spetsiaalseid ühendeid. Püsimajäämistingimused Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond loob eeldused edaspidiseks arenguks. Mullaharimine. Künd, kultiveerimine ja äestamine hävitavad mullas olevaid kahjureid ning ohjavad umbrohtumist.(vedrupiiäke) Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus Külvikorras on kesksel kohal liblikõielised kultuurid. Kui tingimused muutuvad? Kui mulda varustada üleliia lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, ei suuda liblikõielised püsima jääda.
Mahepõllundus Mahe- e. Ökoloogilisele viljelusele üleminek võib vähendada toitainetega varustust ning kultuurtaimed jätavad umbrohtudele rohkem pinda ja valgust. Ühtlasi muutub kultuurtaimede ja umbrohtude, samuti umbrohuliikide endi konkurentsisuhe ning umbrohtude surve suureneb. Seega on vaja tõhusat umbrohutõrjet. Meetmena tulevad kõne alla sobiv külvikord, mullaharimine ja väetamine orgaaniliste väetistega. Praktikas tekkib küsimus, kuidas planeeritud külvikord umbrohtumist mõjutab ja kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei
12. Mitu % õistaimedest kasutab loomtolmeldamist? Kõikidest õistaimedest vähemalt 80 protsenti on loomtolmlejad. 13. Mis aitab kaasa ja kuidas tõsta inimeste teadlikkust tolmeldajate olulisusest? Tuua näiteid avalikkuse ette, rääkida nende olulisusest ja mõjust, rääkida talunikega ja pidada kontrolli et nad õigel ajal ja õiges koguses pritsiks 14. Nimeta üks alternatiiv tavapärastele taimekaitse meetoditele. Hästi läbi mõeldud külvikord, vähendab umbrohtumist ja taimehaiguste levikut. 15. Mis on metapopulatsioonid? rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. 16. Mis on ko-evolutsioon? Too näide. on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon Koevolutsiooni võib täheldada erinevail bioloogilisel tasemel. Nt mikroskoopilisel tasemel on
2. Ennetavad tõrjevõtted Kõige tähtsam ennetatavaks tõrjevõteteks on eelnev mullaharimine.Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav. Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad: 1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis, 2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine, 3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul, 4) kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbrohuseemnete levikut põllule, 5) taimejäänuste mulda viimine, 6) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning umbrohtude leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus.
Kasta tuleb ka vihmaperioodil. (3) Maa-aluse kastmissüsteemi kasutamisel tuleb selle täitmise järel juurestikku kasta ka pealtpoolt. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 8 Avalikule alale puude istutamise kord § 13. Multimine (1) Multi kasutamise vajadus ning selle tüüp määratakse haljastusprojekti või istutusjoonisega, võttes aluseks lisa 3 soovitused. Mult on umbrohtumist takistav ning niiskust hoidev pinnakate, mis laotatakse pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5−10 cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10 cm eemale. (2) Multi kasutatakse ringina üksikpuude ümber, lausistutusaladel kaetakse multiga suurem ala. (3) Puu tüve ümbrus tuleb multida vähemalt 0,5 m raadiuses (vähemalt istutusaugu ulatuses). (4) Valmis multikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. § 14. Võrahooldus
lauskultiveerimisel (kobestatud mulda 4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veereiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt. Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist. Seetõttu tuleks neid harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm. Kui kevad juhtub olema sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt. Arvestades künni kvaliteeti, põldude kivisust, umbrohtumist ja teisi tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida. Mitmekordsel harimisel peaks püüdlema selleni, et viimane harimine, mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Vali harimiseks sobiv riist Külvieelse mullaharimise riista valik oleneb mulla lõimisest, umbrohtumisest, eelviljast, kivisusest jt
kultuuride bioloogiliste iseärasustest tulenevate nõudlustest kktingimuste suhtes. Kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. 32. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord- kultuuride süsteemne paiknemine ruumiliselt ja järgnemine ajaliselt üksteisele kindlal maa-alal. See on ülesehitatud viljavahelduse põhimõttel. Tähtsus, ül: Õige külvikord võimaldab taimekahjustajaid ja umbrohtumist vähendada, vältida. Külvikord määratakse majapidamise suurusest, tootmissuunast ja kk tingimustest lähtuvalt. 33. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Kultuurid tuleks paigutada nii, et nõudlikumad oleksid sellisel mullal, kus on rohkem toitaineid. Nõudlikumad on söödajuurvili, suvi/talinisu, kaer, mais, talirukis. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikule.
-10-11 t rohusilo -1 t heina -1100 1200 kg jõusööta 5000 kg toodangu puhul (iga 1000 kg enam- toodangut nõuab ca 1000 kg jõusööta rohkem) -Kesk-Eestis on võimalikud järgmised saagid: -teravili 3 6 t/ha -karjamaalt 25-30 t/ha -haljasmassi 40-45 t/ha kahe niitega s.h.6 t heina I niitest Pealtparandamine Niiskustingimused ei vaja põhjalikku reguleerimist. Rohukamar sisaldab piisavalt kultuurliike. Ei ole umbrohtumist luht-kastevarre, võilille, nõgesega. Võsa laastamine, kivide koristamine, pinna tasandamine, seemne täiendav pealekülv hõrenenud kamarates. Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem - oluline on, et seeme ei jääks kuiva kätte. Vajadusel äestada ja rullida. Kui kamaras on sammal või palju kulu tuleb enne äestada. Tasakaalustatud väetamine
Atlex, Tartu 2009 4. Viheralueiden kasvualustat. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Helsinki 2004 89 8. MULTšID Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või –substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperioodil. Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena. Sageli kasutatakse multše ka dekoratiiveesmärkidel. 8.1. Multšide liigid Kõige laiemalt võib multše klassifitseerida materjali järgi, kasutusotstarbe järgi. Tabel 16 Erinevast materjalist multšide näiteid Orgaanilised Mineraalsed Sünteetilised Kombineeritud multšid
taimetoitaineid - umbrohi on peibutustaim; näiteks ristõielised umbrohud meelitavad maakirpe ja hiilamardikaid neid võib kasutada püünistaimedena - umbrohi on toiduressursiks lindudele ja loomadele - umbrohi on kahjurite looduslike vaenlaste, röövtoiduliste soodustaja - õietolm on oluline toiduallikas lepatriinudele, sirelaste ja kiilassilmade valmikutele, kelle röövtoidulised vastsed hävitavad aplalt taimekahjureid Umbrohtumist suurendavad tegurid: - ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje - teravilja monokultuur sage, st vähene viljavaheldus - umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasobivas suunas kui kasutame pidevalt ühte ja sama harimisvõtet või umbrohi on muutunud resisdentseks - põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel tagajärjel - käärimata ja väikse kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks (kuivainesisaldus
juurviljade harvendamise eel haritakse reavahesid muldamiskultivaatoriga. Esimese vaheltharimise järel harvendatakse juurviljataimed üksiktaimedeks, mille vahekaugus sõltub juurvilja liigist. Vaheltharimist korratakse iga kord kas umbrohtude tärkamisel või suuremate sadude järel, et vältida kooriku tekkimist. 18) Umbrohutõrje võtted Tõrje alustamiseks tuleb kõugepealt hinnata põldude umbrohtumist, tuleb arvestada umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust. Rindelisuse järgi jaotatakse umbrohud nelja rühma : a) ülarinne kõrgemad kultuurtaimedest (põldohakas suviteravilja põllul) b) keskmine rinne umbrohud ühekõrgused kult.taimedega ( rukkilill talinisu põllul) c) madal rinne umbrohud on poole madalamad kultuurtaimedest ( litterhein kaeras) d) alarinne umbrohtude kasvukõrgus ¼ kultuurtaimedest ( põldkannike suviteravilja
8 lehtede riisumisest. Puud vajavad juurdumiseks kastmist ning väetamist. Värskelt istutatuid puid tuleb pidevalt kasta, eriti juhul kui nad on istutatud liivasesse mulda. Värskelt istutatud puud vajavad väetist. Puid tuleb väetada kevadel. Maapinnale lagunenud orgaaniline materjal tuleb multsida. Orgaaniline mults laotatakse maha, et vähendada umbrohtumist. Multsi uuendatakse kevadel. Puu võra alumine pind tuleks hoida umbrohuta (L. Jääts, M. Laane, A. Ruut 2003). Enamikk puid on vaja aeg-ajalt lõigata, et eemaldada surnud ja vigastatud oksad. Harilik kuldvihm ei talu suuri oksalõikamisi, ära võib lõigata ainult kuivanud ja katkised oksad. Kui hilineda võrsete lõikamisega, siis ei pruugi uued võrsed ennem talve puituda ning külmuvad. Õitsenud oksad lõigatakse ära peale õitsemist, oksi harvendatakse kuid ei kärbita.
Ka mesila läheduses võiks kasvatada hõbepuud, sest on hea meetaim (Seemnemaailm, 2008). Hooldus Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3- 5 cm paksuse turbakihiga multsida (Seemnemaailm, 2008). Paljundamine Kuna läikiv hõbepuud annab rikkalikult juurevõsusid on kõige lihtsam teda sel teel paljundada. Samuti on hea ka haljaspistikutega paljundamine, sest hõbepuude haljaspistikud juurduvad hästi (Sander, 2009). 87 MAGNOOLIA Iseloomustus
Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011). Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3-5 cm paksuse turbakihiga multsida (Seemnemaailm, 2008). Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise sügavus 50-60 cm, juurekaela võib istutada 5 cm sügavamale. Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu põhja panna drenaaz - liiv või killustik (Seemnemaailm, 2008). 2.2. Magnolia Magnoolia 2.2.1. Kirjeldus Magnooliate (magnolia) (Joonis 1) looduslikud levilad asuvad Põhja- ja Kesk-
Lammimullad on perioodilise üleujutusega orulammidel ja järvetasandikel. Neil on otsene seos veekogude ning naaberalade veerežiimi ja keskkonnapuhtusega. Lammimuldade alale sobivad kõige paremini looduslikud rohumaad, sest neil pole võimalik rakendada ühtki agrotehnilist võtet, mis jätaks mõjutamata jõe või järve. Süvendatud jõgede lammidele tuleks mitmesuguseid võtteid rakendades rajada kultuurrohumaid, vältimaks nende alade umbrohtumist ja tootmisprotsessist väljalangemist. Sooldunud rannikumullad on Lääne-Eesti ja saarte lausrannal paiknevad noored mullad, sisaldavad mereveest neelatud soolasid. Nad ei sobi kultuurkõlvikuteks ega suuda ka rannalähedast merd naaberaladelt valguvate saasteainete ning metallorgaaniliste ühendite eest kaitsta. Seda asjaolu tuleb silmas pidada mis tahes glei- ja leet-gleimuldade parandamisel ja kasutamisel Lääne-Eestis ja saartel.
annaabi.ee 
