mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla protsess, kus sademete veedega uhutakse mullaprofiilis alla poole vees lahustuvad mineraalsoolad. Soostumine-esineb liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus taime osakesed ei kõdune, vaid neist tekib turvas. Gleistumine-niiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus tekivad
Kliima- *humiidse kl aladel turvastunud mullaga alad(parasv, lähispol) *ariidse kl alal sooldunud mullad(poolkõrbed)...Vihmametsades sooja/niiske kl aladel on keem.murenemise lõppproduktiks oksiidid(Al2O3, Fe0). parasvöötmes lõppproduktiks savimineraalid.5.Taimestik-mida rohkem, seda kiiremini eraldub toitaineid. 6.Inimtegevus-kultuuristatud mullad vastupidavamad(niisutamine, väetamine, segamine) Mulla protsessid:Leostumine-niiske kl alal, kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse. Leetumine- happelises kk-s(okasmetsade all, liivadel). Happed reag org.või mineraalsete ainetega->soolad, uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse Lessiveerumine- mulla väikeste tahkete osakeste liitumine alumistesse horisontidesse Gleistumine-liigniiskes kk-s. oksüdeerumispr-i käigus ei saa elektrone võtte hapnikult, kasut ära fe(III)ühendid.Turvastumine-liigniiskes hapnikuvaeses kk-s taimed ei lagune Sooldumine-ariidse kl aladel, peavad olema vees
• lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked
14.Muld tekib igasugusel kivimil ja selle murenenud osal. Muld kujuneb mikroorganismide, taimede ning nende elutegevuse tagajärjel. Eestis võib näha alles tekkivaid mulde nt Põhja- Eestis. 15. Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast vett ja toitaineid. Sellest oleneb ka juurte sügavus mullas ning taimedest oleneb ka loomastik, mis mõjutab omakorda muldade teket. Okasmetsades tekib muldade leetumine (mineraal osa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb). Lehtmetsades tekib aga leostumine (vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine). MULLAHORISONDID 16.Muld jaotub erineva värvuse, paksuse jms erinevateks kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tihedus muutub nii ajas kui ruumis s.t mulla arengu käigus. Horisonte eristataksegi nende paksuse, värvuse, tiheduse jms põhjal. 17.*Must huumushorisont – näitab orgaanilise aine sisaldust ehk seega
niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas. Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks
Rotation period rotatsiooni periood. Periood metsa asutamise ja raie vahel. Salinity - soolsus. Soola konsetratsioon mullas ja vees, mida mõõdetakse mg/l kohta. Seedlings seemik(seemnest kasvatatud taim). Noored puud, mida kasutatakse ettevalmistatud maade taasmetsastamiseks. Silviculture metsakasvatus. Kunst ja teadus mis kontrollib puude kasvu, koostist, tervisehoidu ja kvaliteeti. Soil erosion - pinnase erosiooni. Uhutakse ära mulla pealmine viljakas kiht paduvihmade ja üleujutuste mõjul. Sustainable forestry - säästev metsandus. Weed umbrohi. Taimed, mis kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt.
ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont. 1.huumuse kuhjumisprotsess- sõltub kliimast, lähtekivimist, veereziimist, orgaanilisest ainest. Seda intensiivsem, mida paremad on tingimused org aine akumulatsiooniks ja humifikatsiooniks. 2.leostumine- veeslahustuvate soolade väljauhtumine, esineb karbonaadirikka(Ca, Mg soolad) lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid lahustuvad ja uhutakse välja, esineb sademeterikastel aladel(sademed ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont
Oksiidid, mis põhjustavad happevihmasid: vääveloksiidid (SO2 ja SO3) Lämmastikoksiidid (NO ja NO2) Süsihappegaas (CO2) TAGAJÄRJED: · Happesademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Mulla hapestumisega mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus paranab. Esialgu soodustab taime kasvu, kuid edasisel hapestumisel areng seiskub. · Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. · Lisaks aeglustub ka orgaaniliste ainete lagundamine lagundajate poolt (happelises keskkonnas). · Metsade ulatuslik hävimine nt. Okaspuude hukkumine okaste kahjustumise tõttu. HAPPESADEMETE ÄRA HOIDMISEKS: Tuleks vältida atmosfääri saastamist väävel- ja lämmastikoksiididega.
