Kandideerimisõiguse saamisel on täiendavaks tingimuseks kodakonsus. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18 eluaastast, Riigikogusse alates 21 eluaastast. Ka võivad meie valla/linna volikogusse kandideerida teiste EL maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Lk 61 1)Seleta oma sõnadega järgnevaid mõisteid: parlament, istungjärk, opositsioon, fraktsioon, umbusaldushääletus, poolthäälteenamus, koosseisu häälteenamus. Parlament seadusandlik võim. Istungjärkparlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavalisel kaks stungjärku, mida lahutab suvepuhkus. Opositsioonipartei valitsuses mitteesindatud erakond. Fraktsioon ehk saadikurühm erakonna paralamendiesindus. Umbusaldushääletus Koosseisu häälteenamus 3)Millal teeb Riigikogu otsuseid poolthäälteenamusega, millal koosseisu häälteenamusega
Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest üheparteiline valitsus. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus kiiremini kui parlament, sest esinevad valitsuskriisid. Need on erimeelsused valitsuses või valitsuse ja parlamendi vahel. Kõige radikaalsem lahendus on umbusaldushääletus. Kui vähemalt 51 liiget on valitsuse vastu, peab see tagasi astuma. Teine viis on vahetada välja üksikuid ministreid. Valistus: kuni 15 liiget, seda juhib peaminister. Peaminister peab juhtima valitsuse tegevust ning esindama seda. Valitsuse liikmed on ministrid. Nemad töötavad ministeeriumites, need luuakse selleks, et korraldada valitsemist erivaldkondades. Eesti ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus ja
Uus valitsus moodustatakse nii peale RK valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab RK ees oma plaani ja saadikud hääletavad tema poolt või vastu. Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament. Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 inimest RK saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid, sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek
Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: 1.Konsultatsioonimenetlus 2.Koostöömenetlus 3.Kaasotsustamismenetlus 4.Nõusolekumenetlus 5.Eelarvemenetlus 6.Informeerimismenetlus 7.Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle, kinnitab eelarve, ja jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine 1.Komisjoni ametisse kinnitamine või laialisaatmine (umbusaldushääletus) 2.Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded. 3.Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone. Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel. 4.Nimetab ametisse ombudsmani 5.EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega 6.Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides. IV EL otsustusprotseduurid 1.1
*valitsus- täidesaatva võimu organ, mille peamiseks ülesandeks on täita RK poolt vastu võetud seadusi - vahetub pärast RK valimisi või valitsuskriisi - peaministrikandidaadi määrab RK valimistulemuste järgi president - kui RK hääletab peaministrikandidaadi poolt, moodustatakse valitsus (kui ei, valitakse uus) *valitsuskriis- erimeelsused valitsues või valitsuse ja parlamendi vahel - äärmuslik lahendus: parlamendi umbusaldushääletus valitsusele - üksikute ministrite väljavahetamine: ministri enda soovil, peaministri otsusel, parlamendi umbusaldusavaldusega *parteide arv valitsuses: - üheparteiline: kõik ministrid on ühest parteist, parlamendikohtadest peab olema vähemalt poolt (nt UK) -mitmeparteiline ehk koalitsioonival: valitsuses on parlamendi parteid, kes suudavad omavahel kokku leppida (nt Eesti) (arvestab erinevaid huve, kuid tülid tekivad kergemini) *valitsuse koosseis: -10-20 inimest (Eestis max 15)
ehk koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida ehk luua koalitsiooni. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus tavaliselt sagedamini kui parlamendi kooseis. Selle põhjuseks on valitsuskriisid, mis avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Valitsuskriisi kõige radikaalsemaks probleemiks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 Riigikogu saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuskriisi lahendamiseks võib välja vahetada ka üksikuid ministreid. Selle aluseks on ministri enda soov, peaministri otsus või parlamendi umbusaldusavaldus. Valitsuse ja ministrite ametisse saamisel on otsustavad siiski erakondadevahelised läbirääkimised. Valitsuse suurus sõltub riigi suurusest ja valitsemistavast. Harilikult kõigub valitsusliikmete
