Turismituru analüüs Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2012.aasta kokkuvõttes kogu maailmas. Euroopa turismis näitasid suurt kasvu Saksamaa, USA ja Jaapani turistide reisid Euroopa riikidesse. Eesti sissetuleva turismi arv samuti kasvas. Kõige suuremat kasvu näitasid ööbimised puhkusreisidel, mis moodustasid 2/3 kõigist välisturistide ööbimistest. Eesti sissetuleva turismi kasvu jätkumine 2012.aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest uut rekordtulemust. 2012.aasta esimesel poolaasta turismi kasvu mõjutatavad tegurid olid lennuühenduste lisandumised ja liinide sageduste suurendamised, kultuuripealinna meediakajastuste mõju, avaliku ja erasektori turundustegevused ning uute ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste avamised Tallinnas. Uute lennuühenduste lisandumine tõi suurt turismi kasvu Venemaalt, Norrast, Saksamaalt ja Hollandist. Samas vähenes lennuühenduste a...
Kus on kunsti kodu? Lugesin 17.jaanuaril 2012 Postimehes avaldatud artiklit ,,Kus on kunsti kodu?", mis keskendus Eesti Kunstiakadeemia tähelepanu probleemidele. Kunstnik Kirke Kangro seletas kunsti tähtsust ühiskonna tervikus, mis on ka minu arvates mainimist väärt, kui tahetakse riiki kaunimaks teha ja kultuurilembelisust rõhutada. Kaire Kangro mõtles õppeasutuse geograafilise asukoha üle hoolikalt järele, sest Tallinna Vanalinn muutuks tõesti palju ilusamaks, kui Kunstiakadeemia südamikus õitseks. Ärimeeste plaanid talle ei meeldinud: ,,/---/ Kas Tallinna kesklinn peaks olema ilmetu tondilinn, kus turist jalutab hoonete vahel, mis on üksnes ärikeskused ja hotellid. /---/" Pahameel on õigustatud, sest Eesti peamine kultuuriväärtus on ikkagi Vanalinn ajaloo kõnelev jälg, mida tuleks hoida ja arendada kunstiliselt veelgi kaunimaks. Nii suureneb turistide kü...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. VÄLISKÜLASTAJAD EESTIS AASTATEL 2003-2007.......................................................4 1.1 Reisi eesmärk..............................................................................................................................4 1.2 Reisifirmade teenuste kasutamine..............................................................................................4 1.3 Populaarsemad sihtkohad Eestis.................................................................................................4 1.4 Eestis tehtud kulutused...............................................................................................................4 1.5 Külaliste hinnang reisile võrreldes ootustega.............................................................................5 2. VÄLISTURISTIDE SAABUMISED ...
Turismindus Praegusel ajal on turisdide arv maalimas suhteliselt kõrge ja suureneb veelgi. 2015. aasta seisuga oli rahvusvahelisi turistide saabumisi umbes 1186 miljonit. Kõikides regioonides on turismindus märgatavalt suurenenud võrreldes 1995. aastat 2010. aasta tulemustega. Põhja- Ameerikasse on 1995. aastal saabunud 80,7 miljonit turisti, 2010. aastaks on see summa kasvanud 98,2 miljoni turistini. Isegi Lähis- Itta sissetulevate turistide arv on kasvanud, 1980. aastal oli turiste vaid 7,1 miljonit ja 2010. aastaks oli sissetulevaid turiste juba 60,9 miljonit. Kõige vähem külastavad turistid Lääne- ja Kesk-Aafrikat, sinna saabuvaid turiste oli 2010. aastal 6,8 miljonit. Turmistindus on suure hoo sisse saanud mitmetel põhjustel. Minu arvates on suurimaks põhjuseks on, et punktist A punkti B jõudmine on muutunud mugavamaks ja kiiremaks. Inimesed reisivad peamiselt puhkuse eesmärgil, ag...