............................................ 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; (teadmised, protsessi olemus, avaldumine mullaprofiilis, millises loodusvööndis (piirkonnas) tüüpiline) leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimuja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(IIl)oksiidist, mis
keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad PUNAMULD - sisaldab rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide. Nad on
pruunikaks ja juuksed tuhmiks), kuid lühendab kuumutusseadmete eluiga. Lisaks kõigele on katlakivi soojusisolaator. Seetõttu suurendab boilerite, pesumasinate ja nõudepesumasinate kuumutusspiraalidele või soojusvaheti plaatidele tekkinud katlakivi ka elektriarvet: Kuidas katlakivi ennetada? Kasutada tuleks rauafiltreid või veepuhastussüsteemi. Viimane on kõige efektiivsem ja ökonoomsem meetod koduse joogi- ja tarbevee saamiseks. Reostuseosakesed uhutakse kanalisatsiooni ja puhastatud- filtreeritud vesi kogutakse tavaliselt köögikapi valamu alla paigutatud puhta joogivee paaki Kohvimasin puhtaks koduste vahenditega Kui katlakivieemaldit pole käepärast või kardad, et kange kemikaal rikub joogi maitse, lase vähemalt kord kuus kohvimasinast läbi söögisoodalahust.Kui masin jääb pärast soodaga töötlemist hoolikalt loputamata, tekib järgnevas tsüklis happe ja leelise reageerimise tulemusena ohtrasti süsihappegaasi.
toitu ja küttepuid. Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige - maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad - karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida
Hall huumushorisont- mulla kuivust ja huumusevaesust horisondi sinikashall toon- liigniiskust- gleistumist Roostetöpid mullas- rauasisaldus, gleistumist, ebaühtlast veereziimi Hele horisont huumushorisondi all- toitainete vaesust, väljauhtehorisont 20. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid? B-horison e sisseuhtehorisont- sinna kogunevad huumusosakesed ja savimineraalid, mida uhutakse allapoole. Savikam lõimis. E-horisont- sellest on toitained välja uhutud ja seetõttu on see heledam ning liivakam lõimis. G-horisont e gleihorisont- gleistumise tõttu on seal pidev liigniiskus, väga tihe muld ning sinikashall. 21. Horisondid tekivad mullas põhiliselt... sademete ja auramise tõttu. Vesi paigutab ained ümber. 22. Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Piirkonda, kus muld on ning millised protsessid on ülekaalus ja kui kaua. 23
organismidele - Mullas sisalduvaid mineraalaineid kasutavad taimed orgaanilise aine sünteesiks, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui ka inimestele - Muld on kui filter: puhastab vett ja õhku MULLAPROTSESSID leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb . Kamardumine esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega Soostumine liigniiskes keskkonnas looduslikult toimuv mullatekke-protsess, milles orgaanilist ainet sisalda-vad horisondid turvastuvad ja mineraal-sed horisondid gleistuvad. Peamiseks põhjuseks: sademete hulk on suurem kui auramine Gleistumine toimub piisavalt liigniiske ja hapnikuvaese keskkonnas
Leetumine on mulla kujunemisprotsess mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim
väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast
vastuvõtlikumaks · Inimesele tervise häired · Mürgise udu ehk sudu tekke · Augud osoonikihis Kasv nõrgeneb Okkad surevad Haigestumise oht suurene Taimes tekkib vee puudus Juurestik kahjustub Taime varustamine Muld hapestub vee ja toitainetega Toitaineid uhutakse halveneb mullast välja See hall "udu" on tegelikult õhusaaste ehk sudu Inimesele saastunud õhk võib põhjustada · Ebameeldivust · Väsimust · Peavalu · Silmade ärritust · Lihasvalu · Astmahaigusi · Allergiat · Stressi
ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. * Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi
huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja see põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele ja tumetaiga Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, valdav puuliik on kuusk, sest see armastab rohkem niiskust Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga Loomastik Loomastik on suhteliselt liigirikas Okasmetsas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane,
happesademeid Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine. Kütuste ja puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase. Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. See kahjustab taimestikku, veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi. Happesademed mõjuvad taimedele Kui happevihm sajab maapinnale, siis muld hapestub. Seejärel kahjustub juurestik. Kuna toitained uhutakse mullast välja, siis taime varustamine vee ja toitainetega halveneb, selletõttu okkad surevad ning taimes tekib veepuudus. Happesademed kahjustavad lehti ja okkaid Okaspuud on happevihmadele eriti tundlikud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on mitu aastat ning seetõttu on okaspuude okkad kauem happerünnaku mõju all. Happe sademed pesevad okastelt maha aurumist takistava vahakihi, mistõttu suureneb taimedest vee aurumine.
