Merli Ränk MJ108 Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Koolibri, 1998. 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad? 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5
............................................................................ ....... 4 4. Kasutusalad................................................................................................... ....... 5 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................6 2 Amiid Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite – hape liitega –amiid (Tuulmets, A.). Amiid on kas 1.karboksüülhappe derivaat, mille molekulis on happe hüdroksüülrühma asemel aminorühm – NH2 (näiteks metaan-amiin HCONH2) või 2. ammoniaagiderivaat, mille molekulis on ammoniaagi ühe vesinikuaatomi asemel metalliaatom (nt naatrium-amiid NaNH2). (Eesti Entsoklüpeedia) Karboksüülhappe funktsionaalderivaatidest on tähtsaimad estrid ja amiidid (Tuulemts, A.). Amiidid on (kõik peale metaanamiidi) kristalsed, neutraalsed, värvusetud ained
Dioksiinid Dioksiinid Mürgised keemilised ühendid. polükloreeritud dibensopara dioksiin (PCDD). Looduses äärmiselt püsivad. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teke Peamiselt antropogeensed ühendid. Halogeeniühendite põletamisel. Tööstuslikes protsessides. 300325 °C Dioksiinid Läänemeres Läänemere ääres üle 20 paberi ja tselluloosivabriku. Kalade dioksiinisisaldus suurem kui Põhjameres. Toksikantide suurim sisaldus räimes ja lõhes. Lubatud dioksiinisisaldus 4 pg/g. Kahjulikkus Soodustab vähi teket. Põhjustab loote...
(Tasku Tark kodulehekülg; 27.04.16) Karboksüülrühma nimetamisel kasutatakse tavaliselt tüviühendile lisatavat lõppliidet –hape. Toome näiteks butaanhappe, mis on lihtsustatud kujul CH 3-CH2-CH2-COOH. Kui karboksüülrühmi on kaks, siis lisatakse –dihape. Olgu märgitud, et karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Vastasel juhul, kui seda ei saa teha, siis tuleb kasutada lõppliidet karboksüülhape. (Tuulmets 2006: 18) Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsinaalrühm, mis viitab spetsiifilisele aatomite rühmale molekulis, mis omakorda määrav molekuli peamised keemilised omadused. Karboksüülrühm on tuletatud kahest sõnas: karbonüülrühmast (CO) ja hüdroksüülrühmast (OH). Nende omavahelised sidemed on polaarsed ja sidmete vaheline nurk on 120°, mistõttu isegi ruumilise paigutusena paiknevad aatomid ühes tasapinnas. (Ibid.: 19)
nimetatakse peamine allikas, seejärel vähemtähtsad allikad. Nt: Seda seisukohta toetavad mitmed uuringud (Pärn 1992; Kadakas 1995; Saar 2000). Vahendatud viitamine (läbi viitamine) on viide sekundaarses allikas olevale algupärasele allikale. Võimalust mööda tuleks seda pigem vältida. - Kasutamise korral peab olema viitest selge, milline oli vahendav, milline algne allikas; nt: (Lehis 1997, viidatud Kask 2008 järgi). Anu Tuulmets 1/2 Uurimistöö kursus Õppetükk: VIIDE TEKSTIS - Kasutatud materjalide loetelus esitatakse nii see allikas, mida uurija ise kasutas, kui ka selles viida- tud originaalallikas (viimasele lisatakse vahel tärn vm tähis). Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatide või refereeringutena. Refereering
Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis võivad olla: Linaaalne ehk hargnemata ahel H3C–CH2–CH2–CH3 Hargnenud ahel CH3 | H3C–CH–CH3 Tsükliline ahel H2C–CH2 | | H2C–CH2 KASUTATUD ALLIKAD • https://janno788.files.wordpress.com/2015/01/ orgaaniline_keemia_i_osa.pdf • http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf • Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. • http://web.zone.ee/gagkeemia/ 10Sissejuhatusorgaanilisseraudvara.pdf
· VÄGA TOKSILISED · · KASUTATUD KIRJANDUS · HTTP://WWW.TLU.EE/~KERTM/G%FCMNAASIUMI%20%F5PPEMATERJALID/ORGAANI LINE%20KEEMIA.PDF · HTTP://DSPACE.UT.EE/BITSTREAM/HANDLE/10062/16255/ORGAANILINE_KEEMIA. PDF?SEQUENCE=1 · HTTPS://JANNO788.WORDPRESS.COM/ · HTTP://WWW.IMELINETEADUS.EE/FOTOD-JA-VIDEOD/2016/05/18/KUUS-LOODUSLIK KU-ALKOHOLI · HTTP://KEMIKAALIMAAILM.SM.EE/KEMIKAALID/ · KARELSON, M., TÕLDSEPP, A. (2007) KEEMIA. ORGAANILINE KEEMIA. TALLINN, KOOLIBRI · TUULMETS, A. (2012) KEEMIA ÕPIK GÜMNAASIUMILE. TALLINN, MAURUS TÄNAN KUULAMAST!