• Turism on Eestis väga sesoonne – kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus madal. • Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt koondunud Tallinna ja mõne teise turismikeskuse ümber. Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimise koguarvust. • Välisreise teevad eestlased peamiselt Soome, Venemaale ja Rootsi. http://www.infosys.ee/et/blog/42-blog/126-turistide-arv-majutusettevotetes-suurenes.ht ml Turism Eestis Turistide ööbimised majutusettevõtetes väliskülastajad Eesti elanikud Viietärni hotell Pädaste mõisas • Eesti majutusettevõtetes peatus 2010. aastal 1,56 mln välisturisti ja 838 000
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 ...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus EESTI TURISM 1993-2011 Referaat Saku 2012 SISSEJUHATUS Turism on Eestis üks väheseid majandusharusid, mis on viimastel aastatel olnud tõusuteel. Viimasel aastakümnel on kasv olnud meeletult suur. Kui võrrelda sissetulevat turismi ning väljaminevat turismi on protsendid väga kõrged. Aastal 1995 oli Eesti majutusettevõtete andmeil üle 520 000 inimese, kes peatusid meie ööbimiskohtades. Aastaks 2011 on see summa mitmekordistunud kokku 2,7 milj inimest peatus Eesti majutusettevõtetes. Maailma turismiorganisatsiooni arvates aastal 2012 turism aeglustub, eelkõige tulenevalt majandusolukorra halvenemisest. UNWTO prognoosib aastaks 2012 maailma turismi kasvu 3-4% ja Euroopa turismi kasvuks 2-4%. 1 EESTI TURISM 1993-2011 Eestisse sissetulev turism sõltub mitmetest asjadest. Enamasti käiakse siin siis kui on suvi ja soe. Kuid on ka n...
Eesti teeninduskultuurist Intervjuude rubriigis räägib teenindusest Eestis restoranispetsialist Mikko Savikko Kas Soome turist tunneb end Eestis hästi? Juba tava-arvamused on valed ja häirivad. Soome turisti stereotüüp on ju vanur, kes tuleb viina ostma, lärmama ja bordelli külastama. Aga tüüpiline Soome turist on hoopis keskealine haritud naine, kelle sissetulek on üle keskmise. Tüüpiline bordelliklient on hoopis Eesti mees. Mis puutub lärmamisse, siis ma ei tea maailmas ühtki turistide gruppi, kes ei lärmaks, kui nad on purjus. Mis siis turisti Eestis häirib? Teenindus, mis algab uksel tervitamisest. Üks USA uurimus väidab, et kui restoranis käimine jagada kümneks komponendiks, millest esimene on tervitamine ja viimane hüvastijätmine, siis isegi esimese ja viimase olemasolu korral on inimesed rahul. Inimesed tahavad, et neile öeldaks korralikult tere ja nägemist. Halb pole üksnes teenindamise tase, vaid pigem hoiak. Üks teenind...
Eesti majutus ja turism Reneee Üldinfo Aastas külastab Eestit umbes 4 miljonit turisti, põhiosa neist tuleb Soomest. Eesti astumine Euroopa Liitu suurendas väliskülastusi 2004. aasta suvel 20 25% või isegi enam. Nädalavahetusel reisijad tulevad põhiliselt Soomest, aga ka Rootsist, samuti Venemaalt ja Lätist. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud turistide arv Venemaalt, kes tulevad taasavastama kunagisi populaarseid puhkekohti ning veetma nädala- või aastavahetust Tallinnas. 2008. aasta Oktoobris peatus majutusettevõtetes 174 000 turisti, välisturistid moodustasid neist 65% Võrreldes eelmise aastaga, Soome ja Venemaa turistide arv kasvas, vastavalt 15% ja 22% Oktoobris pakkus külastajatele teenust 732 majutusettevõtet Külastajate käsutuses oli 17 100 tuba ja 37 000 voodikohta. Tubade täitumus oli 37% ja see jäi kahe protsendipunkti võrra väiksemaks kui eelmise aasta oktoobris 2012. aasta 201...
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues lin...
