Evolutsioon Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keeustumine. Bioevolutsioon- seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk- järgult keerukamate eluvormide tekkes. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest orgaanilistest ja anorgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite teke. Fosiil- organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib möödunud aegadel elanud organisme. Uurib kivistisi e. fosiile. Homoloogilised elundid- ehitusplaani poolest sarnased organid Mandunud elundid-elundid, mis on kaotanud oma algupärase ülesande. Analoogilised elundid- elundid, mis täidavad ühesugust ülesannet, aga ei ole sarnase ehituse ja päritoluga. G.Cuvier- arvas, et eri maakihtides on eri loomade kivistised, mida sügavamale, seda erinevad on need tänapäe...
........................................ ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... 5. Kirjuta tumedamalt trükitud sõna järele sulgudesse küsimus ja kääne. Marionetid on ülalt nööridega(...................................................) juhitavad nukud(..................................................), mida liigutatakse kahe käega(...................................).Nukujuht liigutab puupulki(...........................), mille küljes on nöörid. Need on omakorda kinnitatud nuku pea(:..................................), käte ja jalgade külge.
mängleva riiakusega, kuna jälitab alailma mõnda teist lindu. Kord olla üks väike- lehelind ühest aiast minema kihutanud terve salga rasvatihaseid ning korduvalt on nähtud teda suurt-kirjurähni jälitamas. Pisilinnu säärane jultumus ajas rähni suurde segadusse ja ta kilkas ühtesoodu ärevalt. Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Väike-lehelind on rändlind, kes saabub meile tavaliselt aprilli keskel. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud ja valivad endale pesitsusterritooriumi, hakates sealt teisi isaslinde eemale tõrjuma. Umbes nädal aega pärast isaslinde saabuvad emaslinnud
klaas) · Intertsellulaarsubstants sisaldab kollageenseid fibrille, kuid need ei ole nähtavad põhiaine ja fibrillide lähedase valgusmurdvuse indeksi tõttu · Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes e. -lakuunides 2- 4 kaupa nn. isogeensete gruppidena Kõhrekihn ja rakuterritoorium · Põhiaine moodustab vahetult kõhreõõnte ümber õhukesi kõhrekihne · Kõhre sügavamates kihtides kõhrerakke vahetult ümbritsev põhiaine värvub tumedamalt, basofiilsemalt ja seda ala nimetatakse rakuõueks e. rakuterritooriumiks · Rakuterritooriumide vahel paikneb interterritoriaalne substants Fibroblast Perikonder Kondroblast Inter- territoriaalne substants Kondrotsüüt Kõhre- territoorium Fibroosne e. kiudkõhrkude · On tiheda sidekoe ja hüaliinse kõhrkoe vaheliseks üleminekuvormiks · Põhiaine koosneb tihedalt asetsevatest kollageensete kiudude kimpudest, mis paiknevad kas paralleelselt või läbipõimununa
Esiplaanil oli kujutatud alasti naist, kellel oli rohkem nägu esiletoodud, kui keha. Nägu oli väga hästi välja joonistatud, kõik jooned olid korrektsed. Taustaks olid soojad värvid, nagu kollane ja oranz ning läksid väga sujuvalt üle ühelt värvilt teisele. Meeldis väga, et hästi olid kujutatud varjundid pildil, mida naisekeha tekitas. Järgmiseks maaliks oli ''Muusad'' . Erinevalt eelmisest maalist, olid värvid siiski samad taustal, aga neid oli tumedamalt kujutatud ja ei läinud sujuvalt üle. Pildid kujutati jällegi alasti naist, kes seisaks kui peegli ees, kuna pildil oli kujutatud ka tema peegelpilti. Ainuke asi, mis mind pildijuures segama jäi, oli see, et pildi , paremal üleval nurgas oli kujutatud karikakra sarnast lille, mis minu arvates sinna ei sobinud. ''Mona Lisa'' maal oli samuti alasti ja kujutati ainult ülemist osa pildil. Mulle meeldis, kuidas