kus on palju kerget lahtist pinnast Tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhkutõstmine ning eemale kandmine. Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aleuniidid ja liivaterakestega mingi takistuse ,,pommitamine". Liikuv vesi Lained Hoovused Looded (tõus ja mõõn) Vesi nii kuhjab, kui kulutab Erosioon-... Uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid*, setteis* ja mulda*. Aitäh, vaatamast!!! =D
Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuoludes. See on tegelikult täiesti tavaline nähtus, kuid see kiirus, millega kliima praegu muutub on ebatavaline ning vägagi ohtlik. Kliimamuutust põhjustab inimtegevus, maa orbiit liigub, maa atmosfäär soojeneb jms. Seda ei saagi tegelikult muuta, sest maa kliima muutub nii või naa, kuid tänu inimtegevusele on see kiirenenud. Tagajärjed on kohutavad. Meretase tõuseb ning rannikualad uhutakse vee alla. Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära. Ennustatakse, et juba 2050
püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuusk). Metsatundra Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid seda ala nim metsatundraks. Parasvöötme okasmetsad Tumetaiga esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse. Tekib hele leethorisont. Lehtmetsad Kasvavad laialehelised heitlehelised puud Pappel, tamm, vaher, pöök, valgepöök, saar, pärn, kastan. Pruunmullad Lehtpuud langetavad igal aastal lehed, millest tekib palju huumust. Rohtlad Mandrite sisealadel: Aasias stepp, Ungaris pusta. Mandriline kliima: kuum suvi, karm talv. Taimed kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere.
lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm. poolest. Horisondid O-metsakõdu A-huumushorisont E-väljauhte (valkjas) B-sisseuhte (tumedam) C-lähtekivim D-aluskivim T-turba G-gleihorisont Protsessid Leostumine-veeslahustuvate soolade (Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine happelise pinnasevee toimel. Lassiveerumine-mulla väikesed tahked lagunemata osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja. Savistumine Gleistumine-Fe reageerib mineraalosaga ja tekib sinakasrohekas gleikiht. Ferralisatsioon-punakas Fe ja Al rikas kiht. Kaltsifikatsioon-Ca kogunemine sisseuhtehorisonti. Sooldumine-soolakirme tekkimine Mulla viljakus Omadus varustada taimi vajalike toiteelementidega. Sõltub tema omadustest,seisundist ja kasutamisest. Muutub arengu ja inimtegevuse tagajärjel. Degradatsioon Mulla kahjustumine või hävimine.
Kamardumine-maapinna lähedale tekib huumusekiht, mulla viljakus suureneb, rohtlates. Sooldumine-põldude üleniisutamisest,põhjavee tase tõuseb ja maapinnale tõusevad soolad, väike huumus- aga suur väljauhtehorisont, esineb kuivas troopilises kliimas, kõrbed, poolkõrbed. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, viljakus langeb, tekkivad lahustuvad ühendid uhutakse ära, parasvöötme leht- ja segametsades. Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht.viljakale mullale ja selle enda alla matmine, piirkonnad: austraalia, l.- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad). Kõige viljatumad:
Tristan ja isolde Tristan ja Isolde on film kahest armastajast, kes ei saa erinevatel põhjustel kuidagi koos olla. Tegevus toimub Iirimaal ja ka Suurbritannias. Kui Tristan sai lahingus haavata,arvati, et ta hukkus ja saadeti ta paadiga merele ja pandi põlema, nagu matustel kombeks oli. Tegelikult ei saanud Tristan surma ja kui ta keha Iirimaa kaldale uhutakse, leiab selle Isolde. Isolde päästab Tristani elu, kuid ei soovi Tristanile oma nime ega päritolu avaldada. Donnchcdh soovib teha rahu brittidega ja korraldab turniiri, lubades oma tütre turniiri võitjale. Tristan osaleb turniiril oma onu eest, kuid ei tea ,et auhinnaks on Isolde. Ta võidab turniiri ja Isolde läheb tema onule. Marke oli päästnud Tristani elu, kui ta oli laps ja oli Isolde vastu lahke. Kuid siiski hakkasid Tristan ja Isolde Marke'i seljataga kohtuma.