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Transport ja turism Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2014 Sissejuhatus Jätkureferaadi 3. osas, pidi leidma infot oma valitud riigi transpordi ja turismi kohta. Transpordi all pidi leidma veel igasugu asju, näiteks seda, kui pikad on seal teed, missugused on transpordi liigid, millised sadamad ja lennujaamad seal on. Ka turisminduse all oli erinevaid punkte, mida pidi täitma. Näiteks kui palju turiste külastab Malt...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine majanduslik, kultuuriline ja rahanduslik integratrioon(koostöö). Intergratsioon majanduses: kaubad, kapital ning tööjõud liiguvad vabalt. Kasvavad rahvusvahelised ettevõtted. Poliitiline integratsioon: poliitilised organisatsioonid(ÜRO, maailma pank, pagulased jne) Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb, Globaliseerumise liider on Singapur. Sotsiaalse globaliseerumise indeks: internetikasutajate arv, väisriikide kodanike arv riigis, turistide arv, rahvusv. Telefoni kõned, rahaülekanded Majandusliku glob indeks: väliskaubanduse maht, välismaised otseinvesteeringud riiki, impordit...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat Turismi vormid Iseseisev töö Juhendaja: Heli Kakko Kuressaare 2011 Säästev- ja ökoturism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust: · sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materi...
Austraalia Riigi ülevaade Austraalia on maailma suurim saar, kuid väikseim kontingent ning pindala suuruselt (7,686,850 km²) kuues riik maailmas. Riik asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas, olles ühtlasi ka Vaikse ookeani ja India ookeni omavaheliseks piiriks. Kui vaadata saart tema mõõtmetelt on idapoolseimast punktist läänepoolsemasse 4000 km ja põhjapoolseimast punktist lõunapoolsemasse 3200 km ning riigi rannajoon on 36 720 km pikk. Austraaliale kuuluvad veel lisaks India ookeanis asuvad Jõulusaar, Kookossaared, Ashmore ja Cartier, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heart ja McDonald Antarktikas. Neist ainult Korallimere saared, Norfolk ja Jõulusaar on asustatud. Austraalia rahvaarv on 2013. aasta mai seisuga 23 miljonit inimest. Kõige suurem on populatsioon Victoria ja Uus-Lõuna-Wales´I osariikides, kus asuvad ka Austraalia suurimad linnad Melb...
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika..............................................................................
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS...........................................................................................................
Epp Narruskberg 11A Suurbritannia Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik asub Lääne-Euroopas. Tema geograafiline asend on küllaltki soodne ning kliima mõõdukalt pehme enamasti ei lange temperatuur alla -5 kraadi ega tõuse üle 30. Suurbritannia loodust teatakse oma imekauni maastiku ja vapustavate vaadete poolest. Sotimaa väärib kindlasti mõnepäevast tutvumist. Seal on võimalik imetleda nii ilusat pealinna Edinburghi kui ka imelisi keskaegseid losse ning salapärast Loch Nessi järve. Loode- Inglismaal asub Suurbritannia suurim rahvuspark Lake District. Alates avamisaastast 1951 on külastajate arv pidevalt tõusnud ning turism on tõusnud üheks peamiseks sissetulekuallikaks. Inglismaa edelaosas Stonehenge'is võib imetleda Euroopa üht iseäralikum...
India majandus Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga 10.7%. Eksport: petrooleumitooted, vääriskivid, masinad, raud ja teras, kemikaalid, sõidukid, rõivad. India tähtsaimad ekspordipartnerid on Araabia Ühendemiraadid 12.87%, Ameerika Ühendriigid 12.59%, Hiina 5.59% (2009) Import: toornafta, vääriskivid, masinad, väetis,raud ja teras, kemikaalid India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10.94%, Ameerika Ühendriigid 7.16%, Saudi Araabia 5.36%, Araabia Ühendemiraadid 5.18%, Austraalia 5.02%, Saksamaa 4.86%, Singapur 4.02% (2009). Tööstus: 1. Põllumajandus - India põllumajandus on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Peamised kultuurtaimed, mida külvatakse, on riis, nisu, hirss, sorgo. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Indias kasvatatakse veel ka palju suhkruroogu, teepõõsast, tubakat, puu...
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suh...
