Replikatsioon DNA ahela kahekordistumine enne raku jagunemist Replikatsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Replikatsiooni tulemuseks on 2 uut identset DNA ahelat Replikatisooni tähtsuseks on see, et iga rakk saab ,,eeskirja", kuidas endale valke toota Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees Transkriptsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Transkriptsiooni tulemuseks on 3 erinevat vormi RNAd: rRna; mRNA; tRNA Transkriptsiooni tähtsuseks on see, et tekivad 3 vormi RNAd, mis aitavad uusi valke toota Translatsioon RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk Translatsioon toimub tüstoplasmas ribosoomidel Translatsiooni tulemuseks on uus valk? Translatsiooni tähtsuseks on uute valkude teke Sarnasused: transk. ja replik. eelduseks on 1 DNA ahel Erinevused: transk
a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T G A A C C A T G C T A C C G T G C G A C T T G G T A C G Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraas toimel enda komplementaarse koopia. DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi
Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemis-võime Ainevahetus-tüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENERAKK · Kitiinist kestaga · Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine · Organellid samad, mis loomarakus · Võivad olla üherakulised või hulkraksed BAKTERIRAKK · Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) · Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid,
Võrreldav tRNA mRNA rRNA tunnus Ülesanne Transportivad õigeid Kannab info tuuma reguleerib aminohappeid õigetesse piirkonnast protsessi ehk kohtadesse valgusünteesi Valgusünteesi piirkonda Asukoht Ribosoomide ja aminohapete Tuumapiirkonnas Ribosoomides lähtekoha vaheline ala Muud Selle järgi sünteesitaks valke. REPLIKATSIOO TRANSKRIPTSIOON TRANSLATSIOON N KOHT Seal, kus leidub Seal, kus leidub DNA-d Ribosoomides DNA-d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, mitokondrites,
Tuumapiirkonnas on ainult 1 rõngasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, selle piirkonda nimetatakse nukleoidiks. TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olev...
Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Komplementaarsus Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T G A A C C A T G C T A C C G T G C G A C T T G G T A C G DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraas toimel enda komplementaarse koopia. Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi
järgi nim karüogrammiks. Karüotüüp - Indiviidile iseloomulik kromosoomide arv, kuju ja vöödimuster Tsütogeneetika - uurib kromosoome jagunevates rakkudes 6. Geeni mõiste Geen kontrollivad loomade ja taimede värvust ja kuju, võimet näha ja kuulda, vastupanuvõimet haigustekitajatele jne. 7. Nende mõiste, toimumise koht, aeg ja tähtsus. Replikatsioon - DNA kahekordistumise protsess. Toimub raku tuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides . Toimub iga kord enne raku jagunemist (interfaasis), tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. transkriptsioon - DNA molekuli sünteesitakse (ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne) RNA molekul (rna süntees). Toimub rakutuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides interfaasi ajal. Geeni ekspressiooni esimene etapp. tekib kolm rnad: mRNA, tRNA, rRNA
Vaatamata nende kasulikkusele, leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. 3 Bakterid Bakterid on prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid- DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tsütoplasmas tuumapiirkonnas. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolod, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Bakterirakke iseloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda; 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks; 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4
SINIVETIKAD. ÕPIOBJEKT 20.02.2013 1. Sinivetikad ilmusid Maale vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi. 2. Prokarüoodid on eeltuumsed organismid. Prokarüoot rakutuumal puudub membraan, rõngaskromosoomid asetsevad tuumapiirkonnas. Rakutuumas puudub tuumake. Kahekordse membraaniga organellid raku sees puuduvad. Sisemembraanistik (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) puudub. Enamikel esineb rakukest (täiendavalt ka veel limakapsel). Ribosoomid paiknevad rakus vabalt. Eukarüoot rakutuuma ümbritseb kaksikmembraan. Tuumake olemas. Kahekordse membraaniga organellidest esinevad kõigil mitokondrid, kuid plastiidid on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Sisemembraanistik olemas
