TURISMIMAJANDUSE ALUSED Loodusõnnetuste mõju turismimajandusele Islandi ja Haiti näitel Pärnu 2010 Koostas: TÜ Pärnu Kolledzi TH 1. kursuse üliõpilane Maris Ojala [email protected] Allikad: Päärt, V. Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid. [http://www.novaator.ee/ET/kliima/islandi_vulkaanid_voivad_lennuliiklust_hairi da_veel_aastaid/] 26.09.2010. Pawlowski, A. CNN. Before quake, signs of hope for Haiti tourism. [http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti ...
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2011 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Kadri Kruusimägi- [email protected] Allikad: 1. Turistid majutusettevõtetes -http://uudised.err.ee/index.php?06234105 2. Statistika andmebaas- ://pub.stat.ee/pxKweb.2001/Database/Majandus/23TURISM_JA_MAJUTUS/23TURISM_J A_MAJUTUS.asp 3. Turismistatistika jaanuar-august 2011- http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti- turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika 4. Eestimaa turismiarengukava https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 5. Turismi arengusuunad aastal 2011 http://www.estravel.ee/uudised/tag/turismi-arengusuunad/ Tänapäeval on turismimajandus üks kõige suuremaid ja kiiremini arenevaid majandusharusid,kus kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida.Turist eelist...
Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist
tselluloosi tootmiseks. Nigeerias on arenenud metsakompleks, puitu töödeldakse enamasti kohapeal. Nüüdisajal üritatakse metsa taastada istutuste, raietööde ja range kaitsega. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajadused. Nigeeria ei ekspordi puidutooteid ja tema osa maailma metsatööstusest on väike. Peamised probleemid on metsade hävitamine, järelvalveta metsaraie ja alepõllundus. Turism Nigeeria pole tunud turismimaa. Riigi turismimajandusele on vastu töötanud troopikakuumus, kehv infrastruktuur ja suur kuritegevus (Lagos on üks maailma kuritegelikumaid linnu). Seetõttu on ka turismi arengueeldused väikesed. Kõige rohkem külastatakse laguune, savanne ja neoliitikumist pärit Noki kultuuri jäänuseid. Nigeerias võib käia safaritel, eksootilistel jahtidel või lihtsalt rannas puhata.Aastas külastab Nigeeriat umbes 193 000 turisti, peamised lähtemaad on Benini, Niger, Ghana, Togo ja Mali
Eestis ööbis 2009. aastal 1,9 miljonit välisturisti. 25. Kirjeldage Eesti turismi olukorda 2009. aastal, võttes arvesse nii sise- kui ka sissetuleva turismi tooge välja peamised tulemused, mõjutegurid, muutused, kasvu ja/või languse põhjused jne Siseturism vähenes rohkem, kui välisturism, langus oli tingitud majnudolukorrast ja välisreiside hinna odavnemisest. Kriis mõjutas rohkem siseturismi kui sissetulevat turismi. 26. Andke omapoolne hinnang Eesti turismimajandusele ja selle edasisele arengule (tuginedes 2008/2009. aastate turismistatistikale ning enda teadmistele 2010. aastast, vt ka EAS-i aruandeid). 2010. aastal statistika kõige parem,võrreldes 2009. aastaga kasvas 14%. Tegemist oli kõigi aegade rekordiga. 27. Kelle pädevusvaldkonda kuulub turism Eestis avaliku sektori tasandil milline ministeerium vastutab selle majandusharu arendamise eest? Kes veel lisaks sellele asutusele vastutab turismi arendamise ja edendamise eest
põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega
tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad -mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; JÕED ON JÕGIKONNA KLIIMAPRODUKT Vooluhulk ( Q) - vee hulk, mis läbib jõe ristlõigt 1 sek jooksul Q=jõe laius ( L) *jõe sügavus ( H) * voolukiirus ( V) (m³ / s) V ÄRAVOOL- pikema perioodi jooksul jõe poolt ristlõiget läbinud
teenuseid, tervislikke menüüsid ja tervisepakette. 2. Pikenev eluiga üle 55 aastased inimesed reisivad üha rohkem, sest tänapäeval on inimestel parem tervis, rohkem vaba aega ja võimalik raha enda peale kulutada. Pensionärid on muutunud viimasel ajal peamiseks kasvavaks turuks turismis ning see tendents on jätkuv. Kui pensionile jäämise iga tõstetakse, mõjub see turismimajandusele positiivselt, sest isegi siis kui eakatel inimestel on vähem aega, saavad tööl käivad inimesed reisil olles endale rohkem lubada. Eakatel inimestel ei ole vajadus reisida ainult turismi tipphooaegadel ning see aitab ühtlustada turismi hooajalisust. Turismiettevõtted ja sihtkohad saavad seda trendi kasutada suunates oma tegevust just eakate sihtrühmale, näiteks eraldi pakkumised ja
merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 27. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid (kliima), veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Aravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi.
kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
· põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; · intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); · meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine · tagajärjed: · väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, · vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, · mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 28 31.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju; Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus:
Vett reostavad: naftareostus, tööstusettevõtete heitmed (reovesi, tööstusjäätmed, heitgaasid), olmereostus heitveed, põllumajanduslik reostus, mürgid meredes (uputatud jäätmed, toksilised laevavärvid), võõrliigid pilsivees jne.... Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine JÕED JA VOOLUVEE TEGEVUS analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (liustike sulamine) · Juurdevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus,
aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävinemine. 28. Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademete iseloom, vihm mõjub kohe, lumi alles peale sulamist · Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus · Sademete intensiivsus(mm/h) ja kestvus · sademete ruumiline jaotus 29
jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32
jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32
1.Tööstuse.olme reovete.põllumajanduse reostuse juhtimine merre(jõgede kaudu) 2.Intensiivne laevaliiklus + õnnetused tankeritega 3.Meresügavustesse maetakse mürkaineid,kliimasoojenemine a)Väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis,väheneb kalavaru,mõjutab teisi looduslikke kooslusi,mõjutab inimese toidulauda. b)Mürkained jõuavad toiduahelat pidi inimeseni,rannikualad reostuvad. -Mõju turismimajandusele,vetikate vohamine,oht inimese tervisele,korallide hävimine. Maa süsteemide vahelised sidemed - Süsinikuringe joonis. Rahvastik - Maailma rahvaarvu kasv ja selle tagajärjed väga pikka aega kasvas rahvaarv aeglaselt,sest iive oli väike,kuna sündimus ja suremus olid suured.Kiiremini algas rahvaarvu kasvamine 18.saj. peamiselt Lääne-Euroopa riikides,sest tänu meditsiinilisele arengule ja elamistingimuste paranemisele
Näiteid: · Info edastamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet, kui kaugele · Meelelahutusäri on muutunud levinumaks ja suuremaks- muusikad, videosid jms on lihtne edastada ühest maailma punktist teise. · Massimeedia on peamine turustusvahend Jne 79. · Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest. · Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette. · Transpordi kiire areng andis tugeva tõuke turismimajandusele. · Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine) · Globaliseerumine · Tehnoloogia areng Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne. 80. · Mere lähedus · Geograafiline asukoht (laiuskraadid- kliima) · Kultuurilised ja geograafilised objektid · Riigi arengutase · Transpordivõrgustik
· Meelelahutusäri on muutunud levinumaks ja suuremaks- muusikad, videosid jms on lihtne edastada ühest maailma punktist teise. · Massimeedia on peamine turustusvahend Jne 79. TEAB TURISMI JA PUHKEMAJANDUSE ARENGUTENDENTSE JA SEOSEID TEISTE MAJANDUSSEKTORITEGA; · Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest. · Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette. · Transpordi kiire areng andis tugeva tõuke turismimajandusele. · Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine) · Globaliseerumine · Tehnoloogia areng Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne. 77 80. ANALÜÜSIB ETTEANTUD INFOALLIKATE ABIL RIIGI/REGIOONI TURISMIMAJANDUSE
annaabi.ee 