TURISMI ARENGUPERSPEKTIIVID JA VÕIMALUSED. Isegi kõige raskematel aegadel on alati leidunud inimesi,kellel on piisavalt raha laias maailmas reisimiseks. Erandiks pole ka 20.sajandi viimased aastad.Veelgi enam - turistide arv kasvab pidevalt.Turismi kasvu on põhjustanud arenenud maad,kus kulutatava raha hulk ja vaba aeg on suurenenud märgatavalt.Umbes 90% maailma turistidest on EÜ maade kodanikud.Reisimine on muutunud kättesaadavaks industrialiseeritud maade massidele ning juba on märgata selle laienemist ka mitmetesse arengumaadesse.Elanikkonna mobiilsust näitab ka autode arv,mis on märgatavalt suurenenud.Euroopas on auto kõige sagedasemaks puhkuseveetjate transpordivahendiks. Turismi massilise suurenemisega on kaasnenud olulised investeeringud ka vastuvõtvate maade turismimajandusse. Turismi kiire areng viimase kolmekümne aasta jooksul on mõjutanud kultuure ja elustiile ning tagasilöögina suurendanud sotsiaa...
Geograafia KT – Turism, Teenindusmajandus 1. Teenuste liigitus ja osatähtsuse kasvu põhjused. Isikuteenused – osutatakse otse tarbijale – juuksur, takso, fotograaf Äriteenused ehk tootjateenused – teenused, mis on osutatud kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessist – uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport Avaliku sektori teenused – osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt – haridus, politsei, SMIT 2. Inimeste rakendatus erinevatel ühiskonna arenguetappidel. Agraarühiskond – valdav osa töötajatest põllumajanduses Tööstusühiskond – osa masintööstuse teha, valdav osa tööstuses Infoühiskond – valdav osa teeninduses 3. Üleilmastumist soodustavad tegurid. Kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, muutused tehnoloogias (transpordi ja kommunikatsiooni areng), energia odavnemine 4. Transpordiliikide eelis...
Turismi negatiivne mõju majandusele ja keskkonnale MAJANDUS 1. Riikide poliitiline ja majanduslik olukord mõjutavad oluliselt turismi. Riikides, kus on näiteks orkaanid, maavärinad, terroriak või haiguste levik, võib turistide arv olla väike. 2. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised. Turism võib ka kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks. 3. Suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu: välismaise päritoluga majutusasutused ja reisiagentuurid, reklaamikulud ja toorainete hankimine turistide jaoks. KESKKOND 1. Reostus - Vahemere kruiisid reostavad vee- ja rannikualasid ning merepõhja. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid. Praeguseks on ookeanides tekkinud ulpivast plastprügist saared. 2. Õhutransport on kõige saastavam transpordiliik. Lennuk pai...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TURISMITRENDID Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on kasvanud üheks populaarseimaks puhkuse veetmise viisiks tänapäeval. Turism mõjutab ka tänu oma tugevate sidemete tõttu teise majandusharudega kogu majandust ning suurendab ka nõudlust erinevate toodete ja teenuste peale, mis kuuluvad teistesse elu valdkondadesse. Antud referaadi eesmärgiks on erinevat kirjandust uurides koostada ülevaade tursimi üldistest asjaoludest ja ka trendidest selle valdkonnas. Töös antakse ülevaade turismi liigitusest, erinevatest turismi vormidest ja ka turismitrendidest. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: · anda ülevaade turismi üldisest liigitusest; · analüüsida erinevaid turismivorme; · leida erinevusi turismifaaside vahel; · selgitada välja praeguse aja turismitrendid; · pr...
SAKSAMAA Jaanika Golubeva EMA Merekool 11LJ 2011 Üldine iseloomustus Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Parasvöötmeline kliima. Suhteliselt jahe kliima. Keskmine temp. Jaan. 1-2 kraadi, juulis 16-20 kraadi. Talved ja suved niisked ja vihmased. Sademeid 600-1000mmHg. Merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Saksamaa asub sega-ja lehtmetsa vööndis. Majanduslikult väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa on hästi arenenud riik. Föderaalne vabariik. Rahvaarv ja selle soolis-vanuseline iseloomustus Rahvaarv: 82079454 milj/in Rahvastiku Tihedus: 230in/km2 Aastane rahvastiku juurdekasv 0.02% (1998) 0-14 aastaseid: 13.3%(N-5232245, M-5569390milj/in.) 15-64 aastaseid: 66.1%(N-26617915, M-5569390milj/in.) 65 ja vanemad: 20.6%(N-9557634, M-7217163milj/in.) Rahvastiku püramiid Click to edit Master text styles Second level Third level ...
