Viirus-rakk interaktsiooni tüübid Tsütotsiidne (tsütolüütiline, tsütopaatiline) Mittetsütotsiidne (atsütopaatiline) Transformatsioon (rakkude vohamine) Produktiivne viirusinfektsioon rakus toimub viiruste produktsioon ja uute viiruste liberisatsioon, mis põhjustab peremeesrakkudes muutusi (raku hävimine). Abortiivne viirusinfektsioon ( mitteproduktiivne) katkenud, mittearenenud infektsioonid. Kõik abortiivsed viirus-rakk interaktsioonid on seotud latentsete ja persistentsete infektsioonidega. Latentsus (peidus olema, varjatud olema) peitumus, haigustunnusteta olek. Persistentne säiliv, katkestamatu, visa, persisteeruv. Tsütotsiidsed muutused viirusega infitseeritud rakus Tsütopaatilised viirused hävitavad raku, milles nad paljunevad. Selle tulemusena tekkinud raku kahjustusi nimetatakse tsütopaatiliseks efektiks (TPE). Abortiivsed viirused ei põhjusta raku hävingut, nad võivad organismis esineda ...
html Ovulatsiooni häired Hüpotalaamiline psühhogeenne stress näljutamine anorexia nervosa - toitumise häire psühho-somaatilise geneesiga. Seotud isu kadumisega, kehakaalu tugeva langusega. Sekundaarse amenorröa ja anovulatsioon. tuumorid traumaatilised kahjustused meningoentsefaliit medikamendid Hüpofüsaarne tuumorid adenohüpofüüsi puudulikkus idiopaatiline stress psühhofarmakonid
healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 3 Etioloogia BCC ehk basalioom on kõige sagedasem pahaloomuline nahakasvaja, mis moodustab kõigist laugude epiteliaalsetest pahaloomulistest kasvajast umbes 85-95%3. Alalaug ja sisemine kantus on sagedasemad kahjustatud kohad. BCC avaldub enamasti täiskasvanutel, tähtsaimaks riskifaktoriks on krooniline ekspositsioon liigsele UVB
Demüeliniseerivad haigused (nt Sclerosis multiplex), Põletikud (nt meningiit), Lümfadenopaatiad, Neuroblastoom, Iatrogeensed põhjused (nt epiduraalanesteesia, kilpnäärme jt kaela operatsioonid). 3. Postganglionaarsed: Cluster-peavalu, migreen, Karotiidarteri dissektsioon, Karotiidarteri tromboos, Orbitasisesed tuumorid, Herpes zoster viirus. 4 KLIINILINE PILT Klassikaline Horneri sündroomi triaad – mioos, ptoos ja anhidroos – esineb suhteliselt harva ning sümptomid on tavaliselt tagasihoidlikud (3). Sümpaatilise innervatsiooni häirumine inaktiveerib m. dilatator pupillae, pupill aheneb, tekib mioos. Võib esineda ka dilation lag – dilatatsiooni mahajäämus – haaratud silma pupill
kaalulangus ja vaegussündroomid Maldigestion eelseedimise häire e. toiduosiste lammutamise häire pankrease ensüümide ja sapihapete poolt, nt. mao resektsioonijärgne seisund krooniline pankreatiit sapipais (nt. kivi sapiteedes) jm Malabsorptsioon toiduainete lammutusproduktide resorptsiooni häire, nt. peensoolehaigused (tsöliaakia, kiiritus, Crohn) soole verevarustuse häire (veresoone sulgus) hormoonaktiivsed tuumorid (kartsinoid) Patogenees ja kliiniline pilt Patogenees: Erinevatel põhjustel ensüümide puuduse tõttu on häiritud esialgu valkude ja rasvade, hiljem ka s/v-te lammutamine Kliinik: 1. krooniline kõhulahtisus ja kaalulangus 2. vaegussündroomid - valgud: kõhnumine, tursed (proteiinid ) - süsivesikud: kääriv väljaheide, puhitused - rasvad: rasvlahustuvate vitamiinide häire --- A-vit: kanapimedus, kuiv nahk --- D-vit: rahhiit, osteomalaatsia
neurograafia e motoorsete ja sensoorsete närvide juhtekiiruste registr); esilekutsutud potentsiaalide registreerimine. Neuroradioloogia (visualiseerimimeetodid): tomograafia, nukleearmeetodid, funktsionaalsed uuringud, ultraheli. Kompuutertomograafia (KT) – röntgenkiir läbib kehakihte (kasvajad, hematoom, aneurüsm, ajuinfarkt); magnetresonantstomograafia MRT - magntväljaga uurimine (SM jm valgeaine haigused, tuumorid, entsefaliidid); positronemissioontomograafia (PET – aju ainevahetuse ja verevoolu uurimine radioisotoopmeetodiga, parkinsoni tõbi, SPECT - parkinsoni tõbi, dementsused, depressioonimarkerid); sonograafia (UH); röntgenograafia (kraniogrammid - kolju, spondülogrammid - lülisammas). Enam ei kasutata pneumoentsefalograafia PEG ega müelograafia MG. Ajuvereringe haigused. Insult, selle liigid, põhjused ja riskifaktorid. Invaliidsuse peamisi põhjusi, 2-3. surmapõhjus eestis.
