millel? kus?) -l (venna/l); 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?) -lt (sõbra/lt); 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele); 3) ülivõrre e superlatiiv: kõige + keskvõrre; i-ülivõrre (kahtlase/im, kaune/im); tüveülivõrre (kahtlasím, kením). PÖÖRDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2
Sõnavabaduse halvad küljed Mis demokraatia meil oleks ilma sõnavabaduseta? Sõnavabadus on üks väga iseloomulik demokraatia tunnus. Ilma selle tunnuseta elaksime nii kui NSV Liidu ajal, mitte mingit eneseavaldust ega omaenese arvamust meie riigis poleks. Kõigil oleks suu lukus, me ülistaks mingit juhtpositsioonil olevat ainuvalitsejat. See oleks päris masendav. Mina ei tahaks elu sees elada sellises ühiskonnas, kuna ma olen juba harjunud sellega, mis meil praegu on. Olen loomeinimene ja loometegevuse äravõtmine oleks minu jaoks asendamatu kaotus. Meie riigis kehtib tänapäeval sõnavabadus
2.Sündisin 20.XII 1903 sauniku seitsmenda pojana.Punkt pannakse rooma nri järele,kui märgitakse järjestust(esiteks,teiseks) 3.Lennuk väljub 15.45 kohaliku aja järgi. 4.Kümnendmurd erald. komaga(23 400 563,5) 5.Ei lisata -nda,kui seda ei nõua selgus. Eriti külm talv oli 1943.aastal. (Eriti külm talv oli 1943-ndal.) 12.Tegusõnade veaohtlikud vormid ja tüübid, tegusõnavormide moodustamine 1.TEGUMOOD - (2) umbisikuline, isikuline 2.KÕNEVIIS - (4) kindel-tunnuseta, tingiv-ks, käskiv-gu,ge,ku,ke, kaudne-vat 3.AEG - (2) olevik, minevik- lihtmin.-1.sõna, täismin.-olen -nud, ennemin-olin -nud 4.ARV (2) ainsus, mitmus 5.PÖÖRE ma,sa,ta me,te,nad 6.KÕNE eitav-ära, ei, jaatav-tunnuseta *Olevik ja kõik min.vormid on ainult kindlal kõneviisil,teistel ainult olevik või täisminevik. (nt.oli hüpanud- isikuline,kindel,enneminevik,A3.pööre, jaatav) 13.Fraasid ja lauseliikmed
ei ole seetõttu tüüpilised tähendust kandvad morfid. Nt. jäänukmorf, mis esineb vaid teatud seostes ega saa esineda iseseisvana teistes seostes (uhi+uus). Sellised elemendid on sageli keele ajaloolise arengu käigus tundmatuks muutunud jäänukid. Teine erandlik morfitüüp on nullmorf, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul. Morfoloogilised opositsioonid on tihti sellised, et üks opositsiooni liige on tunnuseta ehk substantsita, "null". Nullmorfi nimetatakse vahel ka peitmorfiks vastandina nähtavatele morfidele. Fonoloogias jaotatakse häälikuid ehk foone vastanduse, täiendava distributsiooni ja vaba variatsiooni testide alusel erinevateks foneemideks või sama foneemi allofoonideks. Kokkukuuluvad morfid on sama morfeemi allomorfid. Kaks morfi on omavahel opositsioonis ja seega eri morfeemide allomorfid (variandid), kui nad on fonoloogiliselt erineva ehitusega ja neil on erinev tähendus
Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhutu silp. Rõhk avaldub eesti keeles vaid suulises kõnes, kirjas rõhku ei märgita. 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine 7 Grammatilised käänded on nimetav, omastav ja osastav. Nende põhifunktsiooniks on lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine. Läänemeresoome algkeeles oli nominatiiv tunnuseta, genitiiv n-tunnuseline ja partitiiv ta/δa- tunnuseline. Tänapäeval nimetav ja omastav tunnuseta, osastava käändel on tunnus (neli varianti t, d, da, 0). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Varasemas läänemeresoome algkeeles olid kohakääneteks latiiv (näitas tegevuse suunda), lokatiiv (näitas tegevuse kohta) ja separatiiv. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed
3. p är/gu ela/gu är/gu ela/gu är/gu ela/gu är/gu ela/gu Eitusvormi teiseks osaks võib olla kas vastav jaatusvorm (ela/vat : `ei ela/vat), tunnuseta tüvi (ela/n : `ei ela), kõneviisitunnusega tüvi (ela/ksi/n : `ei ela/ks), umbisikulise tegumoe tunnusega tüvi (ela/takse: `ei ela/ta) või mineviku kesksõna (ela/si/n : `ei ela/nud, ela/t/i : `ei ela/tud).
Tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Reduplikatsioon on liitmise erijuhtum tüve täielik kordumine (nt orang 'inimene' orang+orang 'inimesed') Prosoodiline transformatsioon rõhu või sõna intonatsiooni abil. Nt rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade vahel. Liitmise vastand on lühendamine. Nt vene keeles moodustub osade sõnade mitmus ilma tunnuseta (kool koolid). Morfotaktika Morfotaktikaks nimetatakse morfeemiklasside järjestust sõnas ja seda reguleerivaid piiranguid. (Tabel! lk-131) Üldine tendents on see, et liited asuvad tüvele lähemal kui tunnused ja lõpud. Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. Samas kohas esinevad morfeemid kuuluvad samasse positsiooniklassi, nt käände või arvu klassi.