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästva turism...
Tõrva Gümnaasium Kuuba Trantsport ja turism Salme Ojap 2013 Trantspordi liigid Kuubas LENNUJAAMAD Lennujaami on Kuubal 136. Sellega on ta teiste maailma riikidega võrreldes 42. kohal. Nendest siis kattega lennurajad on 65 ja ilma katteta 71. Tuntumad lennujaamad: Asukoht Maakond Lennujaama nimi Camagüey Camagüey Ignacio Agramonte rahvusvaheline lennujaam Cienfuegos Cienfuegos Jaime González lennujaam Guantánamo Guantánamo Mariana Grajales lennujaam Havana ´ Havanna (La Habana) José Martí International Airport Havana Havanna (La Habana) Playa Baracoa lennujaam Havana Havanna (La Habana) Ciudad Libertad lennujaam Pinar del Río Pinar del Río Pinar del Río lennujaam Santa Clara ...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 HOTELLIMAJANDUSE GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 SISUKORD 1.Säästva arengu mõiste ................................................................................................... 3 2.ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID ......................................................... 6 2.1.Jäätmeprobleemid.................................................................................................... 6 2.2.Loodusvarade kasutamine....................................................................................... 6 2.3.Kultuuripärandi kahjustamine ............................................................................... 7 3.GLOBAALPROBLEEMID HOTELLIMAJANDUSES .............................................. ...
Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi...
Massiturism ja sihtkoht Turistide arv kasvab iga aastaga aina suuremaks. Uued maailmaavastajad reisivad alguses tüüpilistesse kuurortlinnadesse, kus on odav ja lihtne liigelda ning reisi nautida. Massiturism on lõbu- ja puhkamisreis, huvitutakse kohalikust kultuurist ning sihtkohaks on tavaliselt troopilised ja rannaäärsed alad. Massiturismi nimi ütleb ka seda, et turistide arv teatud riiki või linna on meeletult suur ning valitud sihtpunkt sõltub tavaliselt hooajast. Antud turismiliik annab juurde töökohti, reklaamib enda riiki, kultuuri, traditsioone ning toob üldjuhul majandusliku kasu. Samas on massiturismil ka palju negatiivseid aspekte nagu näiteks: rikkumine ja looduse reostamine. Tänapäeval peaksime rohkem keskenduma just negatiivsetele aspektidele, et neid vähendada ja turismi aina paremaks muuta. Kui inimesed ei hakka sellest praegu mõtlema, siis ei pruugi 20. aasta pärast teatuid loomal...
PUHKEREISIDE TRENDID TURISMISEKTORIS Puhkereisid muutuvad järjest populaarsemaks, seetõttu ongi teema üleskerkinud. Puhkereiside trende on oluline uurida, sest paljudele riikidele on turism väga oluline sissetulekuallikas. Turism on kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile. Kui vaadata laiemalt, siis on turism tähtis ka kohalikele elanikele, sest nii tutvub uute inimestega, saab omandada uusi oskusi ja teadmisi ning avardada maailmapilti. Oluline on teada, kuidas trende enda kasuks tööle panna. Artikli eesmärgiks on teada saada, mis on viimaste aastate turismitrendid ja milliseid uusi trende on oodata. Teema autor uurib artiklis eestlaste eelistusi välismaal, kui ka välismaalaste eelistusi Eestis. Teema uurimine aitab mõista, millised on trendide kitsaskohad ja kuidas neid lahendada. Samuti, millised on puhkusreiside trendide tugevad küljed. Lisaks sellele teeb artikli autor ettepanekuid, kuidas käia turismitrendidega ...
Majandussüsteemide võrdlus Eesti ja Soome Soome Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliska...