ja laps. Autor oli kirjutanud lapse jalanõu tallale nime James. Teosel on kujutatud isal ja lapsel on jalanõusid jalas, kuid ema on palju jalu. Kunstiteos jutustab elulugu. Teost võiks seostada konkreetse perepildiga, mis kujutab tüüpilist Nõukogude perekonda oma tüüpilises Nõukogude elamises. ''1960. aasta seltskond ja 1940. aasta Moskvits'' See teos ei ole joonistatud nii tetailselt kui eelnevalt nimetatud. Sellel teosel on autor joonistanud välja tetailselt seltskonna, mis on ka tumedamalt esile toodud, kuid seltskonnas olevat last mitte. Laps on ainult piirjoontega kujutatud ühe härra süles. Seltskonna ümber võib täheldada ringjoont, mille on autor ilmselt joonistuse keskmeks märkinud. Kogu ülejäänud taust ei ole nii korralikult välja joonistatud vaid on vabakäeliselt visandatud. Seltskonna kõrvale on kleebitud roheline auto, mis on ka ainuke värviline asi teosel. Ülejäänud joonistus on tehtud mustvalgelt. Auto on valmistatud vaigust ja liimist
OLEKS TA KUKK KANAKARJA KESKEL. PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI Tunnid olid alanud, kui Arno isaga koolimajja jõudis. ------------------------ , -kui ----------------------------------- . Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga ------- , kes ---------------------------- , --------- . · Põimlaused: pealause on märgitud tumedamalt. 1. Vihma hakkas sadama , kui jõudsime Viljandisse. 2. Kui jõudsime Viljandisse , hakkas vihma sadama. 3. Viljandis , mis on Mulgimaa pealinn , töötab teater Ugala. 4. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, kus töötab teater Ugala, mida tuntakse hästi. 5. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse ja läheme ka teatrisse. 6. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, ja küsis, kes soovib ka teatrisse minna. SEGALIITLAUSE: kõrvallause eraldatakse komadega,
Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõepärased ning neist on ka tekstiga tutvumata lihtne aru saada. Piltide alla on kirjutatud igasugust faktilist informatsiooni (ja pilt läheb ka jutuga kokku). Õpiku ülesehitus on loogiline. Peatükid on loogilises järjekorras ja omavahel seotud. Kogu raamatu peale on kaks suurt petükki, mis on omakorda jaotatud väiksemateks. Väiksemates peatükkides on samuti veel omaette teemad
kõnelejat) > idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) o Kemi saami keel (väljasurnud) o koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) o Akkala saami keel (väljasurnud) o Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) o turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) 2.2.Keelte leviala Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel. 1. lõunasaami 2. Umeå saami 3. Piteå saami 4. Lule saami 5. põhjasaami 6. koltasaami 7. Inari saami 8. Kildini saami 9. turjasaami 3.Kultuur ja folkloor 3.1.Kirjakeele ja kirjanduse taust Laplastel on kujunenud mitu kirjakeelt, millele panid aluse religioossed tõlketeosed XVII ja XVIII sajandil. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keeltel
Iirima keskmine rahvastiku tihedus on 63,3 in/km². See on oluliselt väiksem võrreldes Suurbritannia 254,7 in/km²'ga. Paremal oleval pildil on Iirimaa tihedamalt asustatumad alad märgitud tumedamalt. Kõige asustatum koht jääb ida poole Iiri mere äärde, pealinna Dublini piirkonda. Asustatumad on ka alad Dublini ümbruses. Vähem asustatud alad jäävad rohkem riigi lääne poole, kus asuvad ka Iirimaa kõige vähem asustatud alad Mayo ja Galway krahvkonnad. Mayo krahvkonna rahvastiku keskmine tihedus on 19,4 in/km². Kolm viiendikku Iirimaa rahvastikust elavad linnastatud alades.
Küll aga vaasi maal. Nagu mesopotaamias oli ka Kreekas vaasimaal dokument. Vaasimaal kajastab ühtpidi kunstiarengut ja teistpidi hellenistliku üli vohavat perioodi. Vaas on sammas, elu mudel. Vaaside juures näeb ka, et hiljem tulid juurde figuurid. Vaasid olid savist ning oli kahte tüüpi: mustafiguuri vaasimaalid ja punasefiguuri vaasi maalid. Mustafiguuri vaasimaal on, et värvitakse savikarva vaasile musta tindiga. Mõnikord naise kuju heledamalt, mehe kuju tumedamalt, vahel ka riided valgega. Punasefiguuri vaasimaal on, et vaas värvitakse mustaks ning sealt kraabiti värvi maha ja saadi kujutised. Vaasimaali muudab eriliseks see, et seal kujutati ilustamata nin nagu ta on: elu, surm, pidustused, sündmused jne. seega nad on dokumendid missugused. Näide “Heraklese kuningas”, vaasile pandi ka juurde väiksed seletavad kirjed. Vaasid olid ka ühtlasi tarbeesemed ja teistpidi olid nad kunstiesemed, mis olid alati kaasas ja kuulusid elu juurde.
