Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus – silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni – silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni – silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni – silmad ei liigu lihastoonus madal
Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme. Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 5) REM uni ehk Paradoksaalne uni Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult Mida me unes näeme? Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige
Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme. Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 5) REM uni ehk Paradoksaalne uni Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult Mida me unes näeme? Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige
Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad
..........8 2.1.1Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg).......................................8 2.1.2Vanus....................................................................................................... 8 2.1.3Sugu......................................................................................................... 8 2.1.4Käitumine, harjumused............................................................................9 2.1.5Välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur)................................................9 2.1.6Sotsiaalsed faktorid.................................................................................. 9 2.1.7Unehäired................................................................................................. 9 2.1.8Psüühikahäired......................................................................................... 9 2.1.9Kehalised haigused:..................................................
...............................................................................LK13 1 Uni ja unenäod Valisin enda referaadi teemaks uni ja unenäod. Põhjus oli lihtne, nimelt tahtsin ma kõigest sellest rohkem teada, kuna mul ei ole öösel und aga päeval magaks ja samuti krigistan ma hambaid, mis omakorda tähendab,et mul on unehäired. Muidugi, kellel neid gümnaasiumi ja ülikooli ajal poleks olnud. Samuti pakkus mulle huvi unenägude kirjeldused. Ma ei mäleta neid alati kuid kui mõni neist meelde jääb siis olen ikka üritanud tähenduse alati välja uurinud, sest kes ei tahaks teada, mida su keha sulle ütleb. Kuna hetkel pole mul võimalust normaalsele unele, mis on siis 7-8 tundi, leidsin informatsiooni selle kohta, mis võib juhtuda kui ma jätkan enda praegust
..............lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele..............
uuritud inglisekeelseid Internetimaterjale. Inimesele, kes tahab eesti keeles saada unetusest lihtsat ülevaadet, on see raamatute näol täiesti arvestataval tasemel kättesaadav. Ka eestikeelsed artiklid Internetis andsid uurimise käigus head tuge, kuna sai lugeda ka Eesti arstide arvamusi, kelle kätes praegune uneteadus meie maal on. Unetus on vaid üks unega kaasnevaid korratusi, samas aga kõige sagedamini esinev. Edasine uurimine võiks jätkuda väga paljudes suundades, sest unehäired on lai ja uurimist ootav ala. Eestis on uuringud ja teavitustöö alles algusjärgus, mistõttu potentsiaali on sellel alal omajagu. Korraldasin teemal ,,unetus" Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noorte seas küsitluse, mille eesmärk oli võrrelda saadud tulemusi üldlevinud teooriatega ning uurida, kuivõrd levinud uneprobleemid noorte seas võiksid olla. On avaldatud palju välismaiseid statistikaid selle kohta, kui suurt rolli omab unetus
Kui paarissuhtlemises on tugev mõistuse kontroll enesestmõistetav, siis masside ehk "inimkarjade" seas viimaste liikmena minetab inimene sageli oma ratsionaalsuse ja võib koos kümnete või sadade teistega hakata käituma üsnagi meeletult. Unenäod on inimkonna tekkest alates kõigile huvi pakkunud. Ka küsitakse psühholoogidelt ühe sagedasema küsimusena unenägude kohta. Seetõttu on unenägusid psühholoogide poolt ka üsna palju uuritud. Aristoteles arvas umbes 330 a eKr, et unes elatakse uuesti läbi seda, mida on varem kogetud ärkvel olles. Unenägu nähakse "tõelisena", kuna magaja teadvusele "ei paku konkurentsi" vahetud muljed välismaailmast ja tema intellekt on une ajal "juhmistunud". On püütud uurida seost enne und ja une ajal toimunud või toimuvate sündmuste ning unenägude sisu vahel. Need uurimused kinnitavad Aristotelese oletusi. Eriti sageli elatakse unes uuesti läbi varem kogetud kõrgelt emotsionaalse tähendusega sündmusi
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Inetusvõistlusel oleks sulle vääriliseks vastaseks ainult üleeilne okseloik. Kuuldavasti oli sul kunagi üks mõte, aga see kadus üksinduse kätte ära. Ma mõistan mida sa öelda tahad, aga täielik pasapeeter oled sa ikkagi. Vau! See pidi ikke pirakas teerull olema, mis su näost üle sõitis. See, et sa ahvimoodi haised ei täheda veel seda, et sa oled Tarzan! Näed siis, ei ole ikka tarvis tühja peaga napsu võtta Ma näen Sind tihti unes - kui ma palju söönud olen. Sinuga kohtumist ei unusta ma kunagi - ehkki ma püüan... Me kõik põlvneme ahvidest, aga Sina ei karanud piisavalt kaugele... Kui ma näeksin välja nagu Sina, ei ütleks ma ‘’tere’’, vaid’’'ammuuu’’... Enne, kui sa tulid, olime me näljased. Nüüd on meil kõriauguni... Sul on auväärne sugupuu, aga vili on kuidagi mäda... Kindlasti pole Sa maailma halvim inimene, aga samas - ega mu tutvusringkond siis nii suur ka pole...