Fors Rent OÜ - autorent General information: Founded: 01.01.2019 URL: www.forsrent.ee Contact: Loo alevik, Lepa tee 4 Elevator pitch: Phone: +372 5500010 Email: [email protected] Fors Rent OÜ missiooniks on absoluutne klientide rahulolu. Kliendi raha säilitamiseks võtab ettevõtte kõik kõrvalkulud enda peale. Mugav äpp - kiirbroneering. Funding: Tegevuse käivitamiseks on vaja ettevõtte alustamiseks rahalisi Problem: Autorenditeenus on suunatud inimesele, kellel ei ole soovi võtta auto liisingusse,kes tahab sissemased summas 30 000 eur. raha säästa, kellele on vaja auto ärireisiks, perepuhkuseks, asenduautoks, igapäevatoimetuste jaoks. Eripära on võimalus kasutada äppi, mis on suur klientide ...
Spaliidud üle maailma 1. http://www.estonianspas.eu/ - Eesti Spaliit Eesti Spa Liit tegeleb kuurortravi hoidmise ja edendamisega nii Eestis kui väljaspool riigipiire. Liidu liikmed käivad ühiselt rahvusvahelistel turismimessidel ning avaldavad artikleid välismeedias. Üheskoos võetakse vastu välisdelegatsioone ning tehakse kõik selleks, et turistide arvukus Eesti Spades jätkuvalt kasvaks. 2. http://www.europeanspas.eu/ - Europian Spas Associations Euroopa Spa Liidu globaalne eesmärk on edendada ja hoolitseda spade ja balneoloogia eest Euroopas , et hoolitsused oleksid võimalikult looduslikud ja tagada kodanike ja külalistajate arv suur. 3. http://dayspaassociation.com/ - Day Spa Associations Kommuuni loomine erinevate spade vahel. 4. www.azspawell.com – Arizona Spa Association Pühendub teabe jagamine ja inspireerib tervislikke eluviise läbi spa, wellnessi, fitnessi ja tervise. Visioon...
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
Turismimajaduse alused. Iseseisevtöö 1. Turismimajaduse tundmaõppimine. KULTUURITURISM (Cultural tourism)- Peamiseks reisimise motiiviks on kultuuriloolised paigad, ajaloolised vaatamisväärsused või kultuuri sündmused. SPAATURISM (Spa tourism) terviseturismi alavorm ja on tavapäraselt seotud konkreetsete spaaettevõtete, sihtkohtade ja/või kuurortitega. Spaaturist reisib tervise parandamise ja/või säilimise ja/või lõõgastumise eesmärkidel, kasutades spaaturismitooteid ja teenuseid. 2. Tutvusta Eestit! 1)Linnaturismi näide: Linnatuur Tallinnas - koosneb: bussituurist marssruudil(Viru Kadriorg Lauluväljak Pirita) jalutuskäigust, mis algab Toompea juurest Aleksander Nevski katetraal, võimalusel ka Toomkirik fotostopp Kohtutänava vaateplatvormil tuur lõppeb Raekoja platsil - tuur on mõeldud nii sise- kui välisturistile...
SUURBRITANNIA MAJANDUS Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täis...
Guggenheim Omanimelise kunstimuuseumi rajamiseks asutas Sveitsi päritolu USA tööstusmagnaat ja filantroop Solomon Robert Guggenheim (18611949) 1937. aastal sihtasutuse. Moodsa kunsti muuseum avati 1959. aastal New Yorgis ja see on sarnastest maali- ja skulptuurikogudest üks suuremaid ja kuulsamaid. Guggenheimi sihtasutusel on peale New Yorgi peamuuseumi Bilbao, Venezia, Berliini ja Las Vegase muuseum. Igal aastal käib Guggenheimi muuseumides üle 2,5 miljoni kunstihuvilise. Nüüd on jõutud niikaugele, et oma Guggenheimi muuseumi saab ka Ladina-Ameerika. Juuni algul kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks Mehhiko arhitekt Enrique Norten , kelle projekti järgi hakatakse muuseumihoonet ehitama järgmise aasta lõpus Guadalajara linnas, see valmib 2010. aastal. Hoone kõrguseks on plaanitud 180 meetrit ja maksumuseks 150200 miljonit dollarit. Muuseum hakkab paiknema linna keskpargis üle 600 meetri sügavuse Ob...
