samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele. Hästi surub külvikorras umbrohtusid alla kõrgesaagiline ristikurohke põldhein, aga ka talirukis. Mullaharimisega kaasnev mehaaniline umbrohutõrje rajaneb kahel bioloogilisel printsiibil: · seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine, · taimede väljakurnamine, mis tuleb arvesse vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrjes. Idandid on kõikidel taimedel, eriti umbrohtudel, kõige õrnemad. Idanema meelitatud umbrohtusid on kerge hävitada, kui seda tehakse õigel ajal. Kõik mitmeaastased taimed, kaasaarvatud umbrohud, koguvad vegetatsiooniperioodi lõpul mullas olevatesse vegetatiivorganitesse varuaineid, mida nad kasutavad järgneval vegetatsiooniajal paralleelselt lehtedes sünteesitud assimilaatidega jõuliseks kasvuks ja seemnete produktsiooniks. Mehaanilise umbrohutõrje ülesanne on takistada umbrohtudel
4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed. 7. Hiilamardikas (kl89) Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad. Pisikesed, 3mm. Ristõielistele. 8. Kapsaliblikas (lk90) Kahjustaja on vastne=röövik. Ära korjamine on tõrje. Kui liblikad lendavad siis kindlsti katteloorid peale. 9. Kapsakärbes (lk91) Kahjustab tõusmeid. Kärpse vastne on vagel ilma peata ilma jalgadeta. Istutan taime, läheb kollaseks, tümban taime ära, vaged ussid. Pritsida
Kasvuhoonekarilane- on väike (1,52 mm) jahukate tiibadega koiliblikat meenutav putukas. Kahjur imeb taimemahla lehtede alumisel küljel, valmikud toimetavad tipmistel lehtedel, vastsed veidi madalamal. Peamised kahjustajad on vastsed. Taime vähemalgi liigutamisel tõusevad valmikud lendu, kuid laskuvad kiiresti tagasi lehtedele. Levikut soodustab soe kuiv õhk. Karilase meelistaimed on tomat, kurk, salat, fuksia, gerbera, pelargoon, jõulutäht ja priimula, kuid ta võib toituda ka umbrohtudel. Taimelehtede pinnale ilmuvad ähmased kollakad täpid ja laigukesed. Kui kahjureid on palju, muutuvad lehed varsti üleni kollaseks. Karilase kleepuval eritisel mesikastel lööbivad nõgiseened katavad lehe tahmakirmega ja häiritud ainevahetuse tõttu lehed kuivavad. Kasvuhoonekarilasele meeldib soojus üle 25° ja kuiv õhk. Soojal ja kuival ajal, nagu oli tänavu juulis, kooruvad vastsed 57 päeva pärast munemist. Kui terve suvi on kuum, annab karilane palju põlvkondi
üleküllust. Mullakooriku kõrvaldamine, külvise puhtimine, keemiline tõrje. o Nuuter juurtele tekivad pahad. Rändeosed tungivad juurekarvakeste kaudu taime. Soodsad ilmastikuolud haiguse kordumiseks on meil 3..4 aasta järel. Tõrje: mullad lubjata, reguleerida niiskust, ristõieliste umbrohtude tõrje, koristusjäätmete hävitamine. o Ristõieliste ebajahukaste talvitub eostena taimejäänustel, seemnekestas, mullas, umbrohtudel. Kasvuperioodil levib eostega ja veepiiskade abil. Tõrje: koristusjäänused hävitada, viljavaheldus, õigeaegne koristus, seemne puhtimine. o Vertitsilloos tüüpiline viljavaheldushaigus. Esineb piirkonnas, kus rapsi pikka aega kasvatatud. Haigus levib mulla kaudu, põllutööristade ja masinatega. Tõrje: taimejäänuste sissekünd, efektiivne umbrohutõrje, viljavaheldus!!!