Kokkuvõte Alkeenideüldvalem on CnH2n süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside Click to edit Master text styles leidub laialdaselt looduses nii Second level Third level taimsetes kui loomsetes Fourth level organismides ja kasutatakse Fifth level keemiatööstuses. Kasutatud kirjandus Tuulmets, A. 2002 "Orgaaniline keemia" (õpik gümnaasiumile). "Avita", Tallinn Neeme Katt, 2007 "Keemia lühikursus gümnaasiumile" "Avita", Tallinn http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/orgaaniline2.pdf http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/11_Alkeenid_failid/frame.htm http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16255/Orgaaniline_keemia.p
mis peaks olema 1:1, kuid meie tarbitavas toidus on see suhe umbes 20:1. 6 rasvhapete rohkus toidus viitab mitmete haiguste riski kasvule, näiteks aterosklerootilisele südamehaigusele, osteoporoosisle, astmale, äkksurmale, ekseemidele. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Rasvad http://en.wikipedia.org/wiki/Fatty_acid http://www.toitumine.ee/rasvad/ http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/264/Toitainete%20tasakaalustami "Orgaaniline keemia" II osa (Ants Tuulmets), lk 22, 44 ja 48. http://et.wikipedia.org/wiki/Karboksüülhape Tänud Kuulamast!
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (I) Vaata lisaks: Ants Tuulmets, ,,Orgaaniline keemia" (õpik gümnaasiumile, I ja II osa). ,,Avita", 2008. SISSEJUHATUS Orgaaniline keemia XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia e. orgaaniline keemia on teadus süsinikuühenditest ja nende reaktsioonidest. Põhimõttelist erinevust orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite vahel ei ole anorgaanilistest võib saada
Propaaniga suurendatakse ka taimede kasvukiirust. Selle kasutamisel kasvuhoones tekib nii soojus kui süsinikdioksiid, mis kiirendavad kasvu. Tööstuslikult kasutatakse propaani väga kuumades radiaatorites, abiks lõikamisel, keraamikatoodete tootmisel ning betooni kõvastumisel. Propaan on nii hea kütteväärtusega, et ka kokad eelistavad propaanküttega ahju tavalisele elektriahjule. [6] 1 Kasutatud kirjandus [1] Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. AS BIT, Tallinn. [2] Katt, N. 2007. Keemia lühikursus. AS BIT, Tallinn. [3] Vikipeedia. Metaan. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Metaan (11.10.2012) [4] Vikipeedia. Etaan. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Etaan (11.10.2012) [5] Robal, M., Tuvikene, R. 2008. Orgaanilise keemia laborijuhend - abistav materjal. [WWW] http://www.tlu.ee/keemia/Org.keemia%20praxid%201011/Org1_Laborijuhendi %20TEOORIA_2010_I%20osa_1_.pdf (11.10.2012)
· Vitamiini B12 (600 mg) Kokkuvõte Kokkuvõteks võin öelda, et aniliin on väga tähtis amiinide perekonnas ning arvan, et teema on avatud. Püüdsin joonistega ja võrranditega selgitada aniliini käitumist ning omapära. Püüdsin kasutada ka võõrkeelseid allikaid, et teha uurimustööd mitmekülgseks. Kasutatud kirjandus · H. Raudsepp ,,Orgaaniline keemia" Valgus, Tallinn 1967 · R. Ristlaan, E. Teppov ,,Keemia meie kodudes" ERK, Tallinn 1961 · A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia", Avita, 2002 · (WWW) Amiinid http://et.wikipedia.org/wiki/Aniliin · "Keemia teadmik",1965
