· A cappella [a kap'ella] all mõisteti alates 17. sajandist renesanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilist muusikat, milles instrumentaalsaade oli vokaalpartiidega unisoonis või asendas neid.19. sajandil hakati a cappella all mõistma (enamasti mitmehäälsete vokaalteoste) esitamise viisi, mille puhul instrumentaalsaade puudub, (see sai alguse arusaamatusest: et a cappella teostele ei olnud instrumentaalpartiid sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'.
*väga suur rõhk tämbril ja värvidel muusikas *vene keele intonatsioon muusikas. Sobitas kokku muusika ja vene keele . Meloodia jälgib teksti loomulikku rütmi. *Mõjutatud 1) vene rahvamuusikast 2) kirikumuusikas- st.palju koore ooperites 3. Laululooming Kirj üle 70 soololaulu klaveriga. Paljude tekstid enda kirjutatud. *Eeskujuks võtab Mussorgski Dargomõzski vokaalmuusika. Teiselt poolt on talle eeskujuks vene talupojalaulud. *Klaveri saade auklik, rohkete pausidega, akordiline *Unisoonis liikumised, puuduvad võtmemärgid, suurendatud/vähendatud intervallid. "Surma laulud ja tantsud" - läbivaks tegelaseks Surm, kes siis kas laulab või tantsib surevale inimesele. I osas: Surm laulab haigele lapsele hällilaulu. Unisoonis liikumine, võtmemärgid puuduvad.Ema ehmatus, Surm koputab uksele. Muutub faktuur. II osas: laulab akna taga serenaadi neiule. Voolav liikumine III osas: tantsib talupojaga trepakki. Trepaki rütm, Dies irae motiiv IV osas: mängib väejuhti
HARD BOP Sandra ja Sanna · Hard Bop tekkis 1950ndatel vastukaaluks cool jazz´ile · Tekkis kuna mustanahalised muusikud soovisid uuesti elustada jazz`i afroameerikalikke algeid ja arendasid välja hard bop´i · Aluseks võeti gospelmuusika · Hard bop´i kõrvalzanrideks said funky ja soul jazz Hard bop iseloomustavad: · Hoogsus · Jõuline rütm · Trompeti-saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis · Off-beat´i rõhutamine Hard bop´ile omased pillid on: · Klaver · Trumm · Saksofon · Kontrabass · Trompet Tuntumad hard bop´i muusikud on olnud: · Art Blakey · Charles Mingus · Julian Cannonball Adderley · Sonny Rollins · Clifford Brown Näited hard bop muusikast: Video Video2
Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis. Oli vastukaaluks cool jazz'ile. Võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. Ühendab mõjusid rhythm' n'blues'ist, gospelist ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991 Pärines jõukast keskklassi perest. Trompetist ja ansamblijuht Tema osalusel tekkisid näiteks ka cool jazz ja jazz-rock. Ta looming on mõjutanud oluliselt ka hilisemaid
Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. KITARRIDE JAGUNEMINE TÜÜBI JÄRGI KEELTE JÄRGI · Elektrikitarr · 4- või 5-keelne e. basskitarr · Elektroakustiline kitarr · 6-keelne e. Hispaania kitarr · Akustiline kitarr · 7-keelne Vene kitarr · 12-keelne e. unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr TAVAHÄÄLESTUS · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) MÄNGIMISVÕTTED Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka
Akustiliseks kitarriks nimetatakse kitarri, mille heli tekib üksnes keelte ja kõlakasti resoneerivast võnkumisest. Elektrikitarri olulisemad erinevused akustilisest kitarrist on kõlakasti puudumine ning heli võimendamine helipeade abil. Keelte võnkumisefekt indutseerib helipeades võnkumisele vastava nõrga elektrivoolu, mis helisagedusvõimendisse juhituna võimendatakse kõlarite kaudu kuuldavaks. Keelte arv 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline (unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr). 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr. Häälestus 6-keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on e, H, G, D, A, E. Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz)
Akustiliseks kitarriks nimetatakse kitarri, mille heli tekib üksnes keelte ja kõlakasti resoneerivast võnkumisest. Elektrikitarri olulisemad erinevused akustilisest kitarrist on kõlakasti puudumine ning heli võimendamine helipeade abil. Keelte võnkumisefekt indutseerib helipeades võnkumisele vastava nõrga elektrivoolu, mis helisagedusvõimendisse juhituna võimendatakse kõlarite kaudu kuuldavaks. 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline (unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr). 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr Mängimine Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid jne.Mängutehnilise abivahendina on
Akustiliseks kitarriks nimetatakse kitarri, mille heli tekib üksnes keelte ja kõlakasti resoneerivast võnkumisest. Elektrikitarri olulisemad erinevused akustilisest kitarrist on kõlakasti puudumine ning heli võimendamine helipeade abil. Keelte võnkumisefekt indutseerib helipeades võnkumisele vastava nõrga elektrivoolu, mis helisagedusvõimendisse juhituna võimendatakse kõlarite kaudu kuuldavaks. 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline (unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr). 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr Mängimine Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid jne.Mängutehnilise abivahendina on
tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Puhkpillidest kasutati erinevaid (plokk)flööte Väga levinud oli topelthuulikuga salmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe).
ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti pilli ilmselt unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Puhkpillidest kasutati erinevaid (plokk)flööte Väga levinud oli topelthuulikuga šalmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe).
Hard Bop (ingl hard raske,vali) kujunes välja 1950. aastate New Yorgis vastukaaluks cool jazz'ile. Hard bop'i võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. See stiil ühendab mõjusid rhytm'n'blues'ist , gospelist ja bluusist ning kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Sellele stiilile on iseloomulikud gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm ja ülevoolav meloodia ning trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt klaver,saksofon,trompet,tromboon,kontrabass ja trummid. Kasutatud kirjandus : www.annaabi.com > Muusika 4
Miles Davis, Gerry Mulligan, Gil Evans, Stan Getz. Hard bop, funky, soul jazz Viiekümnendatel näis paljudele, et jazz on suundumas süvamuusika poole. See tekitas mustades muusikutes erilist vastuseisu ja soovi uuesti elustada jazz'i afroameerikalikke algeid, alustades uuendustega gospelist. Sellest arendasid nad välja hard bop'i, mille kõrvalzanriteks said funky ja soul jazz. Seda iseloomustab hoogne, jõuline rütm ja trompeti-saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Charles Mingus, Julian Cannonball Adderley, Clifford Brown. Modal jazz Viiekümnendate II poolel algasid otsingud tavapärase jazz-harmoonia avardamiseks. Coltrane ja Davis tulid mõttele asendada tavapärane mazoor-minoor-harmoonia erinevatel diatoonilistel laadidel põhineva harmooniaga. See uus stiil valmistas ka tee valmis free jazz'ile. John Coltrane, Miles Davis, Bill Evans. Free jazz Kuuekümnendaiks hakkas inimesi tüütama juba traditsiooniliseks kujunenud palade ülesehitus ning
kitarri ehitus kitarridel peenhäälestussüsteem, millega lukustatakse keeled ülemisel sadulal pärast häälestamist, (peen)häälestamine toimub spetsiaalsete poltide abil alumisel sadulal. Peenhäälestussüsteem võimaldab hoida pilli hääles hoolimata keeltele suurt pinget andvate kangitehnikatele (kangiga on võimalik lasta keeled hetkega lõdvaks või näiteks venitada keeli mitme tooni võrra kõrgemaks. Keelte arv 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline (unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr). 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr. Häälestus 6-keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on E, B, G, D, A, E. Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82,4 Hz) 4 viies keel: A (heli sagedus 110 Hz) neljas keel: D (heli sagedus 146,8 Hz)
- Meister Nicolo Amati, õpilaste Andreas Guarneri ja Antonio Stradivari käeall kujunes viiulite klassikaline kuju ja ehitus. - Nende viiulid kuuluvad aegade kõrgeimalt hinnatud instrumentide hulka. - Viiulite erilise ja kauni kõla saladus on siiani avastamata OMG Viola di gamba - tsello otsene eelkäija ja tunti ka virtuoosse soolopillina Oboe - puhkpillide meloodiapill, mis mängis orkestris sageli viiuliga unisoonis, andes viiulile sära juurde Fagott - basspill Plokkflööt - väga tuntud meloodiapill kammermuusikas Klavessiin - väga mitmekülgne roll - soolopill ja oluline harmooniapill Kodus mängiti positatiivorelit ja klavikordi. Instrumentaalansamblid nt: - Barokktrio (2 meloodiapilli + basso continuo) - Itaalia orkester - ülesanne mängida õukondades nt vastuvõtud, ballid, õukonnateatrid Instrumentaalmuusika, kui eraldi seisev üksus:
