaguneb kaheks: 1. muutuv vool (elame selles) 2. muutumatu reaalsus Ütleb, et meeleelundid on petlikud, seega nähtav maailm on pettus ja ainuke reaalne maailm on ideede maailm (nähtamatu, muutumatu, tajumatu)- asjade tõeline algkuju.
seadust (südametunnistust) või rikume moraalse toiminguga. seda? Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee Kanti eetika põhikategooriateks on veel tegu moraalseks. Universaliseerida seadus, kohustus, tahe, väärikus, saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid südametunnistus. 41 maksiime. 42 © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds
10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik, ei kehti moraaliotsustustele, nt kui tahad X-i, tee Y. Kui tahad olla terve, tee sporti. 11. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt. Igaüks peaks sidumist alustama paremast kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.) See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. 12. Tooge näide kohustuste konfliktist! Kui on kaks kohustust: kohustus rääkida tõtt ja kohus kaitsta oma lähedasi, ja kui keegi ajab taga kirvega minu sõpra, sõber peidab end minu majja, ja kirvemõrvar tuleb küsima, kas ta on minu majas, siis ei ole mul vastust. 13
· Moraal tähendab meie enda vastutust, mitte allumist võõrale seadusele. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne, ta annab endale ise seadusi. Kriitika Kantile Ta teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). Kategooriline imperatiiv ei anna meile tingimusi, mille korral on tegemist moraalse toiminguga. Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime.
5.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt. Igaüks peaks sidumist alustama paremast Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.) Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta. järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. KUNST VABADUS 1.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese!
Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. Miks vaja? See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. 7. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. 1. Triviaalsed teod Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See oleks triviaalne. 2. Vastuolus intuitsiooniga Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”! Süütu A tuleb teie ukse taha, anudes varjupaika, sest maffia ajab teda taga. Peidate A oma keldrisse. Maffia kirvemees küsib “kas A on teie majas”. Kanti järgi oleks kõik OK, kui vastaksite jaatavalt. Teil poleks vastutust!3. Kohustuste konflikt Mul on kaks
Kohuste-eetika loojaks on Immanuel Kant. Tema sõnul piisas maailma tundmiseks teiste rändajate teoseid lugeda. Tema filosoofia on läänemõtlemist mõjutanud. Ta arvas, et inimese moraalne käitumine peaks olema tema kohus. Moraalselt käitumine on mõistusepärane. Moraalsus pole individuaalne. Õiget tuleb teha, sest see on õige ja hea. Eriti kuulsaks saab ta oma kategoorilise imeratiiviga. Alati tuleks toimida neist reeglitest kinni pidada, mida võib enesega vastuollu minekuta universaliseerida. Põhimõte on see, et eetiline käitumine peaks olema alati üldkehtiv. Kitsas mõttes ei mõtet (näiteks öelda, et ei valeta, tähendab, et kunagi ei valeta, mitte et mõnes olukorras ei valeta). Reeglid on üldkehtivad enamasti. Inimesi tuleb kohelda kui eesmärke, mitte kui vahendeid. Teisi inimesi ei saa kasutada enda heaolu suurendamiseks. Reeglitest kinnipidamine ilma inimeseta on kasutu. Näiteks kui valetamine päästakse kellegi elu, siis võib seda teha, sest inimene on eesmärk
testile. 7. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip oma universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. 8. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. .. Triviaalsed teod. Triviaalsete tegude korral pole mõtet universaliseerida, nt igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. .. Vastuolu intuitsiooniga. Moraaliseadus on püha ja ilma eranditeta, nt ,,räägi alati tõtt" .. Kohustuste konflikt. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad, nt ,,räägi alati tõtt" ja ,,kaitse oma sõpru". .. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10
· Järjekindlus nõuab, et allutakse universaliseerimisprintsiibile. Võltslubaduse andmine · Maksiim: Olles kitsikuses, annan võltslubaduse. · Kas saan tahta, et ka teised võivad anda võltslubadusi, k.a mulle endale? · Ei, järelikult universaliseerimistest kummutas maksiimi. · Loe ka: "Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada", Akadeemia 12/2004 Probleem universaliseerimistestiga · Võime üldreeglile lisada täpsustusi ja seda universaliseerida. · Nt: "Valetamine on lubatud, juhul kui see päästab kellegi elu." · Kanti vastus: miks tahame erandeid? Mõnikord seetõttu, et usume, et tagajärjed oleks head. Kuid selles me ei saa kunagi kindlad olla. Testi toimimistingimused · Test toimib juhul, kui on põhjust arvata, et valdaval osal inimestest on kalduvus kontrollitavat tegevust sooritada (nt kõik lõikavad otse üle muru) ja kui selle sooritamine toob kaasa katastroofilised tagajärjed .
