Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuumikuga" - 19 õppematerjali

Eesti ehitus
2
doc

Eesti ehitus

Eesti geoloogilise läbilõike alusel otsustada, millist Eesti osa iseloomustab Kõrg- ja Madal-Eesti. Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis Millisele neist jääb sinu kodukoht? Minu kodukoht jääb Kõrg-Eestisse. Kõrgustike äratundmine kirjelduse järgi. Pandivere kõrgustiku kõrgeim koht emumägi 166m, Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod. Ürgorg ­ vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. ( Nt. Karksis)

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Eesti kõrgustikud
1
doc

Eesti kõrgustikud

166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks. Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m). Seal asub veel Kärstna Kabelimägi 136 m ning Taageperas Pika ja Saarde mägi, kumbki 125 m. Põhjaosas ulatub Sürgavere mägi 128 m üle merepinna. Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus. Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev.

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
Linnade laienemin ja sisestruktuur
3
doc

Linnade laienemin ja sisestruktuur

20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Aja jooksul linn kasvab. Kesklinnast, mis on parima kättesaadabusega, saab kaubanudus ja kontoritetsoon ehk nn. Ärila (ehk city, ingl.k. central business district). Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jmt. Kõrgete hindade tõttu surutakse elanikud, tootmine ja vähemtulus kaubandus kesklinnast välja

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
Veeringe maal
18
docx

Veeringe maal

• Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid • Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes) • Sandurid (kujunevad liustikuserva ees) • Glatsiofluviaalsed mõhnad • Glatsiofluviaalsed deltad

Geograafia → Hüdrosfäär
22 allalaadimist
Hitler ja kindralid
4
odt

Hitler ja kindralid

J.Keegan ,,Teine Maailmasõda" Hitler ja kindralid Sõjaväekohustuste taaskehtestamine andis H.-le 1936a. 36 diviisi suuruse tuumikuga sõjaväe, mis oli Reichswehr´i 7 deviisist 5korda suurem. H. oli Versaille´i poliitika vastane. Soovis taasmilitariseerida Reinimaa(ootas kuni suutis leida ajendi). Selleks oli Prantsuse parlamendi otsus märtsis 1936 ratifits. vastastikuse abistamise pakt Nõukogude Liiduga. Prantsusmaa ei tohi kunagi alustada sõjaväetegevust Saksamaa vastu, v.a vastavalt Rahvasteliidu( Saksamaa astus 1933 R.-ist

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Vaivara klint
14
docx

Vaivara klint

u 3 km pikkune ja kuni 1 km laiune Sinimägede-esine savidiapiiride vöönd. Suur-Pimestiku pangassaar. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/166-pimestiku.jpg Vaivara sinimäed on kuni 3 km pikkune ja kuni 300 m laiune kolmest pangaskerkest tuumikuga küngaste (Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi) ahelik. See levib lõuna pool savidiapiiride vööndit ehk u 2,5 km mererannast ja kõrgub kuni 50 m (keskmiselt 40 m) üle ümbrisala. 1944. aasta suvelõpu ägedais lahinguis hävis künkaid katnud mets ja jättis oma elu enam kui 100 000 võitlejat mõlemalt vaenupoolelt. Oletatakse, et Vaivara Sinimägede puhul on tegemist kohapealsete kergetega ja nende teket

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted
4
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

soositud elamispiirkond; 3) vana tööstuspiirkond 4) madala maksumusega elamurajoonid; 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid; 6) uuskeskus; 7) uus tootmise piirkond, nt lennujaama juures; 8) uus (raske)tööstuspiirkond; 9) vanad ja uued keskklassi elamurajoonid; 10) eeslinn, vaid eliidi elumajad (suburb); 11) regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamjaolt ajalooline linnasüda. Kesklinnast saab kaubandusetsoon ehk ärila. Kesklinna ümbritseb harilikult agul. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kistad tänavad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgi.

Geograafia → Geograafia
172 allalaadimist
GEOLOOGILINE EHITUS
5
doc

GEOLOOGILINE EHITUS

suurvormid. Millest koosneb Eesti pinnamood? Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad,millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Nende jalamid asuvad Eestis harilikult 75-100 m kõrgusel. Pandivere kõrgustik (kõrgeim koht Emumägi 166m) ja Sakala kõrgustik (Rutu mägi 146 m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Need on võrdlemisi madalad lubja.või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud,ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi 318m), Otepää kõrgustik (kuutse mägi 217m) ning Karula kõrgustik (rebasejärve Tornimägi 137m). Iseloomustavad künkad ja nõod. Väiksemad kõrgustikud- Vooremaa(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54m) jt.