Põhjustavad: kompressioonisündroomid, trauma. · Närvijuure kahjustus tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kahjustab kõiki tundlikkuse liike ning lisandub valu. Põhjustavad: radikulopaatia, polüneuropaatia, herpes. · Seljaaju tagasarvede ja väätide kahjustus dissotsieeritud tundlikkusehäire, mis on temperatuuri- ja valutundlikkus. Seljaaju tagaväätide kahjustuse puhul on kahjustunud süvatundlikkus. Põhjustavad: süringomüeelia, hematomüeelia, tuumorid, abstess. · Poole seljaaju läbilõike sündroom samapoolselt võib esineda spastilist pareesi/halvatust, segmendi ulatuses lõtva halvatust, süvatundlikkuse häiret. Vastaspoolel valu- ja temperatuuritundlikkuse häiret. · Seljaaju ristläbilõike sündroom spastiline paraparees ja tundlikkuse häire (kõik kvaliteedid), lisanduvad põie talitluse häired. Põhjustavad: spinaalsed traumad, kasvajad, müeliidid, vaskulaarsed haigused. · Ajutüve kahjustus ristuvad sündroomid
(võõrkeha, väliskuulmekäigu vigastamine puhastamise käigus), suhkruhaigus, allergia (juukselakk, kosmeetika, ehted), krooniline või mõnikord ka äge keskkõrvapõletik (keskkõrvast pidevalt erituv mäda tekitab lõpuks välikuulmekäigu põletiku). 23. Ninahingamistakistuse põhjused, diagnoosimismeetodid ja ravi Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud:
(võõrkeha, väliskuulmekäigu vigastamine puhastamise käigus), suhkruhaigus, allergia (juukselakk, kosmeetika, ehted), krooniline või mõnikord ka äge keskkõrvapõletik (keskkõrvast pidevalt erituv mäda tekitab lõpuks välikuulmekäigu põletiku). 23. Ninahingamistakistuse põhjused, diagnoosimismeetodid ja ravi Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud:
Kliiniline pilt: Haiguse inkubatsiooniperiood on pikk kuni 6 aastat. Haiguse arengus kolm staadiumi: I staadium (preleukeemiline staadium) – langeb kokku inkubatsiooniperioodiga (kliinilised tunnused puuduvad, veres antikehad, viirus on isoleeritav lümfotsüütides, hematoloogilised muutused puuduvad). II staadium (leukeemiline staadium) – leukotsütoos, persisteeriv lümfotsütoos. III staadium (leukeemilis-kliiniline ehk tumoroosne staadium) – hematoloogilised muutused ja tuumorid. Lümfoidkasvajad (lümfosarkoomid või pahaloomulised lümfoomid) esinevad lümfisõlmedes, neerudes, põrnas, südames, vatsas, emakas ja ajus. Üksikjuhtudel võib tekkida eksoftalmia (punnsilmsus). Muud haigustunnused: Depressioon, Krooniline kõhulahtisus, Eesmao atoonia, Libediku nihkumine, Lonkamine, Paralüüsid. Veiste sporaadiline leukoos: Eristatakse kolme vormi: Juveniilne leukoos – põevad kuni kuuekuused loomad. Tabanduvad lümfisõlmed, maks, põrn ja luuüdi
- Vaatlus: Kõht ettevõlvunud, kõhuseina liikumine, armid, sümmeetrilisus, songad. - Auskultatsioon: Algselt peristaltika elavneb, hiljem kaob, strangulatsiooni puhul sooles vaikus. Loksumisfenomeen sool täitunud vedelikuga. - Perkussioon: Gaas ja soolelingude laienemine annab tümpaania, kõvad massid tumestuse. - Palpatsioon: Hellus palpeerimisel, kõhusein võib olla pinges, võivad olla palpeeritavad tuumorid, songad, laienenud soolelingud. - Rektaalne uuring: Veri viitab isheemiale või aktiivsele verejooksule, rooja puudumine pärakus viitab proksimaalsele iileusele. Palpeeritav mass võõrkeha, tuumor? Kliinilised uuringud: - Vereproovid: oksendamine metaboolne alkaloos, hüpokaleemia, hüpokloreemia, hüponatreemia.