Turism Eestis Liina Pärn Talv 2008 Millest räägime? · Mis on turism? · Millist turismi on olemas? · Kes on turist? · Mida on turismiks vaja? · Turism Eestis Mis on turism? Kes on turist? · Inimeste sihipärast rännutegevust hakati nimetama turismiks alles 18.saj. lõpuaastatel, kui Euroopas hakkas levima välismaa külastamise komme lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil. Neid inimesi hakati nimetama turistideks. · Reisimine hõlmab kõiki reisimise vorme ja liike, olenemata motiividest, ajast ja kohast, s.t. mõiste valdkonnas ei ole tähtis, miks reis ette võetakse, kui kaua see kestab, kuhu sõidetakse ja kas reisija jälle tagasi tuleb. Reisimine on tegevus, mis lähtub kaasaja liiklemisoludest ja transpordist. Reisimise üheks põhiosaks on turism. · Turismi all mõeldakse reisi kui tervikut, mis hõlmab reisimise tehnilisi aspekte ja reisimise ettevalmistamist, organiseerimist, sihtpunktis viib...
TURISMIETTEVÕTLUS SISSEJUHATUS TURISMIMAJANDUSE ALUSTESSE TERMINID: Turism inimeste reisimine väljaspoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega vähemalt 24 tundi kuni üks kalendriaasta. Turismi alla kuuluvad reisid, mille eesmärgiks on muu kui tasustav tegevus sihtpunktis. Turismi alla ei kuulu reisid oma elukoha piires, rutiinreisid ja pikaajalised elukohamuutused. Laiemalt võiks turismi vaadelda kui süsteemset käsitlust: · Inimest, kes turisti või külastajana asub väljaspool oma igapäevast tegevuspiirkonda. · Turismiinfrastruktuuris ja -võrgustikest, mis rahuldavad turisti vajadusi. · Paikadest kust tulevad turistid ja paikadest, kuhu turistid lähevad ning nendevahelistest suhetest. · Suhetest turistide ja kohaliku kogukonna vahel. TURISMIMAJANDUS/ETTEVÕTLUS: Turismiettevõtluse/turismimajanduse all mõeldakse turismialast et...
Eliitüksus BOPE Rio de Janeiro on maailma linn, suur sadamalinn Brasiilias. Rio linn on välismaailma tunrud kui karnevalide pealinn, kus käib pidevalt pidu. Lisaks on Rio de Janeiros hingematvalt kaunid rannad ning hiiglaslik Kristuse kuju, mis on saanud justkui linna sümboliks. Lisaks on avalikusele juba teada, et järgmiseks suveolümpiamängud toimuvad just Rio de Janeiros. Rio de Janeriot peetakse Brasiilia kaunimaks linnaks ning paljud turistid reisivad sinna just selle linna ilu ja randade pärast. Rio rannad on ülemaailma tuntud. Aktiivne suurlinna elu ning pöörane ööelu on justkui magnetiks turistide seas. Tegelikult elu Rios pole nii helge ja ilus, nagu paistab. Turismipiirkond on väikene osa linnast, tegelikult peidab suurlinn palju süngemat poolt. Kui vaatada dokumentaalfilme ja uurida erinevaid kirjandusarvamusi leiab tihti, et Rios on suur kuritegevuse hulk. Rio põhjaosa on vaesusep...
