Eestikeele kodune töö Cv,avaldus ja volikiri 2 Koostas:Ain Tuvikene AIN TUVIKENE Võrumaa Varstu vald Tagakolga küla Tel 56743237 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 16.06.1990 Vanus: 18 Rahvus: eestlane HARIDUS 2006-2009 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistluse eriala 1997-2006 Krabi Põhikool (kooli kiituskirjaga) TÖÖKOGEMUS 2007mai- juuni As Yit Ehitus praktikant ehitus viimistluses
Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb)
Korrosioonikaitse ehituses Kaur Tuvikene Kõrghoone Sõpruse pst. 222 Korrosiooni ilmingud: · Keraamiline (harilik tellis) on kohati murenenud · Fassaadil valged laigud Korrosiooni põhjused · Keraamilise tellise lagunemise põhjuseks on ilmselt külmakahjustused ja temperatuuripaisumised, -kahanemised. Kõrghoone on eriti avatud külgvihmale (niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal temperatuuril ja pole toimunud paakumist, sellest ka osade telliste suurem poorsus ja veeimavus. · Valged laigud on põhjustatud ilmselt auru difusioonist läbi seinte, sellega on kristalliseerunud välja soolad, mis võivad sisalduvad savis (SO42- ) · Teine põhjus valgetele laikudele võib olla leelis ja leelismuldmetallide suur sisaldu...
LINNAGEOGRAAFIA - Tauri Tuvikene linnad inimestele - jan gehl Kes on linnade peamised kujundajad - riigiasutused, firmad, maaomanikud. Kuidas erinevad protsessid mojutavad ebavordsust - kus kinnisvara hinnad kasvavad ja langevad, kus on lasteaiad jne. Millised on head linnavormid - jalakäija ja autojuhtide huvid. Mis on erinevad linnu kujundavad poliitikad ja millised on head - kas aidatakse joukate piirkondade tekkimist. Kuidas linnade füüsiline keskkond mojutab elamisviise ja vastupidi - parkide ja roheluse moju inimeste tervisele. Tihedus. Linnade laiali valgumine. Kuidas arendada sümmeetrilisi linnateooriaid, mis ei jätaks osasid maailma linnu vaid teistelt oppijate rolli. Mis on linnlik, kuidas see muudab arusaamu ühiskonnast, kultuurist. Seosed teiste distsipliinidega: linnaplaneerimine - kaasamine majandusgeograafia - koondumine mingite ettevotete...
(erandiks Saturni välimine rõngas) vaid mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga tolmuosakesed. Tolm pärineb Jupiteri sisemistelt kuudelt, millest suure kiirusega liikuvad planeetidevahelised meteoorkehad on selle välja löönud. Jupiteril on tugev magnetväli, mis jääb Päikesesüsteemis alla vaid Päikese laikudes olevale. Arvatavasti tekitavad selle aine liikumised, mis toimuvad Jupiteri sisemuses elektrit juhtivas metallilise vesiniku kihis. Horisont 5/2009 Tõnu Tuvikene Marika Almar
Looduskaitseseadus Jaanika Märdimäe Taavi Tuvikene Merli Soolind Looduskaitseseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Varem kehtis Eesti Vabariigis kaitstavate loodusobjektide seadus (KLOS). Seaduse eesmärk Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade nind
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'',
Baaside ajastu Eestis Diana Ratušnõi Randel Lillep Martin Mägi Henri Kurvits Mari Tuvikene MOLOTOV-RIBBENTROPP PAKT • 30-ndatel valmistusid suurriigid maailmasõjaks. • Põhjuseks oli Hitleri- Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I MS. • Saksamaa ja tema liitlaste itaalia ja Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud NSV liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsiooni. • NSV Liit oli enim sõjaks valmis. Tal oli lennukeid ja tanke rohkem, kui teistel riikidel kokku. • Kremli võimurid tahtsid Lääne- Euroopa suur
Võivere ja Avanduse küla vahelisel tasasel põllualal mõõtis Fr. G. W. Struve 1827. aastal 4,5 km pikkuse baasise, mille ühte lõpp-punkti püstitati mälestusmärk. Oli Pulkovo observatooriumi üks rajajaid ning 18391862 selle direktor. Struve oli 1845. aastal üks Vene Geograafia Seltsi asutajaid ning alates 1853. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige. Tõnu Tuvikene (28. juuni 1952 13. märts 2010) Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1975. aastal astrofüüsikuna. Kuni aastani 1988 oli Tartu Observatooriumi insener ja nooremteadur tähtede füüsika uurimisel. Seejärel töötas arvutite alal (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet programmeerijana). Ta juhatas Tartu Tähetorni astronoomiaringi ning populariseeris astronoomiat ja kosmonautikat. Tal oli oma rubriik Vikerraadio saates Labor
