V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1
ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1. N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3
trigemini, n. trigeminus, n. mandibularis c) m. thyroarytneoideus - närv, 2. neuronikeha (tuum) nucl. ambiguus, n. vagus d) valu kõrist - närv 1, 2. neuronikeha (ganglion, tuum) n. trigeminus, 1 - ganglion spinale, 2 - substantia gelatinosa’s, n. proprius cornu posterioris’es ! 3. N. facialis ! a) branhiomotoorsete harude nimetused, 2. neuronikeha nimetus n. stapedius, r. digastricus; 2 neuronikeha - nucl. n. facialis b) näonärvi kanalisisesed harud n. petrosus major, chorda tympani, n. stapedius c) näonärvi kanalisse sisenemis- ja väljumisava sisenemisava - porus acusticus internus, väljumisava - foramen stylomastoideum d) maitsetundlikkus keele eesmiselt osalt - perifeersed harud, 1, 2. neuronikeha n. facialis, chorda tympani I neuroni keha - ganglion geniculi II neuroni keha - nucleus gustatorius a) Millised peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid on seotud n. facialisega – ganglion pterygopalatinum ja ganglion submandibulare b) Nimetage n
Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: * Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon à ovaalaken à teo perilümf vibratsioon à scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ à kuulmisnärv à aju (helilaine: ovaalaken à scala vestibuli à scala tympani à ümaraken, mis summutab helilaine) Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine à karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes à * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele
alalõualiigesele rr temporales superficiales (oimupiirkonna nahale) N lingualis (mediaalne haru, üldtundlikkus keelest; ühineb VII närvi haru- chorda tympani'ga; annab juure ganglion oticum'ile) n sublingualis (suupõhja lihastele) rr linguales (keele eesmise 2/3 limaskesta innervatsioon) VI N abducens silla ja piklikaju läbib sinus harusid ei anna; tuum pons'i dorsaalosas:
c) millised luud moodustavad ülemise seina tsmikuluu pars orbitalis ja kiilluu ala minor d) millised luud moodustavad mediaalse seina os lacrimale, sõelluu lamina orbitalis ja corpus ossis sphenoidalis ! 5. Os temporale a) nimetada luu 4 põhiosa pars petrosa, pars tympanica, pars squamosa, pars mastoidea b) canalis facialis’e algus- ja lõppavaused algus – porus acusticus internus, lõpp – for. stylomastoideum c) canalis musculotubariuse 2 osa semicanalis m. tensoris tympani, semicanalis tubae auditiva d) kuidas nimetatakse trummiõõne mediaalset seina paries labyrinthicus !
Neerupealise koor, d) Noradrenaliin → Neerupealise säsi 154.Milline ajuripatsi sagar toodab gonadotroopseid hormoone nagu folliikuleid stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivat hormooni? Eessagar 155.Millised alltoodud retseptoritest on samaaegselt nii puute- kui ka termoretseptorid? Krause kolvikesed, Ruffini lõpmed 156.Milliseid kõrva osi tähistavad järgmised ladinakeelsed nimetused? a) cavum tympani → Trummiõõs, b) tuba auditiva → Kuulmetõri, c) meatus acusticus externus → Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani → Trummikile 157.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Epidermis jääb pärisnaha peale. *Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. *Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest.