põhjaosas Euraasia ja Põhja-Ameerika mandril. Kliima O Asub parasvöötme põhjaosas, mandrilises kliimas. Suved on suhtelised soojad ja lühikesed, talved pikad ja külmad ning kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinne. Taiga ehk okasmetsad O Taiga jaguneb kaheks: heletaiga ja tume taiga
Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? Vastus: Muldade mitmekesisus, soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus, lubjarikaste muldade rohkus, muldade kivisus Nimeta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist Vastus: Kliima, lähtekivim, veeolud, pinnamood Mida nimetatakse leetumiseks? Vastus: Protsessi, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Milliseid niite nimetatakse sekundaarseteks niitudeks? Vastus: Inimtegevuse tulemusena tekkinud niite (enamik Eesti niite). Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? Vastus: Kuna loodus ei tunnista piire, on rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel hädavajalik. Nt reovee sattumine merre mingi riigi rannikul mõjutab ka teiste sama mere ääres asuvate riikide rannikuid. Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus
Fenoole leidub puu-, põlevkivi- ja kivisöetõrvas. Varem saadi fenoole kivisöetõrvast, aga praegu valmistatakse neid enamasti sünteetiliselt, mistõttu nende tootmise käigus satub fenoole looduskekskkonda. Põlevkivitööstuse põhjustatud reostus on suurel määral seotud fenoolide sattumisega keskkonda. Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja mitmed teised fenoolsed ühendid. Osa neist läheb otse heitvette, osa uhutakse sademete poolt välja tuhamägedele. Kõige suurem fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis. Eesti veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale ohtlikke aineid ja nende ainete rühmasid: raskmetallid, fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid jt. Varasematesse veekeskkonnale ohtlike ainete uuringutesse Eestis on olnud hõlmatud peamiselt vaid raskmetallid, ühe- ja kahealuselised
liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete korral näiteks taimede kasv nõrgestub. Lehed/okkad surevad. Haigestumise oht suureneb. Taimedel tekib veepuudus. Muld hapestub. Juurestik kahjustub. Taime varustumine vee ja toitainetega halveneb. Toitained uhutakse mullast välja Saastunud õhu kahjulikkus vees Vesi happelisus suureneb. Vee-elustik sureb. Võivad tekkida nn surnud järved. Süsihappegaas ja kliima soojenemine Kasutame fossiilseid kütuseid erinevatel eesmärkidel, mis sisaldavad rohkelt süsinikku. Loomakasvatusest ja prügimägedelt eraldub metaani. Kliimaseadmetes feoone ja põllumajanduses väetistega väetisdioksiide. Looduslike tingimuste korral on see aineringe tasakaalus. Kui neid gaase on palju, tekivad keskkonna probleemid.
