- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud Esperanto ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega, kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma
kus õpiti veel 3 aastat arstide ülesanne oli pigem haiguste üle filosofeerida, kui päriselt praktiseerida haigustega tegelesid käsitöölised, nt puusepp lõikas jala maha ja sepp tõmbas hamba välja jäsemete amputeerimise juures suur edasiminek oli see, kui otsustati rauasaagi kasutada kirvega mahalöömise asemel õpe ladina keeles! ülikoolide universaalkeel igal pool maailmas, nagu täna inglise keel vene riigi ajal taasavades on õppekeeleks saksa keel venestamise ajal õppekeeleks vene keel alles 1919 avatakse ülikool tartus eesti keeles kui on keel, milles ei eksisteeri kõrgkultuuri, siis keel paratamatult kaob mingil hetkel eesti keel ikkagi tõusis köögikeelest kõrgele tasemele reduktsioon protsess, mis viiakse liivimaal siis eestimaal siis saaremaal ellu kunginas Karl XI ajal, kes
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas.
või isikukeeli ehk idiolekte. Kunstlikult loodud märgisüsteeme (nt matemaatikas) nimetatakse formaalkeelteks. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Nende kasutusalad on kitsapiirilised ning väljendite tähendused on täpsed. Tehiskeelteks on ka sajad rahvusvahelised abikeeled, mis on aegade jooksul loodud selleks, et neist saaks universaalkeel (nt selleks, et saavutada rahu maailmas). 1.kuriositeedid pole koostatud loomulike keelte sarnaselt, sõnavara koosneb juhuslikest põhisümboleist, mida ,,loogiliselt" ühendatakse ulatuslikumateks väljenditeks. 2.loomulikele keeltele tuginev tüüp (aluseks nt ladina keel või kesksed indoeuroopa keeled) sõnad on loodud nende keelte baasil, grammatika on tehtud võimalikult lihtsaks. Nt esperanto keel. Kas mõned keeled on primitiivsemad kui teised?
inimese ajus. Psühholingvistika tähtsamaid objekte on lapse keelelise arengu uurimine, kuna üks kasutuskõlblik viis hankida teadmisi keelesüsteemi ehitusest ja toimimisest on just selle aste-astmelise kujunemise jälgimine. pöörd- e. konversioonisuhe- sama suhet väljendatakse eri lekseemidega vastavalt sellele, kelle või missugusest vaatepunktist asja vaadatakse rahvusvahelised abikeeled- keeled, mis on loodud eelkõige lootusega, et neist võiks saada universaalkeel, nt. esperanto rakenduslingvistika- on püüdnud leida keeleõppimise ja- omandamise üldisi seaduspärasusi, uurides nt. neid vaheetappe, mida mööda saavutatakse kommunikatiivne kompetents e. suhtluspädevus - võime kasutada keelt nõutaval viisil õigetes olukordades. reduktiivsed muutused e. vähendavad muutused. Nt kipuvad lihtsustuma keerulised häälikuühendid ja muutevormid, lühenema pikad või eriti sageli esinevad sõnad, eelkõige aga kaduma rõhutud lõpuhäälikud.
keelekujusid ehk variante. Nendeks on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid
arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka selle arvamuse, et ajul on sektorid. Ei ole teada, kuidas keeled tekkisid.
tähestik b) kategooriad, mille abil keelt Tähenimed ja tähekujud: 20 tähte kirjeldada (3 saj eKr): A B C D E F (traditsiooniline HIKLMNOPQRSTVX keelekirjeldusmeetod). 13 Kõrgkeskaeg (modistid): ladina - Kreeka keele leksika on sõnatüvede keel kui arvult palju universaalkeel, mille järgi rikkalikum kui ladina keele sõnavara kirjeldada kõiki - Ladina keele sõnatuletus + kreeka keeli, nt ka inglise keelt: keele sõnaliitmine . nominativus: the dog genitivus: of-the-dog ETAPID: dativus: to-the-dog jne 1. Antiikajal kreeka keelest ülevõetud sõnad puhastati Varauusaegne misjonigrammatika keskaegsest ortograafiast, taastati
annaabi.ee 