(Ramphis), Mati Palm (Egiptuse vaarao), Heli Veskus (Ülempreestrinna) ja Mart Madiste (Saadik). Esietendust dirigeeris Arvo Volmer, Rahvusooperi uus loominguline juht. Etenduse muusikaline külg tervikuna oli haarav ja detailselt läbi töötatud. Juba avamängu kõlades tekkis lootus, et "Estonia" orkester (sellest hooajast kontsertmeister Maano Männi) hakkab üle saama vahepealsest paariaastasest kriisist -- esimesed viiulid suutsid taas mängida unisoonis ja puhtalt ning isegi kauni kõlaga --, ning see lootus muutus etenduse lõpul kindlaks veendumuseks. Volmer on alati olnud täpne ooperidirigent ja hea vormitajuga sümfooniadirigent, nüüd oli lisandunud peen vokaalitunnetus, lauljaga ,,kooslaulmine" ja ,,kooshingamine". Samuti näis, et ta annab muusikalist sündmustikku kujundades varasemast rohkem kaalu lauldavale sõnale. Vasta iga tekstilõigu kohta koostatud küsimusele, koosta ka ise küsimusi. Alusta
- Miles Davis, Lester Young, Modern Jazz Quartet Hard bop - Hard- raske, vali - Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis vastukaaluks cool jazzile. - Võib käsitleda kui bebopi traditsioonide taaselustamist. - Ühendab endas rhythm’n’blues’i, gospelit, bluusi ja mustanahaliste soovi taaselustada jazz’i afroameerika algeid. - Iseloomulik: kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia ning trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. - Ansambli koosesisu kuulusid: klaver, saksofon, trompet, tromboon, kontrabass ja trummid. - Juhtfiguurid Miles Davis (trompet), Art Blakely (trumm), Horace Silver (klaver), Clifford Brown (trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969
viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia. Viola da gambat tunti ka virtuoosse soolopillina. Puhkpillidest oli meloodiapillina kasutusel oboe, mis mängis orkestris/ansamblis viiuliga sageli ka unisoonis andes viimasele sära ja kandvust juurde. Basspillina oli kasutusel f agott. Kammermuusikas oli meloodiapillina vägagi tuntud ka p lokkflööt, mille asemele tuli 18. saj'l põikflööt. Klahvpillidest oli muusikas väga mitmekülgne roll k lavessiinil
viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia. Viola da gambat tunti ka virtuoosse soolopillina. Puhkpillidest oli meloodiapillina kasutusel oboe, mis mängis orkestris/ansamblis viiuliga sageli ka unisoonis andes viimasele sära ja kandvust juurde. Basspillina oli kasutusel f agott. Kammermuusikas oli meloodiapillina vägagi tuntud ka p lokkflööt, mille asemele tuli 18. saj'l põikflööt. Klahvpillidest oli muusikas väga mitmekülgne roll k lavessiinil
väljendavate kunstide rühmast. Kujunes välja tüüpiliselt kreekalik mõiste – musike. Sõna „muusika“ tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed – jumaliku andega prohvetid. Seevastu kujutavasse kunsti suhtuti (kuni hellenismiajastuni) kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud. Kreeka muusika omapära määrab lahutamatu seos poeesiaga. Kreeklaste jaoks oli muusika põhialuseks rürm, mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi: sõna (logos), harmoonia (helide järgnevus) ja rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks.