3 korda) (2) ,,Akustiline refleks": trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju Sissejuhatus psühholoogiasse 20 Sisekõrv tigu Jaluse vibratsioon ovaalaken teos oleva vedeliku, perilümfi vibratsioon scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ Corti organ kuulmisnärv aju ( helilaine kandub ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Sissejuhatus psühholoogiasse 21 Corti organ: auditoorne retseptorsüsteem * Basilaarmembraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani üks ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja teine ots (jäik) kõrgel sagedusel * Kaks liiki kavarakke: seesmised ja välimised
Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: *Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. *Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ kuulmisnärv aju (helilaine: ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraken, mis summutab helilaine) Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu
kuulmistõri(ühenduses ninaõõnega). Sisekõrv: tigu(+esik ja labürint). Keskkõrv muudab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. Kuulisluukesed toimivad 11 suhtes nagu kangide süsteem. Trummikile ja jaluselihased pingutavad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju. Teos olev vedelik on perilümf. Scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ-corti organ. Kuulmisnärv läheb ajju.(helilaine kandub ovaalaknasse-scala vesibuli-scala tympani-ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Basilaarmembraani võnkumine- karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes- harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali Basilaarmembraani 1 ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja 2. ots (jäik) kõrgel sagedusel Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised. Kuulmise juhteteed:info seesmistest karvarakkudest lahkneb:1 rall kontakteerub umbes 20 kuulisnärvi kiuga;koondamist pole
* Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) 51 Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ kuulmisnärv aju (helilaine: ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraken, mis summutab helilaine) 52 Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ 53 Corti organ: * Basilaar- membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem
Ta jaguneb kõhreliseks osaks (1/3) ja luuliseks osaks (2/3), mis moodustavad teatava nurga. Kuulmekäiku saab kergesti sirgeks muuta, tõmmates kõrvalesta üles- ja tahapoole. Välimise kuulmekäigu nahas on erilised näärmed, mis nõristavad kollase värvusega vaigutaolist sekreeti (nn. kõrvavaik). Välimist kuulmekäiku eraldab keskkõrvast õhuke ovaalne läbikumenduv hallika värvusega leste - trummikile ( membrana tympani ). Väljastpoolt on ta kaetud epidermisega, seestpoolt limaskestaga. Trummikile välispinna keskel on süvik - nn. trummi- kilenaba. Seespool kinnitub sellele kohale vasara pide. 2. K e s k k õ r v koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest (vasar, alasi ja jalus) ja kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel. Õõne maht on ~1 cm
kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Tsentraalsed neuronid VII ja IX kraniaalnärvi maitsmiskiud lõpevad piklikajus. Sealt suunduvad ühendusteed talamusse. Talamusest edasi kulgevad kolmanda neuroni kiud, mis lõpevad suurajukoores, gyrus postcentralis'e piirkonnas. Suurajukoores on teatav hulk närvirakke, mis reageerivad üheainsa maitsekvaliteedi ainetele. Maitsmisteed ja keskused · Keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani n. facialis, tagumisest osast n. glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast n. vagus. · Nucleus tractus solitarius (2. neuron) ajutüves 10 · Lemniscus medialis · Talamuse nucleus posteromedialis (3. neuron) · Ajukoore piirkond gyrus postcentralises 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses.
piirkondades olevates maitsmiskarikates. Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Maitsmisteed ja keskused: keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani nn facialis, tagumisest osast nn glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast nn vagus; nucleus tractus solitarius ajutüves; Lemniscus medialis; talamuse nucleus posteromedialis; ajukoore piirkond gyrus postcentralises. Infoülekanne sensorites: erinevad maitsekvaliteedid realiseeruvad erinevate neurokeemiliste radade kaudu. Erinevatel liikidel võivad sama testaine detekteerimine toimuda mööda erinevaid radu. Adekvaatne stiimul depolariseerib sensoorse raku
10. Sisemine piirimembraan 47. Sisekõrva ehitus. Corti organ. Sisekõrv (auris interna) on nii tasakaaluorgan kui kuulmisorgan. Sisekõrv koosneb sisekõrva luulisest labürindist, membranoossest labürindist ja sisekõrva retseptoorsetest väljadest. Sisekõrva luuline labürint koosneb 3 osast ja on täidetud perilümfiga:poolringkanal, esik ja teo kanal. Teokanal on jaotunud 2 osaks: vestibulaarastik (scala vestibuli) ja trummiastrik (scala tympani). Vestibulaarastrikust on eraldub vestibulaarmembraani abil eraldatud kolmnurkne teojuha (ductus cholearis). See on teo membranoosne osa. Corti organ paikneb basilaarmembraanil. Corti organis eristatakse meelerakke ja nelja liiki tugirakke. Corti organi sisemise ja keskmise kolmandiku piiril asub sisetunnel, mida piiravad sammasrakud. Sammasrakkudest sisse- ja väljapoole jäävad falangirakud. Falangirakkude apikaalsele pinnale kinnituvad karvarakud
When the muscle cell (fiber) level. First, not only examining a myofibril, one of the first obser- do muscles vary in size, they can also vary vations that can be made is that the cylindri- in the number of cells. For example, the cal organelle is made up of repeating units. muscle that is responsible for adjusting the These repeating units are known as sarco- tension of the eardrum (tensor tympani) meres. Contained in each sarcomere are all has only a few hundred muscle cells, while the structural elements needed to perform the the medial gastrocnemius (used in humans physical act of contraction at the molecular for walking) has over a million muscle cells level. Current proteomic analysis estimates (Feinstein et al. 1955). Not only does the that over 65 proteins make up the structure
annaabi.ee 