oluliseimad tsütoplasma organoidid -- ribosoomid sünteesivad valke. ribosoomid asuvad tsütoplasmas vabalt . koosnevad RNA-st (2 erinevat) ja valkudest ribosoomid väiksemad eukarüootsetest, läbimõõduga 20 30 nm. Puudub membraaniga ümbritsetud tuum, dna rõngaskromosoom (haploidne rakk). Rna olemas. Toimuvad kõik pärilikkusega seotud protsessid. Plasmiidid e rõngasmolekulid, vajalikud kohanemisvõime suurendamiseks. Iseärasused: DNA paikneb enamvähem raku keskel -- tuumapiirkonnas ehk nukleoidis . DNA-d on suhteliselt palju raku kohta, kuid bakteri genoom on ~1000 väiksem eukarüoodi genoomist . DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi. kiirel paljunemisel sisaldavad rakud mitut geneetiliselt identset kromosoomikoopiat, kuna replikatsiooniks kuluv aeg (40 min) on pikem jagunemis- ehk generatsiooniajast (20-30 min) DNA ei ole liitunud valkudega (histoonid jt valgud)!!! DNA ei sisalda INTRONEID!!! Replikatsioon toimub kahes suunas, algab oriC punktist
tunnused(nt pruun silmavärvus) Protsessid: DNA replikatsioon ehk kahekordistamine DNA info kopeeritakse RNAsse transkriptsioon Translatsioon DNA info tõlgitakse valkudes keelde ehk valgu süntees Protsessid · DNA replikatsioon DNA kahekordistamine enne raku jagunemist Koosneb nukleotiididest Replikatsioon, kus leidub DNAd tuumas tuumapiirkonnas kloroplastides mitokondrites Tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku DNApoümeraas ensüüm, mis viib replikatsiooni läbi AT GC CG CG TA TA Ülesanne nr 1. Kirjuta antud DNA ahelda juurde teine ahel ATCCGTAA TAGGCATT · Transkriptsioon Toimub: tuumas DNAs oleva info kopeerimine RNAsse
vanema omast, hiljem areneb ta vastava liigi täiskasvanu sarnaseks. Täismoone: muna vastne nukk valmik Nt liblikad, mardikad Vaegmoone: muna vastne valmik Nt rohutirtsud, lutikad. PÄRILIKKUS, MOLEKULAARGENEETILISED PÕHIPROTSESSID REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KOHT Seal, kus leidub Seal, kus leidub DNA-d DNA-d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, mitokondrites, kloroplastides, tuumapiirkonnas mitokondrites, tuumapiirkonnas REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KÄIK Alguspunkte Promootoriga seostub AEG Interfaasis Interfaasis (replikone) on polümeraas. palju, kiirus 3-4 Terminaator lõpetab
(on vaja 3’OH otsa, mis tuleb RNA praimerist – seda sünteesib DNA primaas) Tühimikud täidab DNA polümeraas ja erifragmendid ühendab DNA ligaas 3. Ensüüm nimega DNA-polümeraas sünteesib eraldunud DNA ahelatest identsed DNA molekulid (komplementaarsusprintsiibi alusel.) 4. Replikatsiooni viimases etapis valmivad sünteesid uued DNA molekulid NB! Replikatsioon toimub -> raku tuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kolorplastides. 25. Geen ja Genoom Geen – DNA lõik(täieliku nukleiinhappe järjestus), mis on vajalik funktsionaalse valgu- või RNA molekuli sünteesiks. Genoom - ühes liigiomases kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal ehk sisuliselt siis DNA. 26. Transkriptsioon Transkriptsioon – protsess, mille käigus kopeeritakse DNA geneeriline kood RNA molekulile. Promootor – DNA järjestus, millelt algab transkriptsioon.
valgusünteesi käigus 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA- informatsiooni RNA, geneetilise info vahendaja. tRNA- transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi. rRNA- ribosoomi RNA, ühendab aminohapped omavahel valkudeks. 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine enne raku jagunemist, see toimub seal, kus leidub DNA-d (tuumas, tuumapiirkonnas, kloropplastides, mitokondrites). Replikatsiooni toimumiseks keerab DNA- polümeraas (ensüüm, mis sünteesib desoksüribonukleotiididest DNA molekule). DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib mõlema vana ahela kõrvale uued komplementaarsed ahelad. Seejuures rakendub komplementaarsus- printsiip, mille kohaselt paarduvad vesiniksidemete abil A ja T ning C ja G. DNA molekulis on ahelad vastassuunalised seetõttu toimub ka uute ahelate süntees erisuunaliselt.