Mullas toimuvad protsessid · Leetumine orgaanilise · Kamardumine aine lagunemisel mullatekkeprotsess, mille tekkivate hapete mõjul käigus maapinna laguneb mulla lähedale tekib mineraalosa huumushorisont. Eriti lahustuvatest ühenditeks, intensiivne kamardumine mis mullas liikuvate vete toimub mõõdukas kliimas toimel mullast ära keemiliste elementide uhutakse ja mille läbi rikastel lähtekivimitel, kus mulla keemiline viljakus kasvab palju rohttaimi langeb Mullas toimuvad protsessid · Soostumine liigniiskes · Gleistumine pidevalt keskkonnas looduslikult liigniiskes ja toimuv mullatekke- hapnikuvaeses mullas protsess, milles toimuv protsess, mille orgaanilist ainet sisalda- käigus raua ühendid vad horisondid orgaanilise aine
Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. 2) Okasmetsade mullad. Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sulamisvete ja vihmasadude mõjul uhutakse aluselised katioonid (Ca, Mg, K) mullast välja. Okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Okkavaris laguneb maapinnal jaheda kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mitmekihiline kõduhorisont. Sisaldab vähe aluselisi katioone ja on happeline. Kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont toitained lahustatakse vees ja uhutakse välja ehk muld vaesub.. Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate
Savi loob mullale struktuuri Pruunikas värvus tuleneb Fe-ühenditest, mis leostumisest järele jäänud. · Savistumist soodustavad rikas lähtekivim, aktiivne bioloogiline aineringe, perioodiliselt läbikuivav mulla ülakiht, neutraalne reaktsioon. · Kui leostumisprotsess kaugemale arenenud, liigub savi allapoole - tekib Bt-horisont (savi sisseuhtumine) (A-El-Bt). Lessiveerumine · Prantsuse keeles - läbiuhtumine. · Pindmistest horisontidest uhutakse savi allapoole: ibe- ja tolmuosakesed ning raud, alumiinium ja teisted elemendid, mida ibe- ja tolmufraktsioonis on rohkem kui mullas tervikuna. Muld ei hapestu. · Sisseuhtehorisont (Bt) rikastub nendega ja Bt- horisondi lõimis muutub raskemaks (A-El-Bt). Leetumine · Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. O
pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil.
Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põimunud juurestik. Kuival perioodil langetavad puud lehed. Jäme tüvi. Puud koguvad niiskel perioodil tüvesse vett. Puudel on lai juurestik. Paks koor. Taluvad hästi põlenguid. Puud Akaatsiad Pudelpuud Palmid Baobab ehk Ahvileivapuudel
välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse toitained mullast välja. Külmas kliimas kohastunud vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikeste toitainete hulgaga, aga samas tagastavad okkavarisega mulda ka väiksema koguse toiteelemente. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,
ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 5.Peamised mullas toimuvaid protsessid, millistes tingimustes esinevad? Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks
Huumus on seega tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ainetest sünteesiprotsesside tagajärjel. Mullahorisont ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv
Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID Leetumine Näiteks Lõuna-Eestis. Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal. Sademete hulk peab olema suurem kui aurumine. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates (aladel, kus sademete hulk on võrdne aurumisega). Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas
Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Pealmised mullakihid külmuvad ja tihenevad rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui külmumise-sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügoonideks. (AT, CG) -Okasmetsade mullad mullad on seal sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Vihmasadude ja sulavetega uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Orgaanilise aine lagundamine toimub seente abil, lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse. Kuna sademeid on palju, uhutakse mullalahus katioonidega mulla sügavustesse ja kõdu all tekib hallikasvalge liivakas
· Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ? Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse. · Mida nimetatakse leostumiseks ? Leostumine on mineraalainete ( peamiselt vees lahustuvate soolade ) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. · Vaadake üle : Mullatüüpide iseloomustus ( Kus levivad ? Millest koosnevad ? jms ) Paepealne muld. ( Põja ja LääneEestis, kivised, põuatundlikud, lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal ) Leetunud muld / leedemuld. ( Ilma rohttaimedeta männimetsade all > leedemullad,