o n-kujuline nud-partitsiip, nt oln ‘olnud’; o mb mm, nt lammaD ‘lambad’; o TA inessiiv; o ja – jä ning er – är, nt jäGu, pära; Palju jooni on levinud endise Põhja-Viljandimaa murrakutesse: o las ja lit klaasi ja pliidi asemel; o v-kaolised sui ja kaei; o kiBi ‘kibi’, eDeB ‘edev’, metses ‘metsas’; Kontaktid lõunaeesti murretega: o kippe : kiBeDa, o makka ‘magan’; o sattaB ‘sajab’; o sisekadu: otsma, kikma; o tunnuseta infinitiivid, nt istu ‘istuda’, otsi ‘otsida’; o saava käände lõpp on s, nt suures mehes ‘suureks meheks’; Rootsi mõjud! Tähtsaimad erijooned Hääldus v – b enamasti vokaalide vahel, nt kõBa kiBi ‘ kõva kivi’; loid artikulatsioon: häälikute kadu erinevatest vormidest, nt kasvast ‘kasvasid’, panim ‘panime’; sageli on ootuspärase Q3 asemel Q2;
pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega vormistatud. Morfotaktika – morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI – LIITED – TUNNUSED – LÕPUD Morfoloogiline sünonüümia – puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist, kivisse e kivvi. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega
Kui suur peab F olema, et mudel oleks statistiliselt oluline? Nii suur, et temale vastav olulisuse tõenäosus (Significance F) oleks väiksem kriitilisele vastavast olulisuse nivoost 0,05. Kui t-statistiku väärtus ületab kriitilise (olulisuse tõenäosus p on väiksem kui olulisuse nivoo α), on vastav parameeter oluliselt nullist erinev: tunnuse lülitamine mudelisse on põhjendatud. Vastupidisel juhul tuleks tunnus mudelist eemaldada, st viia läbi uue mudeli hindamine ilma selle tunnuseta 9. AEGREAD Aegread - üks ja sama objekt erinevatel ajaperioodidel. Aegrida on sorteeritud alati aja järgi Analüüsi kaks taste: 1. Elementaaranalüüs: keskmiste tasemete leidmine (kui on); muutlikkuse iseloomustamine; silumine; arengutrendide leidmine 2. Kompleksanalüüs: trend, perioodiline component, juhuslik component Võrdperioodsete ridade korral lihtne aritmeetiline keskmine. Mittevõrdperioodsete ridade korral kaalutud aritmeetiline keskmine
Asjakohased geograafilised tegurid Asjakohased peremehe tegurid 4. Milliseid matemaatilisi suurusi me kasutame haiguse esinemissageduse väljendamiseks? Haiguste esinemissagedust võib väljendada: Absoluutarvude 1, 2, 3, 4 jne just need samad ei midagi muud Proportsioonide näitab uuritava tunnusega isendite osakaalu kogu populatsioonis Suhtarvude väljendab uuritava tunnusega isendite ja antud tunnuseta isentite vahekorda Kordajate abil võtavad arvesse populatsiooni arvukuse muutlikkust ajas 5. Levimus mõiste, mida näitab, kuidas väljendatakse? Levimus haigete isendite osakaal populatsioonis mingil ajamomendil. L = haigete loomade arv teatud ajahetkel/populatsioonis olevate loomade koguarv samal ajahetkel L = avaldumuskordaja * keskmine haiguse kestus / (avaldumiskordaja * keskmine haiguse kestus + 1) 6
Genitiivi tunnus -n kadus II aastatuhandel (sõnalõpulise n-i kadu) Kohakäänete komplekt on endiselt kolmeliikmeline, ehkki kohakäänete sarju on nüüd kaks. Nominatiiv Juba uurali algkeeles oli käändelõputa, samuti teistes soome-ugri keeltes. Funktsioonid: subjekti (aluse), nominaalpredikaadi (≈ öeldistäite), eluta objekti (sihitise) ja atribuudi (täiendi) kääne. Esialgu tavaliselt tähistas elutuid objekte. Ainsuse genitiiv Tänapäeval tunnuseta (säilinud on üksikuid rudimente kohanimedes, liitsõnades, nt Soontagana, maantee) Läänemeresoome algkeeles oli lõpuks –n. XIII sajandi paiku oli eel säilinud, seda tõestavad siis kirja pandud kohanimed. Ka XIV ja XV oli ka veel alles. XV sajandil hakkas sõnalõpulise n-i hääldus lõdvenema seal, kus tal puduus tähendust eristav funktsioon ja pikapeale tunnus kadus (16. sajand). Genitiivi on peetud vanaks käändeks. Kõigis eesti murretest on –n kadunud Mitmuse genitiiv
d) Homo puerum planxit. A P mees-NOM poiss-ACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P ta-NOM lööma mina-ACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja
d) Homo puerum planxit. A P mees-NOM poiss-ACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P ta-NOM lööma mina-ACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja
d) Homo puerum planxit. A P mees-NOM poiss-ACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P ta-NOM lööma mina-ACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja
Samasse abstraktsesse mõistevaldkonda kuuluv tähendus; esinemine üksteisega vastanduvalt; väljendumine sarnasel viisil (nt tegumoetunnus verbisufiksi abil). Grammatilist tähendust, mida morfoloogiline tunnus või selle puudumine väljendab, nimetatakse selle liikme kategoriaalseks tähenduseks. 14) Markeeritus ja markeerimatus mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega. 15) Morfotaktika morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI LIITED 2 TUNNUSED LÕPUD. Erandiks ki-liidepartikkel. Nt ela-mu-te-ni-gi. 16) Morfoloogiline sünonüümia puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist
A P meesNOM poissACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P taNOM lööma minaACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P minaNOM lööma temaACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiivakusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poissNOM on magav `poiss magab' nominatiivakusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja
annaabi.ee 