Geneetilist informatsiooni RNA molekulis võidakse muuta kahel viisil, lämmastikaluste asendamise teel ja lisades või deleteerides U nukleotiide. 63. Transkriptsiooni ja translatsiooni toimumise aeg ja koht bakterites ja eukarüootides. Bakteritel toimuvad need kaksprotsessi sisuliselt ühel ajal, valgusünteesalgab RNA’lt juba enne kui RNA on jõutud täiesti valmis sünteesida. Seega toimub neil mõlemad protsessid tuumapiirkonnas, kus asub ka DNA. Eukarüootidel on transkriptsioon ja translatsioon üksteisest nii ajaliselt kui ka ruumiliselt lahus. Transkriptsioon toimub tuumas, translatsioon aga tsütoplasmas, ribosoomidel. 64. Ribosoomide ehitus prokarüootses ja eukarüootses rakus. Ribosoomid koosnevad suurest ja väikesest alaosast e. subühikust. Bakteri ribosoomide väike subühik suurusega 30S koosneb 16S rRNA molekulist ja 21-st erinevast polüpeptiidist
geeniteraapias, kuna võimaldavad rakkudesse viia ka kasulikke geene, mis rakus muidu puuduvad või on kahjustatud (vt viirusvektor) 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab? Bakterid, tsüanobakterid,aktinomütseedid. Puudub piiritletud tuum,esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure,suurus 0,1-25 mikromeetrit. 38. Bakteriraku ehitus. Bakterid on prokarüootsed organismid-DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tütoplasmas tuumapiirkonnas. Haploidne kromosoomistik; 1 rõngakujuline kromosoom.Genoomi suuru ehk DNA hulk on väiksem kui eukarüootidel. Tuumapiirkonda nim.nukleoidiks.Plasmiididel ehk DNA rõngasmolekulidel on geenid, mis pole bakterile tavaolukorras vajalikud.Antibiootilises keskkonnas võivad olla need geenid olulisteks resistentsusfaktoriteks. Tsütoplasmat katab rakumembraan ehk plasmamembraan. Membraani ümbritseb rakukest. Selle pinnal on limakapsel, mis kaitseb bakterit kuivamise eest
mida kutsutakse tütarrakkudeks (M faas= profaas, metfaas, anafaas, telofaas) · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine Iseloomustage raku tsütoskeleti koostist ja funktsioone. -> Aktiini filamendid, mikrotuubulid, intermediaarsed filamendid. Osalevad raku pooldumisel, kuju säilitamise, raku polaarsuse kujunemisel. a) 2 H2O2 ® 2 H2O + O2 (loomne rakk) peroksüsoomid b) DNA koopeerimine e. replikatsioon (loomarakk; bakterirakk) tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. c) Rakku sisenenud võõra RNA hüdrolüüs (loomarakk) lüsosüüm d) CO2 + H2O ® (CH2O) n + O2 (taimerakk) klorofüll e) Varurasvade säilitamine (loomarakk) tsütoplasma f) Uute valgumolekulide süntees (eukarüoot; prokarüoot) ribosoomid g) Energeetiline metabolism, st põhiline ATP tootmine (loomarakk; bakterirakk) mitokonder h) Raku kuju säilitamine, rakusisene transport (eukarüootne rakk) tsütoplasmavõrgustik Mis on pKa?
SEENERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest koosneb kitiinist. Seeneniidid e hüüfid | seeneniidistik e mütseel Paljunemine: eostega (kandseened, kottseened), seeneniitidega (kandseended), pungumisel (pärms.) Pintselhallikust eraldas Fleming 1929 esimese antibiootikumi penitsiliini. 3 BAKTER JA BAKTERIRAKK Kõigil bakteritel on tuumapiirkonnas vaid üks kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, lisaks mõned DNA rõngad plasmiidid. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune. Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid.
Ka nt albinismi esinemine mustadel: seotud mutatiivsete geenidega, mille alleelid heterosügootsetel vanematel varjatult esinevad, ent lapsel homosügootsesse olekusse satuvad (= tunnus avaldub). 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. / Eukarüootidel paikneb geneetiline materjal nii rakutuumas kui ka tsütoplasmas (mitokondrites), taimedel ka kloroplastides. Bakteritel tuumapiirkonnas tsütoplasmas. Muna- ja seemneraku erineva ehituse tõttu (munarakud suured, palju tsütoplasmat ja seega mitokondrid) kandub mitokondriaalne pärilikkus ainult emaliini pidi. / Kromosoomide põhiarv n varieerub liigiti, aga ei sõltu organismi keerukusastmest. Inimesel 23 kromosoomi: 22 autosoomi + sugukromosoom X/Y. Somaatiliste keharakkude genoom on diploidne (kromosoomid paaridena), sugurakkudel haploidne ( = rakus üks kordus kõigist kromosoomidest).
lülitatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. AMINOHAPETE TOIMETAMINE VALGU SÜNTEESI TOIMUMISKOHTA Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon. Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. rRNA ( ribosoomi RNA) - moodustab ribosoomide põhilise osa (ca 60% kaalust) ja sünteesib peptiidsidemeid aminohapete vahel. 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. Toimub tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides ja mitokondrites. Päristuumsetel rakkudel toimub see enne mitoosi ja meioosi. Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi. Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga.