Õielõikaja massilise esinemise korral peaks nendega pritsima lausa kolm korda - lisaks eespool öeldule veel varakevadel, kui mardikad noorte lehtede sisse auke närivad, ning kohe pärast saagi koristust. Rohulutikad. Sinna, kust putukas mahla on imenud, jääb laik või lohk ning vilja kuju moondub, tihti tekivad nn. kassinäoga marjad. Rohulutikate rohkel esinemisel kahjustuvad tugevasti nii lehed kui marjad ning saagi kadu võib olla suur. Et lutikate esimene põlvkond areneb umbrohtudel, on kahjustus märksa väiksem hooldatud ja umbrohuvabas aias. Mitte kõik sordid ei kahjustu samal määral. Kui `Koronal' tekib palju kassinäoga marju ja `Bounty' omadele jäävad tühjaks imetud seemniste alla kõvemad tükid, siis teistel sortidel on kahjustused märksa väiksemad ning mitte nii märgatavad. Tõrjeks sobivad nt Mavrik ja Neem-Azal, aga ka kõrvenõgese- või küüslaugutõmmis. Ebameeldiva üllatusena on maasikaid asunud avamaal tugevasti kahjustama ka kedriklest. Soe ja
Kuid järsult toimub saagilangus kuna toimub orgaanika langus ning toitainete hulk väheneb. Rühvelkultuuirde all orgaanikat väheneb see on nende miinuseks (igal aastal miinus kaks tonni hektari kohta). Mitmeaastaste kultuuride all aastate lõikes orgaanika hulk aga suureneb (pluss poolteist tonni hektari kohta) kuna nad jätavad mulda väga palju taimejäänuseid. c) puhas- ehk mustkesa mingeid kultuure seal ei kasvatata, lastakse veidike umbrohtudel kasvada ja seejärel nad hävitatakse. Ainult suure umbrohtumuse korral! On hea eelpinnaks kuna seal suureneb mineraalainete hulk. Miinuseks on see, et 2-3 t/ha läheb orgaanikat minema, kuid selle asemel tuleb mineraalseid toitaineid. Kui mustkesa hoida mustana siis tuleks sinna peale panna talivili, mis hoiaks toitaineid kinni ega laseks neil välja leostuda. - Keskmise väärtusega eelviljad on:
kõrvikud; metsad - naat). Teised on saabunud meile koos kultuurtaimedega - rukkilill, põldsinep, põldrõigas, tõlkjas (rakvere raibe). Põllumajanduse arengu käigus on jätkunud kunagiste liikide umbrohueelduste kohastumine põlluharimisvõtetega. Nii näiteks tärkavad umbrohu seemned alles peale parimat külviaega (maltsad) või seemned sarnanevad puhastustehniliste võtete jaoks mingite kultuurtaimede omadega (rukkiluste, lina-kirburohi, äiakas). Seemnete hulk on umbrohtudel väga suur ja idanemine ebaühtlane, võides püsida aastakümneid (mulla umbrohuseemnevaru). Ka praegusaegsete herbitsiidide kasutamine on osutunud mõnedele umbrohtudele levikut soodustavaks - nii levivad herbitsiididega mürgitatud raudteedel suhteliselt mürgikindlad kanada õnnehein ja pihkane ristirohi, seal valmiv tohutu seemnehulk leiab kiiresti tee ka ümbruskonna põldudele ja aedadesse. Kanada õnnehein on osutunud suurtes marjaaedades väga ebameeldivaks umbrohuks.
Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) ·Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat > seemnepank), mida mõjutavad seemnete hoidmise olud (temperatuur, hapnik, niiskus, valgus jne). Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri.
Umbrohtude kahju tekitamine. Võitlus ruumi ja valguse pärast, umbrohud võtavad ära kasvuruumi. Juba algstaadiumis hakkab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus. Toitainete kehval ,liig niiskel ja külmal mullal tärkavad kultuurtaimed aeglaselt. Umbrohud võivad siin ette jõuda. Umbrohi võib kergelt alla suruda lina (rapsi). Kui juba alguses on kultuurtaimedel soodsad kasvutingimused, siis suudavad nad umbrohtusid varjata ja alla suruda. Selleks et ei oleks umbrohtudel ruumi, kasvatatakse eri liiki taimi koos. Saadakse tihedam taimik ja kasutatakse paremini mulla toitaineid. Mis on segavili ja segatis? Segavili on siis kui kasvatatakse tera saamise eesmärgil koos mitut erinevat vilja. Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi. Mida aeglasema algarenguga on kultuurtaimed, seda vähem suudavad nad võistelda umbrohtudega. Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel
Äestada (koorikuga), Umbrohud Umbrohi kõiki neid taimi mida inimesed ei kultiveeri, kuid mis on ajaloolised kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja kahjustavad saaki. Vöörkultuurid- teised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikutuuri hulgas. (rukkis on nisud). Umbrohu kahjud Taimede võitlus ruumi ja valguse pärast. Varjavad kultuuttaimi ja võtavad kasvuruumi Umbrohtudel eelis algstaadiumist peale, sest umbrohu seemned on mullas ja hakkavad kohe idanema kui sattuvad soodsasse pinnasesse. Liigniisketel ja külmadel muldadel tärkavad kuluurid aeglaselt ja umbrohi jõuab kasvust ette. Et põllul ei oleks ruumi põllul kasvatatakse eri liike koos, nii saavutatkse tihedam taimkatte, .Hästi sobib koos kasvatada pealis ja allkultuurid. (ristikud ja teraviljad) ja (kaer ja hernes).
Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) · Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat > seemnepank), mida mõjutavad seemnete hoidmise olud (temperatuur, hapnik, niiskus, valgus jne). Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA · Üksused e taksonid
Autohooria – levimine oma vahenditega (lemm-malts) Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat > seemnepank), mida mõjutavad seemnete hoidmise olud (temperatuur, hapnik, niiskus, valgus jne). Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid – piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA Üksused e taksonid
Ainult tihe ja jõulise kasvuga kultuur suudab avaldada piisavat survet umbrohtudele · Otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras. Samade kultuuride korduv kasvatamine soodustab, viljavaheldus aga takistab umbrohtude levikut 39. Otsene umbrohutõrje ja tema erinevad liigid Mehaaniline tõrje Seemnete idanema provotseerimine ja järgnev taimede hävitamine. Idandid on kõikidel taimedel kõige õrnemad. · Taimede väljakurnamine. Mehaanilise umbrohutõrje ülesanne on takistada umbrohtudel varuainete kogumist ja sundida neid suve lõpul varusid kulutama uue lehekodariku moodustamiseks. · Otsene hävitamine. Umbrohud korjatakse välja või kasutatakse mõnda teist hävitamise meetodit. · Matmine. Umbrohud kaetakse mingiks ajaks materjaliga, mis takistab nende kasvu ja lämmatab olemasoleva lehestiku. · Põletamine. Umbrohtude maapealne osa ja mulla pinnal olevad seemned hävitatakse spetsiaalse põletajaga. · Solarisatsioon . Niiske muld kaetakse nädalateks plastikkattega
reguleerimise võimalused. Reguleeri vee pH vajalikule tasemele, lisades vee pehmendajat Spray Plus. (ka äädikas) Vee pehmendaja kogus sõltub vee pH tasemest ja vabade karbonaatide sisaldusest. Paagisegudeks kasutatava vee optimaalne pH on vahemikus 5-6. See tagab paagisegu komponentide parema lahustuvuse ja parandab pritsimise efektiivsust. Veetemperatuur soovitavalt üle 10 kraadi. Kerge öökülm soodustab preparaadi taimesse tungimist nii umbrohtudel kui ka kultuurtaimedel. Tuul – lubatud kuni 4 m/sek. 95. Herbitsiidide järelmõju, seda mõjutavad tegurid. Pehme talv muudab ained inaktiivseks. Enamik herbitsiide on lühiealise fütotoksilise järelmõjuga ja kiiresti välja uhutavad. Osad jällegi püsivad mullas mitmeid aastaid ja on võimelised umrohtusid hävitama. 96. Herbitsiidide fütotoksilisuse vähendamise võimalused (aminohapped biostimulaatoritena).
Seda saab ja tuleb ära kasutada põldude puhastamiseks umbrohutdest ning mulla veevarude suurendamiseks. Saab kasutada kahte mullaharimisviisi : a) klassikaline sügisene mullaharimine koosneb kahest võttest : koorimisest ja sügiskünnist. Põldu peaks koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudelt võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teatud määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Soovitavaks on koorida 8-10cm sügavuselt. Koorimine on efektiivne ainult koos sügiskünniga ühtses süsteemis. Ei tohiks unustada ka järgneva kultuuri jaoks PK- väetiste andmist enne kündi. Puudused: 1) kündmine toimub hilja ja lühikese sügise korral võib osa
arvukust. Veel mõnede umbrohtude tõrjumisest: Harilik rukkihein - 3leheni hästi tõrjutav soodsates tingimustes. Konnatatar - 24 lehes hästi tõrjutav, 6 lehest alates vastupidav. Kõrvik on neljanda leheni hästi tõrjutav. Põldkannike on nelja lehe staadiumini hästi tõrjutav. Kesalill on roseti staadiumini hästi tõrjutav Vesihein on 46 leheni hästi tõrjutav. Tuulekaer ei ole tõrjutav. Tabel 2. Tõrjevõtted erinevatel umbrohtudel. Umbrohi Äke Vaheltharija Harjad Roomav madar - (+) (+) Vesihein - (+) (+) Iminõgesed (+) (+) (+) + = hästi mõjuv Kummel + + + (+) = mitte alati piisavalt Litterhein (+) + + mõjuv
annaabi.ee 