leidub ja tekib ka looduslikult meie ümber. Benseeni tekib näiteks siis, kui puit täielikult ära põleb näiteks metsa tulekahjude ajal, aga ka vulkaani pursetest ja sigareti suits ning autode heitgaasid sisaldavad samuti benseeni. Kahe viimase kaudu puutub tavaline inimene ilmselt kõige tihemini benseeniga kokku.[5] Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Benzene#Discovery 15.10.2010 2. Grandberg Igor, 1979 ,,Orgaaniline keemia" Tallinn: Valgus 3. Tuulmets Ants, 1998 ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Tallinn: Koolibri 4. http://www.onlinelawyersource.com/benzene/history.html 16.10.2010 5. http://www.resource4leukemia.com/topics/whatisbenzene.html 16.10.2010
Unetus kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite Viha ja agressiivsus vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks Bioloogiliselt aktiivsete amiinide hulka kuuluvad ka inimorganismile vajalikud ained, näiteks A- vitamiini koostisesse kuuluv nikotiinhape. 6 Kasutatud kirjandus: 1. A. Tuulmets. ORGAANILONE KEEMIA Õpik gümnaasiumile. Avita. 2002. Tallinn (lk 94-98) 2. M. Karelson. A. Tõldsepp. Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Koolibri. 2007. Tallinn (lk 170- 176) 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Amiinid (29.04.2009) 4. http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/Amiinid_failid/frame.htm (30.04.09) 5. http://www.htg.tartu.ee/~e4ints/Amiinid.rtf (30.04.09) 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Aniliin (30.04.09) 7. http://kaur.pri
Kokkuvõtteks võib öelda, et aniliin on siiski ohtlik kemikaal, mis on värvusetu, õline ning vees halvasti lahustuv. Aniliin põleb tahmava leegiga. See imendub hästi suukaudsel sissehingamisel. Keskmine surmav doos inimese puhul on 25 mg/l õhus. Aniliin pole eriti bioakumuleeruv aine ning neeldub tahkesse ainesse vähesel määral. Aniliini kasutatakse riide, toiduvärvide ning ka ravimite valmistamiseks. 8 Kasutatud allikad A. Tuulmets. 2002. Orgaaniline keemia. Avita Canadian Water Quality Guidelines for the Protection of Aquatic Life. 1999. Aniline. Kättesaadav: http://ceqg-rcqe.ccme.ca/download/en/142 (09.11.15) EuropeanCommission. 2003. Aniline. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/food/fs/sc/sct/out183_en.pdf (09.11.15) H. Raudsepp. 1967. Orgaaniline keemia. Valgus, Tallinn MaterialSafetyDataSheet. 1999. Aniline
omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Alkeene sisaldub looduses mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides. 11 Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Raudsepp, Hugo 1967. ,,Orgaaniline keemia". Tallinn. Kirjastus ,,Valgus"1967. 2. Ants Tuulmets ,,Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Avita, 2002 3. Sigmar Spauszus ,,Retk orgaanilise keemia maailma," Valgus, 1975 4. Neeme Katt ,,Keemia lühikursus gümnaasiumile," Avita, 2003 5. Tallinn ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia",,Valgus" 1974 6. Ralph J.Fessenden, Joan S. Fessenden ,,Fundamentals of Organic Chemistry" Harper& Row, Publishers, New York 1990 Veebileheküljed 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Alkeenid 2. http://www.annaabi.com/otsing-alkeenid
Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui ...