alatoitlus, valgudefitsiit ( nt enteropaatia) vitamiinide ja mineraalainete defitsiidid (biotiin, B12, tsink jt) suhkrutõbi ureemia jt kroonilised neeruhaigused nefrootiline sündroom Nakkused bakteriaalsed (tuberkuloos, leepra jt) viiruslikud ( HIV, punetised, leetrid, CMV, EBV jt) algloomad (toksoplasmoos jt ) seennakkused ( Candida, Aspergillus jt) Kasvajad peamiselt lümfisüsteemi tuumorid – plasmotsüstoom, makroglobulineemiad, krooniline lümfoleukeemia, äge leukeemia, mitte-Hodgkini lümfoom, Hodgkini lümfoom) Traumad, põletused Transfusioonide järgsed defitsiidid (koesobivuskonfliktiga seotud) Autoimmuunhaigustega seotud (passiivne, aktiivne, antikehadest sõltub, rakuline) Eksogeensed tegurid (toksilised defitsiidid) narkomaania ja alkoholismi foonil tekkiv ID ioniseeriv kiirgus immunosupressandid
kognitiivsed häired; anormaalne visuaalne juhtimine); automatismid (tegevused) Limbiline süsteem [mälu, emotsioonid ] kahjustus - tuumorid, vaskulaarene ajuhaigus, sclerosis Parietaalsagara multiplex, entsefaliit, amüotroofne lateraalne skleroos kahjustus amnestiline sündroom;
Hirschsprungiȱtõbiȱȱ Pärakulõheȱ(anaalfissuur)ȱȱ Neuroloogilineȱkahjustusȱȱ Pärakuȱahendȱ(striktuur)ȱ Rasvumusȱ Pärasooleȱväljalangeȱ(rektaalprolaps)ȱȱ Operatsioonijärgneȱsulgusȱ Pärasooleȱhaavandȱ (obstruktsioon)ȱ Pärasoolesongȱtuppeȱ(rektotseele)ȱȱ Rasedusȱȱ Kasvajadȱ(tuumorid)ȱ Füsioloogilised Toitumisviisiȱmuutusȱ Vedelikupuudusȱ(dehüdratsioon)ȱ HarjumuspärasteȱtoitudeȱväljavaheȬ Hammastikuȱprobleemidȱ tamineȱ Puudulikȱsuuhügieenȱ MaoȬsooletraktiȱ Kiudaineteȱväheneȱtarvitamineȱ (gastrointestinaaltrakti)ȱmotoorikaȱ Vedelikeȱväheneȱtarvitamineȱ
hingamine ainevahetushäirele, näiteks metaboolne atsidoos või diabeetiline kooma. Cheyne-Stokes’i Pindmine hingamine, mis muutub üha kiiremaks ja sügavamaks, siis hingamine hingamine vaibub ja järgneb hingamispaus; kordub uuesti. Biot’ hingamine Korrapärane hingamine, mida katkestavad lühikesed hingamispausid. Põhjused: KNS-haigused, tuumorid, ajukahjustused. KNS – kesknärvisüsteem 222 Normväärtused vanuse järgi Vanus Vastsündinu 6-kuune 1-aastane 10-aastane Täiskasvanu Kaal (kg) 3 7 10 35 60+ Kasv (cm) 50 70 75 140 150+ Hingamissagedus 40 30 30 16 12 minutis
annaabi.ee 