Kujunes välja tüüpiliselt kreekalik mõiste musike. Sõna ,,muusika" tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed jumaliku andega prohvetid. Seevastu kujutavasse kunsti suhtuti (kuni hellenismiajastuni) kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud. Kreeka muusika omapära määrab lahutamatu seos poeesiaga. Kreeklaste jaoks oli muusika põhialuseks rürm, mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi: * sõna (logos), * harmoonia (helide järgnevus) ja * rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks.
kirjutatud. Kirik oli mitmehäälsuse ja mitmejaolise taktimõõdu kauaaegne vastane. 9.saj.-st on teada käsikiri Musica enchiriadis, mis käsitles esimest korda mitmehäälset laulmist, mida nim. organumiks ja mis kujutas endast saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile. Esimesed paralleelorganumid ei erinenud parafooniast. Gregoriuse koraalile lisati kiriku poolt ,,lubatud" intervallides (kvart, kvint, oktaav) alumine hääl. 10. saj. alguseks alustati ja lõpetati iga stroof unisoonis. Vabaorganum alates 11. saj.-st ei lisatud Gregoriuse koraalile uut häält enam alla, vaid peale ning kasutada võis eelnevate intervallide kõrval ka tertsi ja seksti). Kaunistatud organum 12. sajandiks oli lisatud hääl muutunud algsest Gregoriuse laulust märksa liikuvamaks. Hetkel, mil ülemine hääl liigub, peab alumine hääl olema ,,lubatud" intervallis. 22. Notre-Dame'i koolkond (lk. 65) 12. saj
hakkas, siis vähemalt ühe suure ja pöördumatu eduloona, evolutsioonina, mis pidigi nii minema, sest nii oli õige ja hea." (Kreem 2007:136). Eestikeelses historiograafias ei ole luterliku reformatsiooni teemal eraldiseisvat uurimust ilmunud, aga eesti luterlike autorite (Jakob Hurt, Villem Reiman, Martin Lipp, Olaf Sild, Johann Kõpp jt) kirikuloo käsitlustes on luterluse tähtsuse rõhutamine vägagi unisoonis baltisakslaste hoiakutega. Uuemas eestikeelses ajalookirjutuses on luterluse kui konfessiooni erilise rolli kirjeldamine ja põhjendamine taandumas, on ilmunud dünaamilisi käsitlusi, kus tasakaalustatult ja objektiivsema pilguga vaadeldakse reformatsiooni lugu Eestis. Ajastuline taust Laiemalt taustalt, euroopa vaimuelu- ja ühiskonna arengute taustalt vaadatuna, on
kaasakiskuva rütmi ja üleva meloodia, arendasid nad välja nn hard bop'i ( ingl k hard- raske,vali),mille kõrvalzanriteks funky (funky-tegemist on aeglase või mõõduka bluesiga, mida mängitakse rangelt löögi peal ning kõikide vanale bluesile iseloomulike tunnete ja väljendusvahenditega.) ja soul jazz ( ingl k soul-hing), mis baseerus gospelil. Seda muusikat iseloomustab hoogne, jõuline rütm ja trompeti-saksofoni vali koosmäng oktaavis või unisoonis. Selle suuna eesotsas olid trummar Art Blakey ja kontrabassist Charles Mingus oma mitmesuguste ansamblitega. 14. FREE JAZZ (kuuekümnendad) Kuuekümnendaiks aastaiks oli bebop koos oma paralleelvormidega loominguliselt ammendunud. Kuulajad ja muusikuid hakkas tüütama traditsiooniliseks kujunenud palade ülesehitus, repertuaari ühekülgsus ja pillitehnika kõrge valdamine. Nii otsustasid mõned nooremad muusikud lahti öelda
Bebop on mõju avaldanud ka vokaalsele jazzile, kus häälega imiteeritakse instrumentaalset improvisatsiooni. Teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmist nimetatakse "scat"- lauluks. Üks bebopi mees on õelnud: "Kõik, mis on ilmne tuleb kõrvale jätta!" Kogu raamistiku loob alguses ja lõpus esitatud teema, mida taalises jazz-koosseisus mängivad trompet ja saksofon(Dizzy Gillespie ja Charlie Parker). Unisoonis esitatud teema andis märku, et nad tahtsid et neid märgataks. See paneb kuulama, nagu Beedhoveni "Ood rõõmule" või koraanid. Kogu sellest bebopi arengust ehmusid paljud vanakooli jazzi armastajad ära ning tahtsid saada midagi lihtsat ja liikusud tagasi New Orelasi. Sealset muusikat aga hakkasid kummardama mustad isegi liiga palju ning klisheedest kubisev silmaklappidega vasikavaimustuses olnud muusikaarmastajad pöörgusid tagasi bebopi!