Geograafia → Geograafia
67 allalaadimist
Rahvusvahelised suhted 1930
6
doc

Rahvusvahelised suhted 1930

Parempoolsetele jõududele oli see vastuvõtmatu ja nende juhtivaks jõuks olid sõjaväes teenivad ohvitserid. Nende ohvitseride seas kujunes välja neljaliikmeline juhtgrupp, kes otsustas läbi viia sõjalise riigipöörde. See sõjaline riigipööre ebaõnnestus, sest tööstuspiirkondades astuti riigipöörajate vastu välja ja riigipöörde asemel puhkes Hispaanias 1936 kodusõda. Ühel pool olid vabariigi pooldajad, teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) ­ rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa ­ rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Polaaralad 2003
26
doc

Polaaralad 2003

polaarvöötmealadel. Serviti sulab igikeltsast haaratus pinnase pindmine osa ja kujundab kirsmaa pinnamoe: maapinda läbivad külmalõhed nn. polügonaalpinnas –iseloomuliku mustriga maaala külmakõrbes ja tundras- hulknurksetest pindadest ja nende vahele jäävatest külmalõhedest. Talvel lõhedesse tekkinud jääkiilude sulamisel võivad suvel moodustuda meetrite sügavusel avalõhed. Igikeltsa sulamisel tekivad lohud termokarst-jääst tuumikuga kerkealad – polaaralade künklikud sood- palasood. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Iglu- Kanada ja gröönimaa eskimote talveelamu. Pika sissekäiguga kuppeljas lumetahukaist ehitis. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Linnulaat – polaarmerede rannajärsakutel pesitsevate lindude hiigelkoloonia. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 36) Põhjapolaarjoon- asub 66,5 kraadi pl (põhjalaiust). Lõunapolaarjoon – asub 66,5 kraadi lõunalaiust; eraldab külmavööd ja parasvööd

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT

Geograafia → Geograafia
64 allalaadimist
Avalik juhtimine ja avalik teenus
12
docx

Avalik juhtimine ja avalik teenus

suureneda kodaniku- või situatsioonikesksus; Kõige loogilisem on võrrelda organiseeritud anarhiat Mintzbergi adhokraatiaga, millega on kõige enam sarnasusjooni ja mille vastandiks on pigem tsentraliseeritud võimujaotus ja selge käsuliin organisatsioonis. - ** Mintzbergi adhokraatiaga- Peamine kordinatsiooni mehhanism on vastastikune kooskõlastamine; Organisatsiooni võtmelüli on tugipersonal /koos tegutseva tuumikuga tegev- adhokraatias; Organisatsiooni disain- tööde tugev horisontaalne spetsialiseerumine , tugev väljaõpe; Toimingud - Vähene formaliseeritus, orgaaniline, funktsioonide ja turgude järgi; Üksus on läbivalt väike; Tegevuse piiratud plaanimine /eriti administratiivses adhokraatias/; Palju läbivaid koostöömehhanisme; Valikuline detsentraliseerimine.?????????????????????????????????????????????????????????????????????? 2.Millal on mõttekas võim tsentraliseerida

Ühiskond → Avalik haldus
53 allalaadimist
Soome lahe rannikumadalik
34
doc

Soome lahe rannikumadalik

(Aaloe, Miidel 1967, Arold 2005). Rannakaljud ehk pangad esinevad näiteks Pakri poolsaarel, Türisalus, Kalvis, Aseris, Sakal, Ontikal, Toilas, Utrial, ja Sillamäel ning mujal (Arold 2005, Suuroja 2004). Tallinnast ida suunas Vergi poole liikudes võib leida palju rändkiviseid poolsaari, mis külgnevad arvukate neemedega. Ehituselt koosnevad neemed moreenist ja viirsavidest. Enamus poolsaari ja mõned Soome lahe saared on liivast tuumikuga. Lahemaa rahvuspargis asuvad poolsaared (nt Juminda ps ja Pärispea ps) on liigestatud pinnamoega, kaugele eenduvad ning paljude tuule- ja meretekkeliste pinnavormidega. (Arold 2005) Rannikumadalikule on iseloomulikud ka hiidrahnud ning suurematest ja väiksematest 4 rändrahnudest koosnevad kivikülvid (Suuroja 2011). Eesti suurimad rändrahnud on Ehalkivi (Letipea rannas), Kabelikivi (Muugal) ja Majakivi (Juminda poolsaarel). Rannikule omastest

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
14 allalaadimist
Nimetu
26
doc

