omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne. EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja
Kvaternaarne sektor infoühiskond, tekkimisjärgus Agraarühiskond põllumajandus, tehnikat ei tuntud, kui 18.sajand Industriaalühiskond tööstus, 18-20.sajand Infoühiskond alates 20.sajand, väärtustab infot Tööhõive ja haridustaseme erinevused Põhja ja Lõuna riikides Põhjas on tertsiaarne, Lõunas primaarne, Põhjas on haridustee pikem ja kirjutamisoskus suurem. Asulastik Teke ja mõjutavad tegurid veekogud, kliima, reljeef, toit Linnastumine Linnastumisaste linnas elavate inimeste osakaal kogu rahvast Kõrge linnastumine Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia Madal linnastumine Aafrika, Linnastumine arenenud maades suur, linnaplaneerimine Linnastumine arengumaades olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata Ränded, näited juurde
Pindala783 562 km² Rahvaarv 70 586 256 (2007a) Rahvastiku tihedus 90 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik Sümboolika Lipp Vapp Kaart Kaart Türgi territoorium asub nii Euroopas kui ka EdelaAasias. Aasiaosa nimetatakse Anatooliaks. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Kaart Asulastik Rahvastiku tihedus 90 in/km² Asustus on tihedam lääne ja põhjarannikul (200in/ km²), hõredaim IdaAnatoolias (25 in/ km²). Sündimus on suur, rahavaarv kasvab. Keskmine eluiga on 72 aastat. Asulastik Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus on kurdid. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maal, mis on seotud põllumajandusega. Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Linnad
Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maailmaturul. Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, poliitiline süsteem. Looduslikud tegurid: kliima, loodusvarad. Inimtegurid: rahakapital, inimkapital. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nim. tööjõuks. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik(õppurid, haiged, invaliidid, pensionärid). Ettevõtete paigutuste iseärasuse põhjal jaotatakse tootmisharud: materjalimahukaks (põlevkivist elektrienergiat), energiamahukaks(hüdroenergia) tööjõumahukaks(masina-
töömahukas ja moderniseerub üsna kiiresti. Tööstus · Kagu-Aasia maad on viimasel ajal saanud kerge- ja masinatööstuse alltöövõtjateks mitmete regioonide rahvusvahelistele ettevõtetele. · Tööstuslinnu on vähe, enamasti on arenevad tööstusettevõtted koondunud suurlinnadesse. · Käsitöö- ja teeninduslinnu on Kagu-Aasias palju hõredamalt kui Lõuna-Aasias ja need on väiksemad, olenemata sellest, et agraarajastu asulastik on Kagu- Aasias hästi välja kujunenud. Panus maailmamajandusse · Maailmamajandusse on Kagu-Aasia haaratud juba ammu ja üsnagi mitmekülgselt. · Kagu-Aasiast eksporditakse troopilisi põllumajandussaadusi, puitu, maake, naftat. Huvitavat regioonist · Kagu-Aasia alla kuuluvas Indoneesias on 300 vulkaani, millest umbes 60 on tegevvulkaanid. · 60% Kambodzast katab mets. · Tai Kuningriigi kohta kehtib märkus: Tais raha
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid · Asulus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. · Rahvastik- on mingil maa-alal elavad inimesed · Asulastik o n mingi maa-ala asulaste kogum · Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud
· Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule. · Metsandus oluline majandusharu üle Eesti. · Mäetööstus - põlevkisi energeetika Ida-Virumaal · Inimtegurid: kapital > 1)tootmisvahendid, raha; 2)inimesed(tööjõud) · Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, majanduse avatus jne. · Töötuse määr töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus majanduse olukorda iseloomustav suurus (hea <10%>halb) · Tööhõive määr hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus (Eestis u. 60%, Lääne- u. 70%) · Tööpuuduse põhjused Eestis- ümberkorraldused majanduses; töökohtade arvu vähenemine põllumaj. · Töötuid on enim madalama haridusega (põhihar
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu
GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised
Näite piirkonnad: Põhja riigid Põhitunnused: üleüldine pereplaneerimine, kõigile kättesaadav tervishoiusüsteem. Abiellutakse ja lapsi sünnitatakse suhteliselt hilja. rahvastuku vähenemine, loomulik iive on negatiivne. MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID 2.1 Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine · Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste · Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed · Asulastik mingi maa-ala asulate kogum · Demograafia rahvastiku teadus, mis uurib erinevaid rahvastiku protsesse 2.1.1 Rahvaarvu muutumine · Demograafiline plahvatus rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. · Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul
söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru ongi seetõttu piimakarjandus.Eesti põllumaj.toodab eeskätt siseturule.Riigi majandus-Majapidamine(pere majandamine),Ettevõttemajandus,Rahvamaj.(riigi majandamine).Loodusge ograaf-uurib lood.tingimusi,looduvaru,küsimused merest,mullast,veest,õhust,loodusvaradest.Majandusteadla ne-majanduse planeer,majandustegevus.Rahvastikugeograaf-uurib tarbijaskonda,tööjõudu,oskused,vanus, lapsed,haridus.Riigi majandust mõj.tegurid-Ühiskondlikud(asulastik,teedevõrk,poliitiline süst,majanduse avatus),Looduslikud tegurid(looduvarad-taastuvad,taastumatud,looduslikud tingimused- pinnamood,kliima) ,Kapital(inim-teadmised,oskused,kogemused,rahakapital-tööga valm.tootmisvahendid,säästetud/laenatud raha).Tööealine rahvastik-maj.aktiivne(hõivatud isikud,töötud)ja maj.mitteaktiivsed(pensionärid,õppurid ,pereliikmete eest hoolits.haiged/iinvaliidid,heitunud,muud)Töötuse määr-töötute osatähtsus maj.aktiivses rahvastikus
asutusega , st rahvastiku ja asulastikuga seotud mõisteid ja protsesse . Rahvaarvu , rahvastiku koostist rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutmist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uurib demograafia ehk rahvastikuteadus . Asutus on mingi maa ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste . Rahvastik on mingi maa alal elavad inimesed . Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum . RAHVAARVU MUUTUMINE : Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess , mil suremus langeb , kõrge sündmus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti ; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori . Rahvastiku kiire kasv on tingitud eelkõige industrialiseerimisest ja linnastumisest . Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine ,Iive saab olla positiivne , negatiivne ja tasakaalus Iive näitaja on promill .
Uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali serpa Tenzing Norgay jõudsid teadaolevalt esimestena 8850 meetri kõrguse Dzomolungma tippu 29. mail 1953. aastal. Hillary oli siis 33- ja Norgay 34aastane. Haldusjaotus Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 75 maakonnaks. Ringkonnad on rühmitatud viieks arenduspiirkonnaks. RAHVASTIK Rahvastiku keskmine tihedus on 172in/km2, rahvastik ja asulastik on koondunud peamiselt Teraisse (48%) ja keskmäestikualale (44%), kus on viljakaimad mullad ja maaviljeluseks sobiv pinnamood. Nepalis on 36 linna ja umbes 4000küla. Kuigi viimasel 20-30 aastal on linnastumine kiirenenud elab linnades 15% rahvastikust kuid näiteks 1971 aastal elas linnades ainult 4%. Linnarahvastik on kasvanud eelkõige Katmandus ja sellega ühist linnastatud moodustavates Patanis ja Bhaktapuris, kus koos neid ümbritsevate küladega elab kokku umbes 2miljonit inimest.
Tööstusettevõtt erinevaid hõredalt Põllumajandus on ed koonduvad metallimaak asustatud. suhteliselt suurlinnadesse. e(Sn, Ni, Cu Demograafilin töömahukas ja Agraarajastu jt) ja e üleminek moderniseerub asulastik on fossiilkütusei alles toimub, jõudsalt. väga hästi d. Osades iive kõikides Mägisemaa tõttu kujunenud. kohtades riikides vähe Käsitöö ja leidub ka väheneb. Seal põlluharimismaad. teeninduslinnu naftat
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas.
moderniseerub üsna kiiresti. Kuna maa on mägine siis seetõttu on põlluharimismaad vähe. Kasvatatakse õlipalmi, kautšukipuud, kohvi ja kakaod. Olulised on ka kalad. Tööstus Viimasel ajal on saanud kerge- ja masinatööstuse alltöövõtjateks mitmetele rahvusvahelistele ettevõtetele. Tööstuslinnu on vähe. Tööstus- ettevõtted koonduvad suurlinnadesse. Agraarajastu asulastik on väga hästi välja kujunenud. Käsitöö ja teeninduslinnu on hõredamalt kui Lõuna-Aasias. Transpordisüsteemid Väga kesised. Olukord väga ei arene. Panus maailma- Kagu-Aasiast eksporditakse troopilisi puuvilju, puitu, erinevaid metallimaake ja ka naftat. majandusse Regiooni kuuluvad Aasia osa, mis hõlmab Ees-Indiat ja on muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Lõuna-Aasia
Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumis ehk üleilmastumist. Regionaliseerumine samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine,selle alusel riike ühendavate majandusliitude loomine ning nende liitude laienemine uute riikide liitumisel. Asutus-maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvastik- mingil maa-alal elavad inimesed Asulastik- mingi maa-ala asulate kogum.Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess mil suremus langeb,kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti,rahvastiku koosseisus palju lapsi ja noori. Rahvastikuregister andmekogu milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograaafilised andmed.Loomulikiive-sündide ja surmade vahe absoluutarvudes mingis piirkonnas või promillides Sündimuskordaja sündide arv
Isalndi majanduskasv on ühtlane. 7. Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad Island kuulub ÜRO-sse, NATO-sse, EFTA-sse( European Free Trade Association; Euroopa vaba kaubanduse assotsiatsioon), EEA-sse(European Economic Area) ja OECD-sse(Organisation for Economic Co-operation and Development), kuid mitte Euroopa liitu. Islandil ei tegutse ühtegi laiemale üldsusele tuntud rahvusvahelist firmat. 8. Asulastik Islandi kümme asustatuimat linna: Reykjavík - 118,861 Kópavogur - 30,000 Hafnarfjörur - 25,107 Akureyri - 17,304 Reykjanesbær - 13,686 Garabær - 10.139 Mosfellsbær - 8,317 Árborg - 7,693 Akranes - 6,419 Fjarabygg - 5,000 Enamik asulaid on koondunud saare ida- ja edelaossa. Peamiselt on asustatud rannikualad. Seda kalapüügi, islandlaste suurima sissetulekuallika, tõttu. 9. Põllu- ja metsamajandus