keraamikatoodete tootmisel ning betooni kõvastumisel. Propaan on nii hea kütteväärtusega, et ka kokad eelistavad propaanküttega ahju tavalisele elektriahjule. [6] 1 Kasutatud kirjandus [1] Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. AS BIT, Tallinn. [2] Katt, N. 2007. Keemia lühikursus. AS BIT, Tallinn. [3] Vikipeedia. Metaan. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Metaan (11.10.2012) [4] Vikipeedia. Etaan. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Etaan (11.10.2012) [5] Robal, M., Tuvikene, R. 2008. Orgaanilise keemia laborijuhend - abistav materjal. [WWW] http://www.tlu.ee/keemia/Org.keemia%20praxid%201011/Org1_Laborijuhendi %20TEOORIA_2010_I%20osa_1_.pdf (11.10.2012) [6] Propaan/vedelgaas. [WWW] http://www.aga.ee/International/Web/LG/EE/like35agaee.nsf/docbyalias/propane (11.10.2012) [7] Trunin, L., Kartu, M. 2009. Teadmiste raudvara III osa. Märter, Tallinn.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Probleem-prügi ja jäätmed Keskkond Koostas: Ain Tuvikene V-06 Prügi ja jäätmed Suurte linnade ja asulate ligiduses kohtab kahjuks üsna sageli prügihunnikuid. Jäätmed visatakse sageli suvalistesse kohtadesse ning need muutuvad ohuks loomadele. Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud
Referaadi koostades õppisin ja täiendasin oma seniseid teadmisi naftareostuse kohta. Referaaadist sain teada, mis on peamised reostuse allikad ja kuidas on võimalik reostust ennetada ja vätlida. Samuti andis referaadi koostamine võimaluse tutvuda naftareostuse mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele ja lindudele. Seega referaadi eesmärk on täidetud. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Loodus 8/2008 artikkel: Naftareostus, meie kalade argipäev Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene http://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Merereostustorje_kasiraamat_2009.pdf https://www.postimees.ee/1529351/nafta-tabab-linde-kalasid-ja-inimesi https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=1lkMPnH2QQI %3D&tabid=168&language=en-US http://www.loodusesober.ee/artikkel465_430.html https://miksike.ee/docs/lisa/MAHE2009/naftareostus_evelin.htm 8
Ka hüljestel on raske, ent kergemalt pääsevad kalad, kelledel pole seljas sulgi ega karvkatet, kuhu naftal oleks lihtsam kinnituda. Nafta põhjustab loomadele palju erinevaid haigusi ja vaevusi, milledest paljud on letaalsed. Lisaks sõltub õlireostuse tase ka mitmetest erinevatest teguritest, nagu näiteks ilmast ja saaste leviku kaugusest. 5. Kasutatud kirjandus: 6 1. Kreitsberg, R., Tuvikene, A. 2008. Naftareostus, meie kalade argipäev. Eesti Loodus nr. 8, lk 40 - 42 2. Maasik, I., Arusoo, H. 2004. 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres. Loodusesõber nr. 1 3. 2003. The Effects of Oil on Wildlife. Kättesaadav: www.amsa.gov.au (viimati külastatud 31.10.2009). 7
Justiitsministeeriumi ametnike poolt. Erivahendeid tohib kasutada ainult enesekaitseks. 3.2. Miniuuring Miniuuringu koostamine ja läbiviimine oli teostatud mitme isiku toe ja abiga. Kuna valvurina töötades mina ei omanud ettekujutlust, kuidas seostada vangla ja oma eriala valikut, nimelt kohaliku omavalitsuse korraldust. Antud probeemi ja mõttetega toetas mind minu peaspetsialist-üksusejuht (alates 1. jaanuar I üksusejuht) Kadi Luuri ja ka inspektor-kontaktisik Tiina Tuvikene, kes andsid miniuuringu idee ja juhtnööre selle läbiviimiseks. Miniuuringu koostamisel juhindusin Justiitsministeeriumi taasühiskonnastamise nõuniku Ave Pae poolt tehtud märkustest küsitluse läbiviimiseks. Miniuuringu teemaks oli valitud vanglast välja saadetavate kinnipeetavate vabanemisest teavituste kasust kohalikele omavalitsustele ning küsimustiku koostamisel oli põhirõhk suunatud antud teatise koostamise/saatmise vajadusele ja informatsiooni piisavusest
tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär sobis hästi sellise tähistaeva kandjaks. Platoni-Aristotelese Universum: kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber. Joonis: Taavi Tuvikene Et osa taevakehadest tähtede suhtes liikus, tõi Platon (427 - 348 e.Kr.) sisse lisaks tähtede sfäärile veel teise, nn. muutuste sfääri, millel liikusid päike, kuu ja tol ajal tuntud viis planeeti. Aristoteles (384 - 322 e.Kr.) arendas süsteemi sooviga taandada planeetide keerukas liikumine erinevate telgedega ühtlaselt pöörlevatele sfääridele nii, et iga planeet oleks oma sfääril kinni. (Tema teravmeelne masinavärk koosnes kokku 55 sfäärist, lisaks veel kinnistähtede oma.)