Õhk lõhnas tuttavlikult- niiskelt koristatud viljapõldude järele. Head ööd! 1.september- koolilaste rõõmuks pühapäev! Hommikueinet võttis igaüks bussis sujuvalt kõikudes. Meie seltskond istus kõige strateegilisema koha peal: söögi-joogi-vetsu juures, siis suhtlesime kõigiga vabalt ja tegime järjest vastutulelikult võileibu ja kohvi-teed. Tundsime kaasa neile, kes kooli peavad minema (ah, oli ju pühapäev!). Kordasime omaette lauldud meenuvaid meloodiaid, loodetavalt unisoonis. Leedu-Läti piiri ausalt öeldes ei mäleta, nii enesestmõistetavaks on muutunud passi viibutamine.Erinevaid riike panime tähele sellega,et üha hallimaks ja igavamaks läks arhitektuur .. Ilm oli soe ja loodus purukuiv, viimast korda lasti meid pissipeatusele Lätis Gauja jõe lähedal. Järgmine peatus oli juba Eesti piir- Valga
See kokkulepe oli üheks põhjuseks (lisaks kolmikliidu survele), miks Louis soostus Hispaaniaga rahu tegema – milleks sõdida, kui on lootus saada ilma sõjata. 3. Inglise-Hollandi sõjad XVII sajandil XVII sajandil olid Inglismaa ja Holland Euroopa juhtivad mereriigid, kes konkureerisid nii kolooniate kui ka kaubandusliku ülemvõimu pärast. See viis kaks riiki paratamatult konflikti, mille tulemusel peeti 17 sajandi II poolel kolm sõda (viimane neist kulges unisoonis Prantsuse-Hollandi sõjaga). 35 I Inglise-Hollandi sõda 1652-1654 Sõja ajendiks oli Inglismaal 1651 vastuvõetud navigatsiooniakt (Navigation Act), millega lubati Inglise kolooniatesse Euroopa kaupu vedada vaid Inglise või eksportiva maa laevadel, väljapoolt Euroopat pärit kaupu aga ainult Inglise laevade (kehtis kuni 19 sajandi keskpaigani – Adam Smith kiitis)
SPATIAL PROJECTION`ites 4. SPATIAL TENSION´is Tuleb kulutada palju aega ja energiat, et märgata, kasutada ja avastada ning kontsemntreeruda ruumilistele vormidele, mis on lavastatud (või on lavastamise protsessis), lubades teadlikult peegeldustel ilmuda, pingetel vormuda. Sel moel areneb koreoutilise lähenemise keel. KOOS TÖÖTAMINE (millised on kineetilised tööriistad duo ja ansamblikoroegraafia loomisel?) Töötades sama materjaliga, s.o. tantsida sama koreograafilist materjali unisoonis (koos), on tüüpiline ja elementaarne moodus kahe või enama inimese kasutamisel laval (sama ruum, sama aeg). Kui ruumis tantsib 1 tantsija, näeb vaataja arvatavasti PERSOONI laval rohlkem, kui esitatavat koreograafiat. Kui tantsib 2 või enam tantsijat sama liikumismaterjali, näeb vaataja ESOITATAVAT KOREOGRAAFIAT rohkem kui erinevusi isiksuste vahel. See teadmine on VALIKUTE TEGEMISE EELDUSEKS milline vorm ja lahendus sobib koreograafi teemaga
annaabi.ee 