ametisse Mitte kõigis riikides ei mängi riigipead aktiivset rolli valitsuse moodustamisel, vaid formaalselt kinnitavad PM-i ametisse kui see on valitsuse moodustanud (UK, Saksa) Mitte kõikides riikides pole ka formaalset usaldushääletust, kui uus valitsus ametisse astub (näit. UK, Saksa, Taani). Võimaldab näiteks vähemusvalitsustel ametisse tulla (Taani). Rootsis nt. võib valitsus tulla ametisse ka siis, kui ei kogu enamuse toetust. Mis on konstruktiivne umbusaldushääletus valitsusele ja mis riigis/riikides seda kasutatakse? Konstruktiivne umbusaldushääletus vähelevinud, vaid Saksamaal ja Ungaris Saksa näide - kui uus valitsus ei astu ametisse 40 päeva jooksul, saadetakse Bundestag laiali. Konstruktiivset umbusaldushääletust üritatud kahel korral (1972 Brandt, 1982 Schmidt). Tihti ei vii valitsused asja umbusaldushääletuseni, vaid astuvad ise tagasi (skandaal, toetuse kaotus parlamendis) Vana valitsus formaalselt ametis, kuni uus astub ametisse
tulnud lõpuks võimule. Brandti valitsuse asekantsleriks ja välisministriks sai uus FDP esimees Walter Scheel. Kaitseministriks sai SDP liige Helmut Schmidt, siseministriks FDP liige Hans-Dietrich Genscher. Uus valitsus oli eelmisest märksa populaarsem, selle peamiseks sisepoliitiliseks teeneks võibki lugeda noorterahutuste rahumeelse lõpu. Samas ei suutnud ta oma koalitsiooni kaua koos hoida (mitmed FDP saadikud läksid üle CDU/CSU poolele) ning juba mais 1972 korraldati Bundestagis umbusaldushääletus, kus Brandti valitsus vaid ülinapilt jäi püsima. Novembris 1972 korraldati seetõttu erakorralised valimised ning SPD saavutas suure võidu 230 kohta Bundestagi 496-st kohast. Veidi varem, ööl vastu 5. septembrit 1972, olid palestiina terroristid pantvangi võtnud ja hiljem mõrvanud 11 iisraeli sportlast Müncheni olümpiamängude ajal. Aprillis 1974 arreteeriti Brandti üks nõunik, kes oli Ida-Saksa salapolitsei (Stasi) spioon. Seepeale astus Brandt tagasi
_ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54
järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus N õusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve j älgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) J ärelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone K onsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54
_ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54
_ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54
o Nõusolekumenetlus (assent procedure) o Eelarvemenetlus o Informeerimismenetlus o Komiteemenetlus 53. Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded · Osalemine seadusandlikus protsessis · Eelaarvelised volitused: o otsustab mittekohustuslike kulutuste üle; o kinnitab eelarve; o jälgib eelarve täitmist · Täidesaatva võimu kontrollimine: o Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) o Järelepärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded o Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone o Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel · Nimetab ametisse ombudsmanni o On loodud liidu ettevõtete ja kodanike huvide kaitseks liidu institutsioonide võimalike väärhalduse või omavoli suhtes
Täitevvõimu positsioon tugevnes paratamatult tänu sellele, et rahvusvahelisele suhtlemisele omaselt on EL-s valitsusel parlamendiga võrreldes tugev positsioon. - Parlamentaarne kontroll Parlamentaarses valimissüsteemis peab Valitsusel olema parlamendi usaldus. Kui usaldus kaob, võivad Riigikogu liikmed esitada umbusalduse. Riigikogu teostab Vabariigi Valitsuse üle parlamentaarset järelevalvet klassikaliste parlamentaarse kontrolli vahendite: umbusaldushääletus, arupärimise, kirjalike ja suuliste küsimuste kaudu ning muude kontrollivormide: olulise tähtsusega küsimuste arutelude ning valitsuse tegevuskavade arutelude, valitsusele tehtavate ettepanekute ning peaministri avalduste ja ülevaadete kaudu. - Kõrgemate ametiisikute nimetamine ja valimine Kuna rahvas valib riigiorganitest otse vaid Riigikogu, siis saab ainult Riigikogu teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi
2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on 3. Täidesaatva võimu kontrollimine kuulunud auditeerimisasutustesse või kes on selle Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine ametikoha jaoks eriti pädevad. Liikmed peavad olema (umbusaldushääletus) sõltumatud. Liikmed nimetaba ühehäälselt ametisse nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Ametiaeg 6 a, liikmeid on võimalik tagasi valida. Ise 59. Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded valivad enda seast presidendi. Uute liikmete puhul saab arvuks ,,üks igast liikmesriigist", liikmeid aga 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt
Kaasotsustamismenetlus (co-decision) e. seadusandlik tavamenetlus Nõusolekumenetlus (assent procedure) Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused · otsustab mittekohustuslike kulutuste üle · kinnitab eelarve 31 · jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine · Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) · Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded · moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone · Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel Euroopa Parlament Ülesanded · Nimetab ametisse ombudsmani On loodud liidu ettevõtete ja kodanike huvide kaitseks liidu institutsioonide võimalike väärhalduse või omavoli suhtes
Presidendil on õigus panna seaduseelnõudele veto Parlamentalism (Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti) Kodanikud valivad parlamendi, presidendi valib parlament Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon *tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid *nimetab ametisse kõrgemad riigiametnikud *täidab tseremoniaalseid kohustusi Valistus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal Valitsuse koosseis ja eluiga sõltuvad parlamendi toetusest *umbusaldushääletus Valitsuse erruminek annab riigipeale võimaluse saata laiali ka parlament Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab need parlamendile menetlemiseks Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Konstitutsiooniline e põhiseaduslik monarhia (Suurbritannia, Tai, Monaco, Kuveit) Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament
Piisavalt oli nn pehastunud kohakesi (rotten boroughs), mis olid rahvast pea tühjaks jäänud, kuid säilitasid esindusõiguse alamkojas. Nii George I kui George II ajal valitsesid parlamendi alamkojas viigid. Enamuspartei määras ametisse nii ministrid kui teised kõrgemad riigiametnikud. Parlamendi enamuspartei juht oli ühtlasi kabineti eesotsas (peaminister). Kõige pikemat aega 21 aastat istus peaministri toolil Robert Walpole [172142]. Walpole'i nimega on seotud ka esimene umbusaldushääletus Inglise parlamendis, mis sundiski peaministri tagasi astuma. Kuningalt kingituseks saadud maja Londonis Downing Street 10 on jäänud peaministri ametiresidentsiks tänapäevani. William Pitt Vanema peaministriks oleku ajal (175661) saatis Inglismaad edu Seitsmeaastases sõjas, mis veelgi laiendas Inglise koloniaalvõimu maailmas, hoolimata järgnenud Põhja-Ameerika kolooniate lahkulöömisest tingitud tagasilöögist ( Rahvusvahelised suhted). 1603
tagasiastumine; töövormid: istungjärk ning istung, deputaaditegevus, töö kuluaarides; parlamendi ja selle kodade juhatamine: juhataja, spiiker, juhatus, juhtivkogu, vanematekogu; töö- ning kodukord (reglement); parlamendifraktsioon; komisjon, komitee, alamkomitee, laudkond, toimkond, töögrupp (ajutine; alatine); parlamentaarsed tavad (traditsioonid); seadusandluse kolm põhistaadiumi: algatus, ettevalmistus, otsustus; parlamendi poliitiline kontroll valitsuse üle: umbusaldushääletus, usaldushääletus, umbusaldusettepanek; riigipea kui ainuisikuline institutsioon (monarhia puhul; vabariigi puhul), riigi kõrgeim ametiisik, valitseja; kollegiaalne riigipea (direktoorium, presiidium, hunta); ex officio; jus representationes omnimodae; spetsiifiline legislatiivfunktsioon - dekreetseadus; parafeerimine; armuandmine süüdimõistetule; riigikaitse, sõjaseisukord, erakorraline seisukord, eriolukord; promulgeerimismenetlus; absoluutne veto, suspensiivne veto;
volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele. Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige
annaabi.ee 