Kõige kuulsamad lossid olid Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Arhidektuuris Kreeta lossi iseloomustas: • Lossid olid kindlustamata • Mitmekorruselised lossid • Trepid, mis paiknesid ebakorrapäraselt • Lossides puudus pearuum • Ruumid paiknesid väiksemate guppidena valgusõuede ümber • Kasutati sammast • Kujutletavas kunstis olid lossid kaetud seinamaalidega, lahinguid ei kujutatud • kujutati heledamalt, mehi tumedamalt • Kreeta kultuur hävis 1 ainsa hetkega, kui Thera saarel toimus Santorini vulkaanipurse. Tõi kaasa endaga 30m hiidlaine. Kõik kultuur hävis. Mükeene kultuur Uueks kultuurikeskuseks kujunes Lõuna-Kreeka ehk Penoponneus ja Hegeose saare. Mükeene ja Tirynsi lossides saab tundma õppida tolleaja kunsti 16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid)
Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos) Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust. Arhitektuur. Ehituskunst. Lossi iseloomustus. olid kindlustamata ja mitmekorruselised, kusjuures trepid paiknesid ebakorrapäraselt. Puudus keskne ruum, sammas läks ülevalt. Olid kaunistatud seinamaalidega. Piltide teemaks peo, jahi, tseremooniastseenid. Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad kaks suurmeest. (TsingisKhaan 13saj; Attila 5saj) Lossid ja hauad olid kaunistatud seinamaalidega. Ainsaks reljeefkaunistuseks oli Lõvivärav Mükeenes. Mükeene kultuurikeskus. Tirünsi ja Mükeene võimsad kindlustatud lossid, lossil oli pearuum megaron e meestesaal, kus peeti nõu ja korraldati pidusid, puudus keskne
ebakorrapäraselt o Kasutatakse sammast. Sammas läks ülevalt laiemaks, ainult ilu eesmärgil!!! o Puudus keskne pearuum o Hooned koondusid väiekste valgusõuede ümber o Keldrid moodustasid labürintide süsteemi o Veevärk o Lossid olid kaetud seinamaalidega Kujutav kunst: Seinamaalid kujutasid mingeid tseene (tantsud, noormehed ja neiud midagi tegemas). Naisi kujutati heledamalt, mehi tumedamalt. Kreeta kultuuri kutsutakse sübariitiliseks kultuuriks. Kreeta kujutised olid hästi elavad. Kasutati ka maastikumotiive. Kogu Kreeta kultuur hävis ainsa hetkega aastal u. 1500 eKr kui Thera saarel oli Santorini vulkaanipurse. Mükeene kultuur: uueks kultuurikeskuseks kujunes Mükeene, mis asub Penoponnesuse. Teine kuulsaim loss on Tirynsi loss. Need lossid olid tugevalt kindlustatud võimsate ringmüüridega
Emaste suguava asub 8. segmendi alakülje keskel, muneti puudub; isaste suguava 9. sterniidi all. Paljudel liikidel 10. tegriit jagunenud pikuti kaheks ebasümmeetriliseks plaadiks. Isaste urujätke aluslüli on tihti moondunud võimsaks, paremale pöördunud haagiks. Selts on levinud peamiselt troopikas ja subtroopikas. Eestis ei esine. Selts: Kõdutäilised (Psocoptera s. Copeognatha) Pikkus 2-10 mm. Värvus varieerub. Pea suhteliselt suur; kehast tumedamalt pigmentiseerunud ja sklerotiseerunud. Suured liitsilmad asetsevad pea külgedel; mõnedel liikidel väga silmatorkavad, teistel aga nõrgalt arenenud. Liitsilmade vahel võib mõnel liigil eristada kolme lihtsilma. Tundlad keha pikkused; koosnevad 13-50 lülist. Omapäraseks tunnuseks on lisanäokilp, mis asub näokilbi ja ülahuule vahel. Ülalõuad omased haukamissuistele. Alalõugades sisemäluti asemel pikk, esiotsal väikeste hambakestega
