- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud Esperanto ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega, kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma
kus õpiti veel 3 aastat arstide ülesanne oli pigem haiguste üle filosofeerida, kui päriselt praktiseerida haigustega tegelesid käsitöölised, nt puusepp lõikas jala maha ja sepp tõmbas hamba välja jäsemete amputeerimise juures suur edasiminek oli see, kui otsustati rauasaagi kasutada kirvega mahalöömise asemel õpe ladina keeles! ülikoolide universaalkeel igal pool maailmas, nagu täna inglise keel vene riigi ajal taasavades on õppekeeleks saksa keel venestamise ajal õppekeeleks vene keel alles 1919 avatakse ülikool tartus eesti keeles kui on keel, milles ei eksisteeri kõrgkultuuri, siis keel paratamatult kaob mingil hetkel eesti keel ikkagi tõusis köögikeelest kõrgele tasemele reduktsioon protsess, mis viiakse liivimaal siis eestimaal siis saaremaal ellu kunginas Karl XI ajal, kes
Rekonstruktsioon algkeele kuju taastamine tütarkeelte erinevusi ja sarnasusi võrreldes. Keelepuu süsteem, mille abil väljendatakse keelte sugulust. Loomulik keel keel, mis on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Seda räägib kindel inimeste rühm emakeelena. Tehiskeel kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeel. Formaalkeel tehnilise või teadusliku eesmärgiga tehiskeel, näiteks matemaatilised sümbolid. Abikeel tehiskeel, mille eesmärgiks on olnud luua universaalkeel, näiteks esperanto ja volapük. Transkriptsioon häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine, nt rahvusvaheline foneetika tähestik IPA. Võib olla ligikaudne või täpne transkriptsioon. Täpses trankriptsioonis kasutatakse ka diakriitilisi märke ehk lisamärke. Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi tähtsaim meetod, kus üks häälik sõnas vahetatakse teise hääliku vastu, et muuta sõna tähendust. NT kama, kana, kala.
või isikukeeli ehk idiolekte. Kunstlikult loodud märgisüsteeme (nt matemaatikas) nimetatakse formaalkeelteks. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Nende kasutusalad on kitsapiirilised ning väljendite tähendused on täpsed. Tehiskeelteks on ka sajad rahvusvahelised abikeeled, mis on aegade jooksul loodud selleks, et neist saaks universaalkeel (nt selleks, et saavutada rahu maailmas). 1.kuriositeedid pole koostatud loomulike keelte sarnaselt, sõnavara koosneb juhuslikest põhisümboleist, mida ,,loogiliselt" ühendatakse ulatuslikumateks väljenditeks. 2.loomulikele keeltele tuginev tüüp (aluseks nt ladina keel või kesksed indoeuroopa keeled) sõnad on loodud nende keelte baasil, grammatika on tehtud võimalikult lihtsaks. Nt esperanto keel. Kas mõned keeled on primitiivsemad kui teised?
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
keelekujusid ehk variante. Nendeks on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid
arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