Teooria, mis selliseid tegusid õigustab on vähemasti kahtlane. Peaks kuidagi välistama! 2. Lubab triviaalset - Nagu ka Kanti formaalne eetika: Teeb triviaalsed kaalutlused moraaliotsustusteks 1. 16. Kuidas võiks Kanti eetikat kritiseerida? Triviaalsed teod. Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See igaüks peaks esmaspäeval 17.15 hüüdma “elagu filosoofia!” 2. Praegu on esmaspäev 17.15 3. Järelikult, igaüks peaks praegu hüüdma “elagu filosoofia”! Veel üks näidis - Ja makartist või oleks triviaalne. Vastuolus intuitsiooniga. Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”! Kohustuste konflikt
·Moraal tähendab meie enda vastutust, mitte allumist võõrale seadusele. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne, ta annab endale ise seadusi. Kanti teooria kriitika : ·Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). ·Kategooriline imperatiiv ei anna meile tingimusi, mille korral on tegemist moraalse toiminguga. ·Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogia järgi ? Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna.Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. 48.Mis räägib deontoloogilise eetika poolt, mis vastu ? 49. Antiikse vooruseetika kesksed küsimused. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu ?
12. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! kohustuste konflikt ( Nt mul on kaks kohustust 1. kohustus rääkida alati tõtt ja kohustuskaitsta alati oma sõpra. Kui aga nüüd juhtub järgnev: Kui keegi ajab kirvega taga mu sõpra ja küsib, et kas ta peidab end minu majas.keegi ajab taga mu sõpra), Triviaalsed teod- Näiteks kui igaüks peaks alati esimesena kinni siduma kingal parema paela. Saame küll probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet. 13. Tooge näide kohustuste konfliktist? On olemas kahte liiki kohustusi: tingimuslikud kohustused (prima facie) ning tegelikud kohustused. Nt anname lubaduse, asetame end olukorda, kus kohustus lubadust pidada on moraalne kaalutlus ja kui ükski teine prima facie kohustus, mis võiks lubaduste pidamisega konflikti sattuda, ei puutu asjasse, saab lubaduste pidamise kohustusest automaatselt tegelik kohustus. Nt olete leppinud kokku sõbraga kohtumise kella 15
Goffmani olulisus kultuuriteoorias: · Tähelepanu osutamine viisidele, kuidas inimesed kasutavad kultuuri omavahelises interaktsioonis · Tähelepanu tegevuse, tähenduse ja mina vahelistele suhetel · Semiootiline tegevus on sotsiaalses interaktsioonis määrava tähtsusega · Tähelepanu osutamine sotsiaalse elu rituaalsetele aspektidele nii institutsioonides kui ka vahetus silmast-silma suhtluses Goffmani teooria kitsaskohad: · Ei saa universaliseerida üldistusi, mis on tehtud valge keskklassi mehe poolt 1950ndate Ameerika ühiskonnas. · Sageli napib tal oma teoreetilis-metodoloogliste väidete kinnitamiseks empiirilist materjali. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 7 · Napib kultuuri-ühiskonna kui süsteemi aspektide arvestamist mikroprotsesside analüüsis (nt võimu küsimus, ideoloogiad jne). Kokkuvõte mikroteooriate põhitemaatikast Lisaks sümboolsele interaktsionismile oluline mainida ka selliseid mikroteooriaid nagu
· Kanti eetika põhikategooriateks on seadus, kohustus, tahe, väärikus, südametunnistus. Kanti teooria kriitika · Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). · Kategooriline imperatiiv ei anna meile tingimusi, millisel juhul on tegemist moraalse toiminguga. · Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime. · Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille tagajärjel jõutakse absoluutsete ja universaalsete moraaliseadusteni, paistab olevat idealistlik. · Võib arvata, et kõik ratsionaalsed olendid ei jõua oma mõttetegevusega ühtede ja samade järeldusteni, isegi kui nad seda siiralt püüavad. Immanuel Kant eetilisest inimesest:
annaabi.ee 