liigesepindu, trahheakõhred. Koosneb kõhredest, mida ümbritseb kõhreümbris e perikonder. Perikondril on kaks kihti, sisemine (rakurohke, palju kondroblaste) ja välimine (kiududerohke sidekude koos veresoontega). Eristuvad kondrotsüüdid ja rakkude vahel intertsellulaarsubstants (sisaldab palju kollageen II kiude). Kondrotsüüdid asuvad põhiaine kõhreõõntes. Kõhre sügavamates osades asuvad kondrotsüüdid rühmiti mood. isogeenseid gruppe. Kõhrerakkude ümber on põhiaine tumedamalt värvunud ja moodustab kõhreterritooriume. * elastne kõhrkude – textus cartilagineus elasticus - paikneb piirkondades, kus on vaja taluda painduvust ja vetruvust (kõrvalestad, kõripealise kõhr, väliskuulmekäigu kõhr jt). Samad komponendid, mis hülaiinses kõhrkoes. Lisaks esineb kollageensete kiudude kõrval on ka elastsed kiud, mis moodustavad kõhrerakkude ümber võrgustikke. Kõhrerakke on vähem, kui hüaliinses ja nad
lohu vooderdus. Umbes kaks nädalat peale saabumist ehitavad pesa ja kohe ka munevad. Mune on 3...6, tavaliselt 5. Haudumine algab peale viimase muna munemist ja kestab 11 päeva. 17Väike-lehelind Phylloscopus collybita Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused metsad, puisniidud ja suuremad pargid. Eelistab kuuse- segametsi. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Rändlind, kes saabub meile aprilli keskel. Lahkumine algab augustis ja kestab oktoobri alguseni
kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega. Tüümuse säsis moodustavad tüümuse epiteelirakud ümaraid
Kuidas erineb kromatiini kokkupakitus nn G- ja R-bändides? Mitoosi metafaasis on kromosoomid 10 000x lühemad kui DNA kaksikheeliksis. G-bändis on rohkem kokku pakitud, R-bändis vähem (Giemsa värvid). Kromosoomid on kõige rohkem kokku pakitud mitoosi metafaasis. Nad on 10 000x lühemad kui DNA kaksikheeliks. G- ja R- bändid tulenevad sellest, kuidas need Gimsa värvidega värvides värvuvad, tumedamad on G ja heledamad R, tumedamalt värvuvad rohkem kokku pakitud kromatiinid. 26. Kuidas ühe liigi mitoosi metafaasi kromosoomidest koostatud kogumit nimetatakse ning mida selle abil teha saab? Karüotüüp, selle abil saab määrata kromosoomide ümberpaiknevusest tingitud haigusi. 27. Eukarüoodi DNA esimene ja teine pakkimistasand kuidas neid nimetatakse? Mitu korda need DNAd lühendavad? I pakkimistasand pakkimine nukleosoomi lühendab 7x II pakkimistasand 30 nm fiiber/solenoid- lühendab 40x 28
Kokkupakkimine pole nii otstarbekas kui eukarüoodil. 25. Millises rakutsükli faasis on eukarüoodi kromosoomid kõige rohkem kokku pakitud? Mitu korda on DNA selles struktuuris kondenseerunud? Kuidas erineb kromatiini kokkupakitus nn G- ja R-bändides? Kromosoomid on kõige rohkem kokku pakitud mitoosi metafaasis. Nad on 10000x lühemad kui DNA kaksikheeliks. G- ja R- bändid tulenevad sellest, kuidas need Gimsa värvidega värvides värvuvad, tumedamad on G ja heledamad R, tumedamalt värvuvad rohkem kokku pakitud kromatiinid. 26. Kuidas ühe liigi mitoosi metafaasi kromosoomidest koostatud kogumit nimetatakse ning mida selle abil teha saab?Karüotüüp, selle abil saab määrata kromosoomide ümberpaiknevusest tingitud haigusi. 27. Eukarüoodi DNA esimene ja teine pakkimistasand kuidas neid nimetatakse? Mitu korda need DNAd lühendavad? I pakkimistasand nukleosoom lühendab 7x II pakkimistasand fiiber- lühendab 40x 28
annaabi.ee 