4. Vee reostus Happesademed 5. Kütuste suur kulu Põhjus: energia tootmisel, fossiilsete 6. Õhu saaste kütuste põlemisel 7. Haiguste levik Tagajärg: kahjustab puude lehti, oksi, · Loodusvarade ammendumine uhutakse vahakiht, suureneb · Metsapindade vähenemine aurumine(veepuudus), taimed · Karjamaade ja kalavarude kurnatus-- vastuvõtlikumad haigustele, muld mulla erosioon hapestub, aeglustub mullas lagunemus · Elurikkuse vähenemine protsessid(mullateke), vesi hapestub(väh Miks kasvab rahvaarv? liigiline koosseis)
soovitava geomeetria osas peaaegu kõik piirangud. On võimalik lõigata väga täpseid tehnoloogilisi avasid ja tappe, et seeläbi oluliselt lihtsustada hilisemat toodete koostamist, mis omakorda vähendab kvaliteediriske, tõstab koostamise kiirust ja ka toote tugevuslikke omadusi. Samuti on laserlõikus rakendatav mittemetalsete materjalide töötlemisel nagu plastik, vineer jne. Lõikeprotsess ise on võrreldav teiste termiliste lõikeprotsessidega. Materjal sulab ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt lämmastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus. Lämmastiku kasutamine võimaldab saavutada väga puhta lõikepinna. Kasutusel olevad tööstuslikud laserid võimaldavad lõigata üldjuhul kuni 30 mm paksust terast. Painutus
Tekitab halva enesetunde Ülle Krigulson Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete korral näiteks taimede kasv nõrgestub. Lehed/okkad surevad. Haigestumise oht suureneb. Taimedel tekib veepuudus. Muld hapestub. Juurestik kahjustub. Taime varustumine vee ja toitainetega halveneb. Toitained uhutakse mullast välja Ülle Krigulson Saastunud õhu kahjulikkus vees Vesi happelisus suureneb. Vee-elustik sureb. Võivad tekkida nn surnud järved. Ülle Krigulson Süsihappegaas ja kliima soojenemine Kasutame fossiilseid kütuseid erinevatel eesmärkidel, mis sisaldavad rohkelt süsinikku. Loomakasvatusest ja prügimägedelt eraldub metaani.
sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess,mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont (toitainerikas. Intensiivselt parasrohtlates.Tüse huumuse kiht.) Sooldumine-protsess, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid(tekib põldude niisutamise tagajärjel) Soostumine- protsess, kus orgaanilineaine ladestub mineraalosa pinnale. Leostumine- vees lahustuvate soolade väljauhtumine. (Iseloomulik sademeterikastele aladele)
Alamjooksuk on veevool aeglane ja setted hakkavad settima. 8) Kuidas tekib lammorg? Kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. 9) Jõgede toitumisviisid. Jõed toituvad lumesulamisveest, sademetest, põhjaveest, liustike sulamisvest. 10) Miks elavad inimesed suurte jõgede üleujutusohtlikel aladel. Seal toovad üleujutused tihti kaasa setteid, mis aitavad maad viljakamaks muuta. Vahel uhutakse kaldale ka toitu. 11) Loetle järvenõgude tekkimisviise. Järvenõod tekivad maakoore kõikuvliikumisel, kurrutusel või murrangutel, mandrijää kuhjaval või kulutaval tegevusel. Leidub ka vulkaanilise tekkega järvenõgusid ja laguune. Jõesoodist võib saada järv ja järv võib tekkida ka meteoriidikaatrisse. Ka inimesed paisutavad järvi üles. 12) Milleks kasutatakse vett? Põldude niisutamiseks, söögiks, joogiks, tule tõrjumiseks, tööstuses ja ka veoteena Mõisted:
Mullaorganismid- segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda igasuguseid aineid. Aeg- aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Inimtegevus- külmas ja niiskes kliimas taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. 3.) mulla protsessid. Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Tekib leet- e väljauhtehorisont. Parasvöötmes. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud
ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Pidevast kiirest aineringlusest tingituna on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti
valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuav rannajoone lähedale energiaga, seega ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad. (pank või pankrand) Lahtised uhutakse ja suured jäävad järsaku jalamile. Laugrannik-lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud. Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks. Jõgede äravool- jõe kaudu äravool vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sek. Moodul k- näitab mitu meetrit põhjavesi liigub ööpäevas. Hoovused- Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk. Soojad ja külmad. Liikumise seaduspärasus: põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral
*harimine *põldude sööti jätmine *happeliste põldude lupjamine 7. LEETUMINE Kus: Okasmetsad. Eestis: LõunaEesti männimetsad. Põhjused: okkaste mahalangemise tõttu on pinnas happeline kerge lõimisega liivmuld laseb hästi vett läbi suur sademete hulk > auramine (sademete hulk on suurem auramisest): sademed uhuvad toitained mullast sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega. Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE
annaabi.ee 