veeloomadele on väga oluline. Naftast reostunud elusorganismide ellu jäämise protsent on väga väike. Enamus siiski sureb kas kohe või päästmise käigus. Must katk tapab just neid, kes on süütud ja kellel sellea kõige vähem pistmist on. 5. Kasutatud kirjandus: 5 Lilleleht, V. 1999 Õlikatk pole kadunud Eesti Loodus nr. 4 Kreitsberg, R. Tuvikene, A. 2008 Naftareostus, meie kalade argipäev Eesti Loodus nr. 8 Maasik, I. Arusoo, H 2004 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres Loodusesõber nr. 1 The Effects of Oil on Wildlife 13.01.2003. Kättesaadav: www.amsa.gov.au(viimati külastatud 28.10.2008) 6
müügiks. Harva on pakslaupa tabatud ka Eestis loodusest. Tegemist on kasvatustest loodusesse pääsenud isenditega. Näiteks saadi 2005. a umbes meetripikkune pakslaup kätte Pärnu lahest. Allikad 1. „Pakslaup ehk hõbekarp“, Kalapeedia http://www.kalapeedia.ee/3883.html 2. „Jämepea ehk kirju pakslaup“ Kalapeedia http://www.kalapeedia.ee/3884.html 3. "Meie vete kalu - valgeamuur“ Arvo Tuvikene; „Kalastaja“ http://ajakiri.kalastaja.ee/? 1,55,1406 4. Jämepea – Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Bighead_carp 5. Härjanurme kalatalu kodulehekülg http://kalatalu.ee/?pid=5 6. "Manual on polyculture and integrated fish farming in Bangladesh.“ http://www.fao.org/docrep/field/003/ac375e/AC375E03.htm 7. „Kalade elu: kalade söömatavadest“, „Kalastaja“ http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,15,202 8. Pihu, E., Pihu, E. 1969
ennetada ja vätlida. Samuti andis referaadi koostamine võimaluse tutvuda naftareostuse mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele, taimedele ja ka lindudele. Seega referaadi eesmärk on täidetud. 12 Kasutatud kirjandus Eesti Loodus 8/2008 artikkel: Naftareostus, meie kalade argipäev Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene Eesti Loodus 1/2004 artikkel: 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres Ingrid Maasik, Helen Arusoo Eesti Loodus 9/1999 artikkel: Õlikatk pole kadunud Vilju Lilleleht Eesti Loodus /2003 artikkel: Õli vees kuidas seirata tagajärgi V.Lilleleht Eesti Loodus 5/2008 artikkel: Kuidas aidata õliseid linde? Murel Merivee, Agni Kaldma http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm www.riigikontroll.ee/..
Referaat ,,Kultuur on ennekõike paljusus." (L. Meri) Taoism Koostaja: Rene Tuvikene Varstu 2006.a Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Õpetuse alused............................................................................................................................4 Ajalugu........................................................................................................................................5 Kaanon..................
