50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sannah28
Õppematerjali autor
Hard-bop tekkis 50-te keskpaigas vastukaaluks coolile. Esindajad: Horace Silver (klaver) Art Blakey (trumm) Tõstis esimesena trummid bändi ette, tal oli bänd "Art Blakey And The Jazz Messengers" Cannonball Adderley (altsax) Lood: H. Silver "Sister Sadie", D. D. Bridgewater "Song For My Father", A. Blakey "Blues March" * Cool: "Otsi see tunne või emotsioon, kuid hoia tagasi nagu enamik inimesi." * Hard Bop: "Tuli on see, mida inimesed tahavad. Sellega pühivad nad ära igapäeva tolmu" 85% improvisatsioon John Coltrane (1926-1967) Tenorsax, sopransax Väga raske lahterdada. Muusikaharidus klarnet, mellofon 15-a. altsax, kool pooleli. 1945. a. kutsuti sõjaväkke Esimene plaat koos Gillespie bigbändiga. Muusikaline tee algab mängides rhythm&blues'i. Miles Davis kutsus ta oma bändi ja seal tutvus ta ka narkootikumidega. Kahe aasta pärast lõpetas selle narkarite kambaga otsustavalt suheted
väljenduslaadi. Selles muusikaliigis eelistati pille, mis on juba loomult pehmetoonilised (baritonsaksofon, metsasarv, flööt, vibrafon) ja loobuti hoogsast rütmist. Miles Davis, Gerry Mulligan, Gil Evans, Stan Getz. Hard bop, funky, soul jazz Viiekümnendatel näis paljudele, et jazz on suundumas süvamuusika poole. See tekitas mustades muusikutes erilist vastuseisu ja soovi uuesti elustada jazz'i afroameerikalikke algeid, alustades uuendustega gospelist. Sellest arendasid nad välja hard bop'i, mille kõrvalzanriteks said funky ja soul jazz. Seda iseloomustab hoogne, jõuline rütm ja trompeti-saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Charles Mingus, Julian Cannonball Adderley, Clifford Brown. Modal jazz Viiekümnendate II poolel algasid otsingud tavapärase jazz-harmoonia avardamiseks. Coltrane ja Davis tulid mõttele asendada tavapärane mazoor-minoor-harmoonia erinevatel diatoonilistel laadidel põhineva harmooniaga. See uus stiil valmistas ka tee valmis free jazz'ile
HARD BOP Janelle Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis. Oli vastukaaluks cool jazz'ile. Võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. Ühendab mõjusid rhythm' n'blues'ist, gospelist ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991 Pärines jõukast keskklassi perest. Trompetist ja ansamblijuht Tema osalusel tekkisid näiteks ka cool jazz ja jazz-rock. Ta looming on mõju
ebaregulaarsed aksendid, Dizzy Gillespie (trompet), Charlie Parker (saksofon), Thelonius Monk (klaver), Miles Davis (trompet). cool jazz 1950 New Orleans, flööt, vibrafon, metsasarv, rahulik, emotsionaalne, vaoshoitum, madalam kõla, tagasihoidlikud atakid, arranzeeringud, polütonaalsus, atonaalsus, Miles Davis (trompet), saksofon Lester Young, Stan Getz, Lennie Tristano (klaver), modern jazz quarter, dave brubek quarter. hard bop 1950 New York, klaver, saksofon, trompet, kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia, trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unioonis, Miles Davis (trompet), Art Blakey (trumm), Horace Silvert (klaver), Clifford Brown (trompet). free jazz 1960, trompet, saksofon, klaver, klarnet, puudus kindel vorm ja taktimõõt, loobuti tavapärasest harmooniast, juhuslikud kooskõlad, süsteemitud kõlamoodustised, Cecil Taylor (klaver), saksofon Ornette Coleman ja John Coltrane
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängij
Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE
4.Louis Armstrong St. James Infirmary (Gold Standard Series, 1957) Vinüül 5.Louis Armstrong West End Blues (New Orleans to New York, 1957) Vinüül 6.Robert Johnson Crossroads (http://www.youtube.com/watch?v=Yd60nI4sa9A) 7.Blind Lemon Jefferson Black Snake Moan (http://www.youtube.com/watch?v=h3yd- c91ww8) 8.Billie Holiday The Blues are Brewin` (http://www.youtube.com/watch?v=bWtUzdI5hlE) 9.The Bleatles Can't Buy Me Love (A Hard Day's Night, 1964) Vinüül 10. The Rolling Stones Little Red Rooster 1965 (http://www.youtube.com/watch? v=iiFnleuNULQ&feature=related) 11 MINSTRELITE ETENDUSED Huvitav nähtus Ameerika Ühendriikide muusikaelus oli ameerika rahvalike rändmuusikute, nn. Minstrelite tegevus, mis sai alguse juba 18 sajandi lõpul ja kujunes välja 19 sajandi keskpaigaks kui kindlate traditsioonidega olustikuline teatrikunst. See ühendas
Pepper's lonely hearts club band". 1968- tuli välja valge album. Paistab välja bändis olevad lahkhelid. Kõik lood on eraldi kirjutatud, ei olnud enam koos kirjutatud lugusid. Yoko istus selle plaadi tegemise juures stuudios. 1969- oli viimane plaat. ,,Abbey Road". Nende stoodio asus seal ja otsustasid teha kontserdi stuudio katusel. See kontsert katusel oli nende viimane kontsert koos. 1995 on ilmunud plaad kus olid Lennoni demolugudest tehtud plaat. Nende filmid: 1964: A Hard Days Night 1965 Help 1967 Magical Mystery Tour 1968 Yellow Submarine 1968 Let it be Nende loomingu võib jagada 3 perioodiks: 1959-1965 formeerimise aeg. Õppimise aeg. Õppisid muusikat kirjutama, tekste looma, koos mängima, laulma. Kuulsaks saamise aeg alates 1964 aastast. 1966- 1968 eksperimenteerimine stuudios. 1968-1970 lagunemise aeg. Konfliktid bändi sees. Peale lagunemist esinesid kõik soolo artistidena. Olid õigel ajal õiges kohas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid