Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema
koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Hundi häälitsemine ei piirdu vaid ulgumisega. Hunt võib ka aegajalt haukuda, vinguda, uriseda, kiljatada, vigiseda. Haukumisega hunt tervitab, kutsub mängima või äratab tähelepanu. Kui hunt tunneb end ebamugavalt või on kärsitu, siis ta vingub. Urisemine on hoiatussignaal. Valu tundes hundid kiljatavad. Vigisemist tuleb ette kutsikatel, kes tahavad saada ema tähelepanu või toitu. Ulgumine on kogunemismärguanne. Samuti uluvad hundid jahilt tagasi tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu tunnusmeloodia. Omavahel kommunikeeruvad hundid peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega. Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka vanasõna "Kui hundist räägid, siis ta tulebki". Mõned rahvapärased nimed on:
Poegade arv: 4-5 Harjumuspärane eluviis: elavad tavaliselt 7-10 isendist koosnevas rühmas Häälitsused: ulgumine Toitumine: jänesed, põhjapõdrad Eluea pikkus: umbes 7 aastat Huvitavat: Umbes 10 protsendil jahikäikudest on edu Arktika aladel on nii vähe toitu, et midagi ei lähe raisku. Näiteks tundrahunt sööb jänese ära koos naha, kontide ja sisikonnaga Hundid võivad olla kaua ilma toiduta ja korraga võivad nad süüa kuni 10 kg liha Hundid uluvad, et näidata teistele oma olemasolu Kui emahunt on jahil, on mõned noored hundid lapsehoidja rollis
toidust moodustavad raiped ja inimese toidujäänused , sellepärast just eriti talvel on nad inimasulate lähedal. Ta eelistab pisiimetajaid ja linde süüa, aga ta püüab ka sisalikke, madusid, konni, uimaseid kalu, rohutirtse, mardikaid ja teisi putukaid, Ta sööb ka palju puuvilju ja marju . Jahti peab ta üksi , kahekaupa või salgaga. Ennem jahile minekut šaakalid uluvad, andes teistele märku et nad lähevad jahile üldiselt on saakal ööloom aga võib tegutseda ka päeval PALJUNEMINE Šaakal moodustab paare kogu eluks. Isasloom osaleb nii uru kaevamises kui pesakonna kasvatamises.Jooksuaeg kestab jaanuari lõpust veebruarini Tiinus kestab 60–63 päeva. Kutsikad sünnivad märtsi lõpust mai lõpuni. Neid on 4–6, harva kuni 8. Emasloom imetab neid paar-
töötab koduõpetajannana. Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning imetles teda madalamalt, võrdles teda kuuga, mille poole hundid uluvad. Erika oli tema silmis siiski paruness. Oskari armastus ei tundunud mulle alguses siirana vaid pigem püüdlusega kõrgemale daamile meele järele olla. Tema sisemonoloogid olid suunatud pigem tema armastusele, mitte Erikale endale. Erikas aga ei olnud midagi sellist, mis taolist kohtlemist nõuaks. Tema tahtis olla samasugune nagu teised tüdrukud. Vestelda tõelistest asjadest ning õppida ja areneda. Talle ei meeldinud, et temasse
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki
44. käskivalt-imperiously 45. naerma puhkema-bust out laughing 46. piht-waist 47. miks ta kehitas õlgu-why did he shrug his shoulders 48. vaata lapsed plaksutavd käsi-look the children are clapping their hands 49. ära nipsuta oma sõrmi kogu aeg-dont snap your fingers all the time 50. ta noogutas peaga nõusolekuks-he nodded his head in agreement 51. koerad hauguvad-dogs bark 52. hobused hirnuvad-horses neigh 53. hundid uluvad-wolves howl 54. lõvid möirgavad-lions roar 55. lambad määgivad-sheep bleat 56. ussid sisisedavd-snakes hiss 57. öökullid huilgavad-owls hoot 58. kassis näuvad-cats miaow 59. kanad kaagutavad-hens cluck 60. linnud siristavad-birds chirp depht-sügavus
otsustab neile kõik näkku öelda. Kui ta on lõpetanud siis ta kutsub Margust endaga kaasa kuid Margus peab seda võimatuks ning Tiina puhkeb kõvasti nutma ja kaob joostes metsa. Möödub viis aastat ning Tammaru peremees ja perenaine on juba mulla alla läinud kuid vanaema on ikka veel elus aga nüüd juba täitsa pime. Mari ja Margus on paari pandud kuid nende abielu on hukatuse äärel. Väljas on jäine lumetuisk ja hundid uluvad talu lähedal kuid Margus pole ikka veel koju jõudnud muretseb Mari. Natukese aja pärast käib uks ja lävel seisab Margus kes on koju jõudnud. Mari ohkab kergendusest ja pakub Margusele süüa kuid see nähvab Marile eitavalt vastu ning tusatseb ahju juures. Samal ajal tuleb hundi ulgumine järjest lähemale ja Margus läheb välja ning laseb hoiatus lasu kuid tabab Tiinat ja kui Margus ta kätel tuppa kannab siis Tiina tänab Margust et just tema ta tapja on ning see järel sureb
Sünniaeg: 29.02.1980, Uugassaare Aadress: Perve 3, 12078, Uugassaare, Põlvamaa Telefon: kodus: 24 986 78 mobiil: 259 23 476 E-post [email protected] Isikututvustus: Olen alati tundnud rõõmu kaaslaste lõbustamisest trikkide ja mustkunstiga, mis on kujunenud nüüd ka minu erialaks. Olen püüdnud ühendada oma loomulikku käteosavust lavalise sarmi ja huumoriga: minu mustkunstikava ,,Seal, kus hundid uluvad" on leidnud sooja vastuvõtu ringreisidel Eestis, Venemaal ja Lätis. Otsin tööd, kus saaksin rakendada oma oskusi, kuid olen avatud ka kõigele uuele: Londoni Kõrgemas Teatrikoolis õppides võtsin lisaks mustkunstile ka tantsu- ja draamatunde. Töökäik: 06.1997 k.a AS Surimuri, Punane 321, Tallinn must ja valge maagia, trikitööd mustkunstnik (kadumis- ja saagimistrikid) 03.1995 06.97 Uugametsa ooperiteater
väljas hilja peale jäänud, Mari ootab teda koju. Vanaema tunneb, et õnnetus on lähedal, ta on ärevil ja kahetseb, et ta Tiinale võimalust ei andnud ,,inimeseks saada". Et ta tema saatuses ise süüdi on, et inimesed olid ta vastu sellised. Margus olla tahtnud suurel reedel noaotsast hundile leiba anda, siis muutuvat see inimeseks ning needus kaob, aga Mari oli noa talt käest löönud. Mari ja Marguse suhted ei ole head. Margus tuleb koju, turtsakas ja vihane, õiendab Mariga. Väljas uluvad hundid ja üha majale ligemal. Margus võtab püssi, et neid hirmutama minna, väljas kostab lask ja naise karjatus. Margus on kogemata Tiina maha lasknud. Ta tassitakse tarre, kus ta jõuab Margust tänada, et see ta piinad lõpetas ning ütleb, et ta armastab teda. Margus on meeleheitel, Tiina sureb.
võtsid ta enda kasvatada. Peres olid veel perepoeg Margus ja kasutütar Mari. Mari ja Margus peaks kunagi abielluma. Mari nagu ülejäänud Tammarud, pikameelne ja rahulik. Tiina aga temperamentne ja tõmmunahaline, meeldib Margusele. Oli Jaanipäev, mängiti ,,tagumine paar välja" margus pidi püüdma kas mari't või tiinat, silmi ainult Tiina jaoks. Mari ütleb Tiinale libahunt. Kõik usuvad. Tiina põgeneb metsa, ühel õhtul uluvad hundid, Margus läheb püssiga välja neid maha laskma. Saab tiinale pihta. Tiina sureb Marguse käe läbi. Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle. Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab, et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes. Näidendil on hea kompositsioon. Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini. Karakterid avanevad tegevuse käigus. Rohkesti rahvaluule
nende toite. Inimesed hakkasid metsast kasse koju viima ja neid kasvatama. Kahjuks, kui kassid suuremaks said, jooksid nad enamasti tagasi koju. Kodunemisprotsess võttis aega, aga varsti olid kassid kohanenud inimestega. Kass on kiskja ja kaslane. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on väga hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka kõige vaiksemaid helisid. Nad on head ronijad, nad püüavad närilisi ja madalalt lendavaid linde. Jooksuajal isased kassid uluvad, et emaste tähelepanu võita. Kui inimesel on kass, siis peab ta kassile korralikult süüa andma, muidu muutub kass metsikuks, ja hakkab linde ja närilisi püüdma. Kui kass on heas tujus, siis ta nurrub ja hõõrub end vastu inimese jalasäärt. Kui kass on halvas tujus, siis teeb ta koledat häält ja ajab end turri. Kui kass näeb enda vaenlast, siis lähevad tal karvad turri. Ta teeb seda sellepärast, et suurem paista. See ajab vaenlase kartma.
kelmuse. Géronte lubab Scapini üles puua. NELJAS STSEEN Sylvestre küsib Zerbinettelt, et kas ta teadis, et ta rääkis just oma armastatu isaga. Laidab maha neiu lobisemishimu. Naine ise ei tunne ennast mitte milleski süüdi. VIIES STSEEN Argante kutsub Sylvestret. Teine saadab Zerbinette minema. KUUES STSEEN Argante on teada saanud, et nii Sylveste kui Scapin on teda petnud. Sylvestre annab au sõna, et tema ei tea asjast midagi. SEITSMES STSEEN Géronte ja Argante mõlemad uluvad teineteisele, et Scapin on neid petnud. Gérontet veel pealekauba alandanud. KAHEKSAS STSEEN Nérine langeb Géronte ette põlvili maha ning kurdab, et nad panid vahepeal Géronte tütre mehele. Õnneks on see mees juhtumisi Octave. Hea kokkusattumus. ÜHEKSAS STSEEN Sylveste räägib Scapinile, et kõik tema plaanid läksid läbi ning meestel on naised olemas ning pereisad on ka õnelikud, kui üks asi välja arvata. Nad mõlemad tahavad Scapini ennast ära tappa.
1.1 KODUKASS Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptuses olid nad pühad loomad, neid austati kui jumalaid. Näiteks kui tekkis tulekahju, päästeti esmalt kass. Kodukassidel on palju tõuge. Tänapäeval elab maailmas umbes 500 miljonit kodukassi. Kass on kaslane ja kiskja. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka nõrgimaid helisid. Nad ronivad hästi, püüavad pisinärilisi ja madalal tegutsevaid linde. Jooksuajal isased uluvad, et võita emaste tähelepanu. Kui inimesel on kass, peab ta loomale korralikult süüa andma, sest muidu muutub kodukass metsikuks ja hakkab linde ja jäneseid püüdma Kui kass on nö heas tujus, siis ta lööb nurru ja hõõrub ennast vastu inimese jalasäärt. Kui kass on tige, siis ta teeb väga koledat häält ja ajab ennast turri. Kui kass näeb vaenlast, lähevad tal karvad turri. See on sellepärast, et ta tahab paista suuremana kui muidu. Siis hakkab vaenlane kartma.
,,SIVKA-BURKA"-elas taat kelle oli kolm poega, vanemad pojad tegelesid majapidamisega ja käisid korralikult riides. Kolmas aga istus enamasti ahju peal ja korjas metsas seeni- Lollike-Ivan. Taat suri maha, käskis, et kolm ööd ta juurde tuldaks ja leiba toodaks. Esimesel öösel pidi vanem vend minema, kuid ütles Ivanile, et too läheks. Ostab talle selle eest präänikuid. Läks. Isa tõusis hauast ja küsis. Kas minu vanem poeg? Mis Venemaal sünnib, kas koerad hauguvad, hundid uluvad või minu laps nutab? Ivan: Kõik on rahulik. Teisel ööl pidi keskmine vend minema, kuid tahtis et Ivan läheks, annab talle viisud. Ivan läks ja keskööl juhtus sama mis eelmine kord. Kolmas öö kui oli tema kord, siis palus, et vennad ise läheksid, nemad keeldusid. Läks ise. Isa ütles, et tema kõik kolm ööd käinud ja käsku täitis. Mingu lagedale väljale ja hüüdku:"Sivka-burka, mustjashalli tarka, astu minu ette nagu leht rohu ette!"