Nimetu

3. Saksamaa ajalugu 3.1 Germaani hõimude varajane ajalugu Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1.sajanil eKr liikuma Lõuna-Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide, pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas. 3.2 Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik Keskaegne saksa keelse tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik tekkis 843. aastal, 800. aastal Karl Suure poolt loodud Karolingide Impeerium jagunemisega Verduni lepingu alusel. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas hertsogkondaseks killustumine ning alles Otto I (936-973) valitsemisajal suutis ta Rooma paavsti toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962

Varia → Kategoriseerimata
19 allalaadimist
Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Parempoolsetele jõududele oli see vastuvõtmatu ja nende juhtivaks jõuks olid sõjaväes teenivad ohvitserid. Nende ohvitseride seas kujunes välja neljaliikmeline juhtgrupp, kes otsustas läbi viia sõjalise riigipöörde. See sõjaline riigipööre ebaõnnestus, sest tööstuspiirkondades astuti riigipöörajate vastu välja ja riigipöörde asemel puhkes Hispaanias 1936 kodusõda. Ühel pool olid vabariigi pooldajad, teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) ­ rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa ­ rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid

Ajalugu → Ajalugu
159 allalaadimist
Nimetu
30
docx

Nimetu

Me saame aimu, mida peetakse heaks, mida halvaks käitumiseks selles kultuuris. Kuidas kultuuritüüpe uurida? 1. Ideaaltüüpide meetod ­ Harrison/Handy Võimule, rollile, ülesandele ja isikule orienteeritud. Võimule orienteeritud ­ need on puhtad tüübid. Handy on seda edasi arendanud ja toonud kõrvale Kreeka mütoloogia kangelased. Zeus ­ kogu möll käib peajumala ümber ­ väga kõrge tsentraliseeritus, otsusi ilma võimu tuumikuga kooskõlastamiseta ei tehta. Rollile orienteeritud on väga kõrge formaliseeritusega ­ palju reegleid, midagi ei tehta uisa-päisa. Sellistes org kardetakse eksida ja minna raamist välja. Ülesandele orienteeritud - eksisteerivad võimu sõlmpunktid ­ ülesanne kõige tähtsa ja selle täitmisega võivad olla seotud väga mitmed tegelased (a la projektijuhid/ reklaamifirmad). Isikule orienteeritud ­ omanik või tugevam visionäär,

Varia → Kategoriseerimata
96 allalaadimist
Riigiõigus
41
docx

Riigiõigus

Riigimõiste on sama mis õiguskord. Põhinorm, põhiseadus, siis tuleb muu. Kuna tegemist on õigusnormi hierarhiateoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemalseisval normil. (haldusakti kehtivus rajaneb seadusel, määruse kehtivus rajaneb seadusel, seaduse kehtivus rajaneb põhiseadusel. 2. PS kui põhivalik (Carl Schmitt) Põhiseadusega määrab kindlaks, milline see riik on. See piirdub tuumikuga ­ poliitiline üksuse liik ja vorm on põhivaliku ese. 3. Integratsioonikorraldus (Rudolf Smend) Kõik, kes sellele allutatud, on korraldus integreeruda. 4. Totaalne PS Põhiseadus ongi see akt, mis otsustab kõik olulised küsimused. 5. PS kui väärtuskord (Rudolf Smend) Kehtestab ühiskonna põhiväärtused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. Elu, omand, kodu puutumatus, eraelu, sõnavabadus jne. 6. Ühiskondlik leping

Õigus → Riigiõigus
100 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Tema roll esialgu suhteliselt tagasihoidlik, teda väga tugevaks administraatoriks ei peetud, aga kuulus Stalini lähikonda ja seal oli tal kindel funktsioon- lõbusa tooni vajadusel pidi tantsima ja lõbustama seltskonda. Hruštšovi alahinnati, saab Beriale ja Malenkovile saatuslikuks. Tuumiku puhul Stalin väga järgis, et nad tervikuna liiga tugevaks ei muutuks, ise oli initsiaatoriks sellele, et nad omavahel konkureeriksid ja rivaalitseksid. Võimuvõitlus on ka seotud ennekõike tuumikuga. Reserv oli B.Aristov, L.Brežnev, M.Pervuhhin, M.Saburov, D.Ustinov, N.Kossõgin. Vastukaaluks vanale kaardiväele ja tasalülitamaks tuumiku mõjukust oli reserv. Nemad olid mingil moel Stalinile silma jäänud sõja ajal või vahetult sõjajärgsel perioodil. Nende esile toomine pidi märku andma vanematele olijatele, et ka järeltulev põlvkond on olemas. Tegelikult reserv jaguneb ka kaheks- ühelt poolt tegemist puhtalt parteitegelastega- Brežnev ja Aristov. Ülejäänud on seotud

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun