Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korterit, korterelamu, arhitektuur, rõdud, korteris, korterite, plaanil, soojustatud, terass, terrass, kabinett, vaheseinad, eluruumide, varikatus, sepa, detailplaneeringu, tubade, näidatud, projekteeritav, garderoob, majas, kandvad, seinade, seined, välisviimistlus, aknaraamid, tumepruuni, katta, ehitusfüüsika, õppetool, koostamiseks, hooneid12.1 Elamistingimused 202 12.2 Akende iseloomustus 203 12.3 Niiskuskahjustused 204 12.4 Sisekliimaprobleemid 204 12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 206 12.6 Korterielanike märgitud terviseprobleemid 206 12.7 Korterite sanitaarremont 206 13 Kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest 208 13.1 Piirdetarindid ja ehituskonstruktsioonid 213 13.1.1 Sokkel, vundament ja keldriseinad 213 13.1.2 Välisseinad 222 13.1.3 Katused 227 13.1
Ühendusteede pind on korruse netopinna osa, mis on ettenähtud hoone osade omavaheliseks ühendamiseks (näiteks trepikojad, mittetehnoloogilised koridorid, liftisahtid evakuatsioonirõdud). Hoone köetav pind on ruumide, mille õhu temperatuur kütteperioodil oluliselt ei reageeri välisõhu temperatuuri muutustele. Lahuspind on korterist lahus olev ruumide pind näit keldris olevad kuurid, panipaigad jms, Siia ei kuulu elamu ühiskasutusega ruumid näiteks korterite ühine saun. See on üldkasutatav pind. Hoone ruumala, maht Hoone ruumala on hoone füüsiline maht (ei võeta arvesse ehitusealuseid läbisõite). Hoone maapealase osa maht määratakse hoone esimese korruse piiride väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega. (hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini) + pööningukorruse maht.
20 cm laastukatus raamides puitaknad uus pliit, el.kaabeldus, duširuum 6002 Lai ja madal Iga sein erinev, osaliselt Vineeri, parketi või Bituumenkärgkatusega Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 raami ja 3 klaasiga Aknad vahetatud 1990, maakividest, soojustatud, seest puitlaastplaadiga kaetud kaetud laastukatus puitaknad taga valatud kipsplaadiga kaetud laudis (klaas+pakett) 6003 Paekivi Ümarpalk Laudpõrand Eterniidiga kaetud Laudis 2 klaasiga omaette Uus ahi.
kaevamises, drenaazi paigaldamises jne. Puid langetatakse mehaaniliste elektrisaagide abil. Maa-ala puhastamiseks võsast ja peenmetsast võib kasutada võsalõikurit. Suuri kive, samuti suuri või külmunud pinnases asuvaid kände võib eelnevalt purustada lõhkamisega. Enne mullatööde algust märgitakse tahheomeetri abil ehitis maha ja määratakse vundamendi süvendi mõõtmed. Mahamärkimist alustatakse vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi määramisest ja kinnistamisest looduses olemasolevate hoonete ja punase joone, s. o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes. Linnades ja linna tüüpi asulates märgib hoone peateljed linna arhitektuuriosakonna esindaja. Pinnase mahtude kontrolliks teeb Tellija pinnase reljeefi mõõdistustööd enne pinnase eemaldamist. Analoogse pinnase reljeefi mõõdistustööd teeb Tellija ka peale pinnase koorimist ja selle alusel
Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid)
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