Klassikaline geneetika kuulutati ebateaduseks ning Mendeli õpetuse pooldajad sattusid vanglasse. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüoot Eukarüoot Haploidne genoom Diploidne genoom Üks kaheahelaline DNA rõngasmolekul Mitu (varieerub liigiti) lineaarset kromosoomi Tuum puudub, kromosoom lihtsalt tuumapiirkonnas Tuum ümbritsetud membraaniga Info transkriptsioon ja avaldumine toimub samas Transkriptsioon ja translatsioon toimuvad eri aegadel kohas ja kohtades DNA enamasti pidev (organiseerunud operonidesse) DNA katkendlik (jaotunud introniteks ja eksoniteks) 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos Meioos Moodustub 2 uut diploidset rakku
toimub kasvamine), teises otsas 5’P-rühm. Suhkru 3´C küljes olev OH-rühm ühineb lisanduva nukleotiidi suhkru 5´C-ga seotud fosfaadi vesiniku aatomiga; eraldub vesi H 2O ja vabaneb pürofosfaat 28 45. Bakterikromosoomi struktuur. Erinevate organismide genoomid on erineva suurusega. Sellest tulenevalt on ka erinev genoomi kokkupakituse aste. Bakterikromosoomiks on kaksikahelaline DNA. Bakterite geneetiline informatsioon asub ühes rõngaskromosoomis, mis esineb rakus tuumapiirkonnas, mida nimetatakse nukleoidiks (tuumamembraan puudub). E.Coli kromosoomi kontuurpikkuseks on ca 1500 mikromeetrit, mis sisaldab 2500-3000 geeni. E.Coli enda raku diameeter on aga 1-2 mikromeetrit. Seega peab olema bakteri kromosoom tugevalt kokkukeerdunud ehk kondenseerunud. Kromosoom on 1000 korda lühemaks kokku pakitud, muudustub 400 lingu. Iga ling on sõltumatult negatiivselt superspiraliseerunud. Kokkuvolditud kromosoom on kompleksis RNA ja valkudega.
rakust. Rakus paikneb DNA rakutuumas ja mitokondrites. Rakutuuma DNA on pakitud tihedalt kokku kromosoomidesse. Iga kromosoomi aluseks on omaette, erineva pikkusega DNA molekul. Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi, mis moodustavad paare. Nendest 22 on autosoomsed ehk mittesugukromosoomid, millele lisanduvad sugukromosoomid X ja Y. Replikatsioon- on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist.DNA ahel koosnebnukleoiididest.Replikatsioon toimub seal,kus leidub DNA- d:tuumas,tuumapiirkonnas,kloroplastides,mitokondrites.Replikatsiooni etapid: 1)ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliks 2)ensüüm DNA polümeraas seondub DNA ahelaga 3)DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued dna ahelad. 4)replikatsioon lõpeb,kui mõlemalt dna ahelalt on sünteesituduus DNA molekul. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.Selleks, et geen võiks päranduda uutesse tekkivatesse rakkudesse ja järglastesse, peab ta tootma
hemoglobiiniga(11% kogu hulgast) plasmavalkudega u 1% ja ka vesinikarbonaadina vereplasmas( kõige rohkemja erütrotsüütides, väga vähe ka dissotseerumata süsihappena Respiratoorsed neuronid (hingamiskeskus) asuvad ajutüves ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides, kusjuures ühtse keskuse asemel eristuvad inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite paikmed. Inspiratoorsed neuronid on dorsaalse rühmana tractus solitariuse tuumapiirkonnas, ventraalse rühmana nucleus ambiguuse piirkonnas ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides (C 1-2). Ekspiratoorsed neuronid asuvad nucleus ambiguuse piirkonnas inspiratoorsete neuronite vahel ja veel nucleus retrofacialise juures. Neile neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid seljaaju C4-7 ja Th1-7 segmentide eessarvedes. Hingamistsü klis eristub kolm faasi, mille vaheldumist reguleerivad kuus aktiivsuselt (erutusmustrilt) eri tüüpi neuroniklassi
annaabi.ee 