Mulle väga inspireerib selle loo värvikas keel ja õpetuslik sisu, et kõik, mis siin elus ka meiega ei juhtuks, on kuidagi moodi seletatav. 3. Sivka-burka- Isa heitis hinge ja enne seda ütles poegadele, et nad käiksid 3 ööd järjest tema haual ja tooksid leiba...Vanem poeg ei viitsinud minna, ka keskmine vend ei viitsinud minna...Käis siis kõik ööd ise. Kesköösel avanes haud ja isa tõusis hauast ja küsis: „Kes siin on? Mis Venemaal sünnib, kas koerad uluvad ja hundid hauguvad?“ 27 Isa käskis pojal tänutäheks minna lagedale väljale ja hüüda:“Sivka Burka..., hall hobuene jookseb siis sinu juurde.Roni tema paremast kõrvast sisse ja vasakust välja, siis saab sinust õige mees“. Tsaar kuulutas, et kes hüppab tema tütre juurde 12.samba kõrgusele torni otsa tütreni, saab tema tütre endale naiseks. Vanemad vennad Ivani kaasa
40 minutiga). Isiklikud asjad ja väärtesemed korjati juba eelnevalt kokku ning ma võtsin need oma veoauto peale, et hiljem üle anda NSV-le (natsistlik heaolu eest hoolitsev institutsioon, mis abistas puuduses olevaid sakslasi Kolmandas Riigis jmt). Lihtsam oli tulistada juute kui mustlasi. Peab tunnistama, et juudid lähevad surma suure enesevalitsemisega ning seisavad väga rahulikult, samal ajal kui mustlased uluvad ja karjuvad ega seisa silmapilkugi paigal. Mõned hüppasid enne tulistamist alla hauda ja teesklesid, et on surnud. Alguses olid minu sõdurid ükskõiksed. Juba teisel päeval oli siiski märgata, et ühel või teisel ei olnud piisavalt tugevaid närve, et korduvalt mahalaskmisi teostada. Minu isiklik arusaam on, et mahalaskmise enda ajal mingeid psüühilisi tõrkeid ei tunta, kuid need tekivad siis, kui õhtul rahus ja vaikuses toimunu üle järele mõeldakse. Walther, leitnant” 10
mõrtsukad! Appi, appi! Tulekahju! Kas nad siis tõesti mu tütre ära võtavad? Kus on siis helde jumala arm?» Raevukalt pöördus ta Tristani poole, silmades metsik ilme, olles ise neljakäpakil maas nagu turritõmbu-nud panter: «Katsu mul ligineda ja mu tütart puudutada! Kas sa aru ei saa, kui mina, naine, sulle ütlen, see on minu tütar? Kas sa tead, mis tähendab oma laps? Hei, sa isane hunt, kas sa pole kunagi oma emasega maganud? Kas sul pole kunagj poegi olnud? Ja kui nad sul uluvad, kas nad sul siis tõesti hinge pahupidi ei pööra?» «Tõstke kivi maha,» ütles Tristan. «See on juba päris lahti.» Kangidega tõsteti raske kiviplaat üles. See oli, nagu teada, vaesele emale viimaseks kaitseks. Ta tormas selle juurde, tahtis seda tagasi hoida, tema küüned 477 kraapisid kivi, kuid raske mürakas, mida kuus meest paigast olid nihutanud, läks tal käe alt ära ja libises tasakesi mööda raudkange alla maa peale.
Kas hakkab keegi raha eest tegema loomast inimest? Isegi saksa professor ei tee seda, aga sakslane teeb raha eest juba kõik. Mina ammugi mitte, sest mina olen sotsialist ja käin läbi ainult omasugustega. Kui teie asemel istuksid siin naised või ninasarvikud, isegi siis talitaksin ma, nagu nad oleksid mu seltsimehed. Aga teie olete ometi pisutki paremad kui naised, sest neil pole muud kui tönn lahti. Ei saa õieti suudki veel paotada, juba uluvad. Ja teie, puupead, samuti. Ütlen teile selges vene keeles: kell viis, uks on lahti, oodake; aga juba neil hirm nahas -- nüüd teeb paljaks, nüüd röövib puhtaks, nüüd oleme kõrilõikaja küüsis! Aga kus on siin rahast juttu, teie vaimunõtruse patsillused? On siin korjuse soojalehkugi röövimisest, teie ajuhärmatise prillimaod? Mõistate, oinapead? Sellepärast -- tulevikus mind mitte enam haavata, sest mina olen kõrge inimsoo esindaja sfäärilises muusikas
annaabi.ee 