1939. aasta 13. novembrist ja see on -47 sentimeetrit Tartu vaatlusposti nullpunktist" (Aotäht, 2006) 11 Joonis 6. Võrtsjärve rannik 04.08.2006 (Foto: PM) ""Võrtsjärve veetase on pikaajalisest keskmisest 93 cm madalam, niigi madala järve kohta on see enne talve üsnagi kurjakuulutav," muretses Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadur, Võrtsjärve seirekoordinaator Lea Tuvikene. Kui pikaaegsete vaatluste põhjal on Võrtsjärves jäänähtude keskmine algus 14. novembril ja jäätumise algus 28. novembril, siis 2006.a. tekkis jääkaas juba novembri esimese nädalavahetuse paiku. Kui see jää peakski jääma ning lähipäevade soe ilm ja tuuled seda ei purusta, hakkab järvevee hapnik juba varakult jääalustes protsessides vähenema. Õnneks oli üleeilseks jääkaane all veel vaid järve madalam lõunapoolsem ots, suurem osa järvest aga jäävaba
koos eksisteerivad, teised aga teavad (kuigi nende enda silmad seda enam ei näe), et mittesekkumine toob kaasa järve kinnikasvamise ehk kadumise. Pole järve, pole probleemi..................... KASUTATUD KIRJANDUS: Soo- ja jõemaastikud, arengulugu, Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001 Ümber Võrtsjärve, Merike Mäemets Võrtsjärve monograafia, Eesti Entsüklopeediakirjastus Võrtsjärve veetaseme reguleerimise KMH aruanne, autorid Arvo Järvet, Ain Järvalt, Arvo Tuvikene, Peeter Nõges ja Tiina Nõges Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, Entec AS Võrtsjärv pole vaid angerjapüük, A. Raukas, J. Leetsar, Äripäev http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019743.php http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019742.php http://www.postimees.ee/050706/esileht/siseuudised/208193.php
oluline. Ilukirjanduse eest on hoolt kandnud pidevalt tegutsevad kirjastused, osaliselt ja teatud perioodidel ka autorid ise. Kirjanduslik tegevus peamiselt ilukirjanduse osas on olnud mitmeti kirju. Alguses ilmus raamatuid rikkalikult Saksamaal asuvate kirjastuste kaudu. Hiljem võttis selle osa üle Rootsi. Rootsis elanud ja kirjutanud autorid on näiteks Ain Kalmus, Agu Kask, Alma Teder, B. Kangro, K. Ristikivi, A. Mägi, Arved Viirlaid, Tiina Tuvikene jne. Oli ka palju neid autoreid, kes elasid mujal, 9 aga kelle tõid publitseeriti Rootsis, nagu näiteks Gert Helbemäe, Arno Raag, Raissa Kõvamees jne. (Kangro, Lk 114 - 126) Teaduslik töö Rootsis leidsid varjupaiga mitmed Tartu ja Tallinna ülikooli õppejõud ja teadlased. Eriti ajaloo, kirjanduse- ja kultuuriloo, usuteaduse, õigusteaduse ja ühiskonnateaduste, aga ka etnograafia, arheoloogia ja keeleteaduse esidajail oli kõige rohkem karta uue okupatsiooni saabudes vabaduse
jpg 15. veebruar 2010. Joonis 3. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ap11-s69-31740.jpg 15. veebruar 2010. Joonis 4. URL=http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/pildid/rover.jpg 15. veebruar 2010. Knight, C. & Butler, A. 2005. Kes ehitas Kuu? London: Watkins Publishing. 19 Kuu. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu 15. jaanuar 2010. Kuu. 1990. Ü. Kaevats (Toim). Eesti Entsüklopeedia, 5, 244-246. Tallinn: Valgus Olesk, A. & Tuvikene, T. 2009. Mida tegid astronaudid Kuul? Tarkade Klubi, 7 (31), 30-33. Olesk, A. 2009. Uus võidujooks Kuule. Tarkade Klubi, 7 (31), 22-29. 20
02.2013) 16. Ballentine, L. E. (1970) The Statistical Interpretation of Quantum Mechanics. Reviews of Modern Physics. 42, 358-381 17. Ainsaar, A. (1996) Füüsika XII klassile: relatiivsusteooria, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika. Tallinn: Koolibri 30 9. Lisad Lisa 1. Intervjuu /algus/ Tegin intervjuu kahe astrofüüsikuga, kelleks olid Elmo Tempel ja Taavi Tuvikene. Kumbki neist ise selle teooriaga ei tegele ja kui päris aus olla, siis ei ole Eesti riigis ainsatki teadlast, kes uuriks multiuniversumeid või nende kohta käivaid fakte. Istusime kõik koos maha ja arvutlesime selle teema üle natukene. Selgitanud iseenda suhtumist teooriasse, soovisin teada saada ka nende mõtteid. Elmo Tempel vaatas teema peale kerge muigega, kuid tunnistas, et pooldab seda. Kui olin küsinud, siis vastas ta lihtsalt: ,,Miks mitte?"
Tõnu Viik, Jaan Pelt, Jaan Einasto, Mirt Gramann, Erik Tago, Maret Einasto, Urmas Haud, Peeter Tenjes, Jaan Vennik, Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson. Teadurid Alar Puss, Lilli Sapar, Anna Aret, Raivo Poolamäe, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk, Kristi Uudeberg, Hannes Keernik, Margit Aun, Uno Veismann, Olavi Kärner, Viivi Russak, Ilmar Ansko, Ain Kallis, Silver Lätt, Erko Jakobson, Viljo Allik, Mart Noorma, Jouni Envall, Aivo Reinart, Urmas Kvell. Foto 20. Tõravere Observatooriumi juhtkond ja sektorijuhatajad 1970-ndatel. Autor teadmata, koht teadmata, aeg 1970. Allikas http://www.aai
annaabi.ee 