oküdeerumist ei toimu või jääb värvuse muutus minimaalseks. Toorkartuli reageerimisel hapnikuga oksüdatsioonisaadustest moodustuvad keeruka koostise ja sageli tumeda värvusega ainete segud. Fenoolsete ühendite oksüdeerumise näiteks peale kartuli tumenemise õhu käes on lisaks tee tõmmise ja lõigatud puuvilja tumenemine õhu käes. Suures kontsentratsioonis toimivad fenoolid söövitavalt, kahjustades igasuguseid loomorganisme. (Tuulmets 2012: 65) 7. Kokkuvõte Antud töös püsitatud hüpotees: õigel määral E223 (naatriummetabisulfit) kasutamisel ei rikne kartul õhuhapniku, valguse ja muude mõjurite toimel ega mõjuta negatiivselt maitseomadusi osutus tõeks. Sulfideeritud kartul ei muutunud tumedaks õhuhapniku, valguse ja muude mõjurite toimel. Maitseomaduste muutumisel täheldati erinevusi kartuli soolsuses võrreldes töötlemata sama koguse kartulitega. Aine mõju vaatlemisel kahele töös tutvustatud sordile ei
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise ...
Etüüni ei saa just tema plahvatusohtlikkuse tõttu majapidamisgaasina kasutada. Küll aga leiab alküünidest propüün majapidamisgaasina rakendust, kuna ta on palju stabiilsem ja samas annab õhus põledes samuti kõrge temperatuuri. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Mati Karelson, Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Koolibri, 2007 2) Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia. Õpetajaraamat," Koolibri, 2007 3) Ants Tuulmets ,,Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Avita, 2002 4) Liina Karolin, Ants Tuulmets ,,Keemia XI klassile. Õpetajaraamat," Koolibri, 1998 5) Neeme Katt ,,Keemia lühikursus gümnaasiumile," Avita, 2003 6) Hergi Karik, Väino Ratassepp ,,Keemia X klassile," Valgus, 1989 7) Hergi Karik jt ,,Keemianomenklatuur," Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 8) Sigmar Spauszus ,,Retk orgaanilise keemia maailma," Valgus, 1975 9) http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/likelgagaee.nsf/(SearchView)
pdf 3. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Ando_Roos.pdf 16 4. http://www.tlu.ee/~emeier/Elusloodus/Lingid/Taime_keemiline_koostis.rtf 5. http://vl.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=455521/Randpere.pdf 6. Maakodu nr.1. 2002 7. Maakodu nr.1. 2003 8. Maakodu nr.1. 2008 9. Roht, Urmas Lehtpuud I. 2007. As Atlex. Tartu 10. Stugatski, M. Üldine keemia.Valgus 1969 11. Tuulmets, Ants. Orgaaniline keemia XI klassile. Koolibri.1998 17
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?....................
850 808 Tsirp Priit Tartu 03:48:42 M21 2003 2457 Tsäko Jako Tallinn 04:53:04 M21 150 285 Tsäro Kermo Põlva 03:07:02 M21 Oksana Perova 13.11.2009 16 9 Tuisk Priit Põlva 02:47:39 M21 1273 1961 Tuuling Madis Tallinn 04:08:39 M21 1173 1059 Tuulmets Lennard Harju 04:04:26 M21 220 599 Tõnismäe Marek Tallinn 03:12:29 M21 601 594 Tõnne Andrus Tallinn 03:36:01 M21 201 465 Tõnov Tõnu Harju 03:11:40 M21 1863 2450 Tõnstein Andri Harju 04:42:30 M21 1466 2595 Tõnupärt Risto Tallinn 04:18:46 M21 2262 2889 Tõnuri Argo Järvamaa 05:22:48 M21 1449 2828 Tõrra Keijo Võru 04:17:55 M21
annaabi.ee 