» Ja nii edasi ja nii edasi. Pole mõtet kogu kõnet kirja panna. See oli selline kõne, mis ei muutu ja on seega tuttav meile kõigile. Viimast kolmandikku kõnest segasid taasalanud võitlused ja muud meelelahutused teatud pahade poiste hulgas, samuti nihelemine ja sosistamine, mis levisid'-"üle terve ruumi, uhtudes isegi niisuguste eraldatud ja kindlate kaljude aluseid, nagu Sid ja Mary. Kuid siis lakkas äkki mister Waltersi hääle vaibumisega igasugune müra, ja kõne lõpp võeti vastu-vaikse tänupuhanguga. Palju sosistamist oli põhjustanud enam-vähem haruldane sündmus -- külaliste sissetulek. Need olid: advokaat Thatcher, keda saatsid väga nõrk ja elatanud rauk, uhke tüse keskealine mees terashallide juustega ja väärikas daam, kes oli kahtlemata viimase naine. Daamil oli käekõrval laps. Tom oli rahutu olnud, täis erutust, tuska ja südametunnistuse piinagi: ta ei suutnud Amy Law-rence'ile silma vaadata, tema hella pilku taluda
Saate hambaid lõgistada talvel külmaga," ägises Jürka, kui ta ronis viimasel järsul trepil, kus Indrek teda tagant pisut upitas. Nõnda said nad lõpuks läbi luugi laudadega vooderdatud kõrgele katusealusele, kus valitses välisilmastik. ,,Maal olete lakas maganud?" küsis härra Ollino Indrekult, sest ka tema tuli neile Siberisse järele. Ja kui Indrek andis jaatava vastuse, ütles Ollino üsna ükskõikselt: ,,Noh, näete siis, nagu oma koju tulete. Puhas, värske õhk ja vaikne, ei müra ega kära, sest läbi ei käi siit keegi: kõrgemale enam ei saa." ,,Korstnapühkija ronib kõrgemale," ütles Jürka. ,,Ega korstnapühkija korstna otsa magama lähe," vastas Ollino ja jätkas endist juttu: ,,Talvel ehk pisut vilu, aga kergemini hommikul ärkab ja selgema peaga tööle hakkab. Mina olen omal ajal maal väljas kartulikuhja õlgedes maganud ja pole häda midagi, ainult teises reies pistab vahel. Siin pole veel kedagi külm võtnud." III.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on teravkaar, selle kaare järglane, mis oli keskaja esimese poole stiili tunnuseks. (Autori märkus.) 7 ütlen ma, voolas vahetpidamata alla platsile nagu kosk kuhugi järve. Karjumine, naer ja tuhandete jalgade trampimine tekitas suurt müra ja kära. Aeg-ajalt see müra ja kära suurenes, vool, mis kogu seda rahvahulka suure trepi poole viis, hoovas tagasi, läks segi ja keerdu. Selles oli süüdi mõni müks ammukütilt või prevotee-seersandi hobuselt, keda korrapidamiseks siiasinna tantsitati. -- kena traditsioon, mida prevotee pärandas konnetaablitele *, need ratsapolitseile, ratsapolitsei aga meie Pariisi sandarmeeriale. Uksed, aknad, katuseluugid ja katused kihasid tuhandetest inimestest, rahulikest ja ausaist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