Jalutuskäik Londonis Londonis võid sa väga kiiresti liikuda bussiga või metrooga ,aga parim viis linna avastamiseks on jalutada.Sul on vaja kaarti ,kaamerat ja häid jalutuskingi. Oleks hea mõte oma jalutuskäiku alustada Piccadilly Circuselt.Et öelda et see koht on rahvarohke ,ütlevad Briti inimesed ,et see on nagu Piccadilly Circus.See on mitme tänava ühenduskoht.Piccadilly Circus on populaarne kohtumispaik ja nad ütlevad et kui sa Piccadilly tänaval piisavalt kaua ootad ,siis kohtud sa kõigi maailma inimestega.Ühenduskoha keskel on kuju mida kutsutakse Eroseks.Teeme Erosest pilti ja liigume edasi Trafalgari väljakule. Trafalgari väljak loodi 1830-1841 aastatel ja on püstitatud Lord Nelsoni võidu ,trafalgari lahingus , nimel aastal 1805.Väljaku keskel on Nelsoni sammas.Paljud festivalid ,kontserdid ja tähistamised toimuvad Trafalgari väljakul.Suur jõulukuusk mis on Oslo inimeste kingitus,pannaks...
Minu arvates majandus aastal 2017 kasvab, seetõttu et majanduskasv tuleneb põhiliselt ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi t...
Minu arvates majandus aastal 2017 kasvab, seetõttu et majanduskasv tuleneb põhiliselt ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi t...
MALTA Malta: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta.Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta riigikeel:Riigikeel on malta keel, mis kuulub näiteks koos araabia keelega semiidi keelte perekonda.Malta keel on üks Malta ametik...
Käina Gümnaasium Tansaania Koostaja: Keiti Tseller Klass: 10 Juhendaja: Eha Luukas Käina 2010 1. Riigi iseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 945 037 km2 Veekogude pindala: 59 050 km2 Rahvaarv: 31 271 000 Pealinnad: Dodoma(189 000) parlamendi asukoht; Dar es Salaam(1 747 000) administratiivpealinn Valdavad religioonid: traditsioonilised usundid, sunni islam, roomakatoliiklus Rahaühik: Tansaania silling Valitsus: vabariik; piiratud demokraatia Keeled: suahiili, inglise, njamvesi, hehe 1.2 Geograafiline asend Tansaania Ühendvabariik asub Ida-Aafrika rannikul Mosambiigi ja Kenya vahel. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga. 1.3 Lo...
Geograafia kodune kontrolltöö 1.Mis on globaliseerumine ja mis on selle eeldused? Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena . Globaliseerumise eeldused: · Riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine · Side-ja infotehnoloogia areng · Transpordi areng · Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Kuidas on turism seotud teiste majandustegevustega? Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega nagu transport, majutus, toidlustus, meedia, meelelahutus jm . Turism annab u 9% maailma SKT-st . Turismitoote eripära seisneb selles, et seda ei veeta kliendi juurde, vaid klient sõidab ise toote või teenuse juurde . 3.Miks turistide arv nii kiiresti kasvab ? Tugeva tõuke turismi edenemisele on andnud transpordi areng, eriti odavlennufirmade jõuline tulek transporditurule ,mis võimald...
ITAALIA Nevo Tamm Aap-13 Itaaliast ·Pealinn: Rooma ·Rahvastik: 58,1 milj elanikku ·Usk: Rooma katoliku ·Keeled: itaalia, piirialadel ka saksa ja prantsuse ·Kliima: peamiselt vahemereline, põhjas alpikliima, lõunas kuum kuiv suvi ·Rahaühik: euro ·Viisa: Eesti passiga viisavaba kuni 90 päeva, saab reisida nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID- kaardi) alusel. Itaaliast · Itaalia kuulub maailma viie kõige enam külastatava turismimaa hulka aastas külastab seda imelist riiki enam kui 40 miljonit välisturisti. · On palju võimalusi aktiivseks puhkamiseks (mäesuusatamine, mägijalgrattasõit, purjetamine, kalapüük jne.) · Itaalia pealinn Rooma on aga kogu turistide üks lemmiklinnu kogu maailmas aastas külastab seda ,,igavest linna" peaaegu 10 miljonit välisturisti. Populaarsemad sihtkohad · Amalfi rannik · Veneetsia · Pisa · Sardiinia · Milano...
Türgi Referaat Juhendaja Varstu 2014 Sisukord ............................................................................................................................... 3 Geograafiline asend................................................................................................ 4 Rahvastik................................................................................................................ 6 Energia................................................................................................................... 8 Kliima..........................................................................................................
annaabi.ee 
