4. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel ktilmem ja viiikestel laiustel soojem kui see praegu on . Nimetage kaks peamist tegurit, mille mdjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. 1) ookeani soojuskaod vee aurumisel 2 soojuse juurdevool jõgedest 5. Mis moodustavad jiirve veebilansi tuluosa ja kuluosa? tuluosa kuluosa 1. sademetest l. auramisest , juurdevoolust ) äravoolust 6. Pane liinkadesse ifrremked sdnad io voli sulsudat diee vdide: Sademed, pflikesekiirggs, auramine, soolsug ekvaatorivOOnd, troopilised laiused, geograafiline tsonaalsus, j 6 gede sissevool Temperatuur sOItub peamiselt päikesekiirguse
Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksumaksja maksudena ära maksab. MAKSUSÜSTEEM - ühes riigis kehtivate maksude ja maksustamise põhimõtted. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt. PROGRESSEERUV ehk ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKS. Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult:
Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Sellepärast et nad üritavad vältida kriise (majandus jms). Suurimad rahad lähevad toestusteks. Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud. Viimasena muud kulud. Võrdle sotsiaalmaksust laekuvat eelarve tuluosa kulutustega sotsiaalministeeriumis. Mida saab järeldada? Sotsiaalmaksust laekub 28% riigieelarvesse, ning sotsiaalse kaitse eest 34%. Kulusid on 34% ning tulusid 28%, kulusid on rohkem kui tulusid. Riigil läheb rohkem raha kulude peale, ning ise saab tulude pealt vähem tagasi. Kulud kajastatakse Eesti riigieelarves reeglina ministeeriumide lõike, kuid kirjeldamine tegevusalade järgi on vajalik. Miks? Selleks, et teada kuhu kõik kulud lähevad, ning et aasta lõpuks
Maksu- ehk tulupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. (Sellest sõltuvad riigieelarve tulud.) Kulupoliitika määrab, millele riigi tulud kulutatakse. Tegeleb ka eelarve tasakaalu küsimustega. Eesti riigieelarve 2009 TULUD KULUD 97,8 96,7 miljardit miljardit TÄPSEMALT VAATA www.fin.ee Maksupoliitika Maksukoormus kõikide maksude kogusumma (% SKP-st) Maksumäär tuluosa või hinnaosa, mis tuleb inimesel maksuna ära maksta (% tulust või hinnast) Maksusüsteem kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted riigis Maksusüsteemid Proportsionaalne Astmeline Suurematelt tuludelt Kõiktulud on tuleb maksta suurem maksustatud protsent makse, ühesuguse väiksematelt tuludelt maksumääraga väiksem protsent Nt Soomes, Rootsis Nt Eestis
2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
Võib kutsuda ka teisiti juhatuseks. 3) Kas omanik või juhatuse liige võib võtta oma ettevõttest laenu? § 159 alusel ei tohi omanik anda ega ka võtta oma ettevõttest laenu, kelle osa esindab rohkem, kui 5% osakapitalist. Eeldan, et omanik ise omab märkimisväärselt rohkem osa kapitalist- seega ta ei tohi laenu oma ettevõttest võtta. 4) Mida nimetatakse dividendiks. Kirjelda dividendide väljavõtmise korda (seaduslik alus) Dividend on firma omanike tuluosa, mida nad rahas välja võtavad. Osanikul on õigus nõuda dividendide väljamaksmist (kui see on otsusegega ettenähtud). Maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Võib välja maksta ka majandusaasta aruande alusel. 5) Kirjelda FIE olemust. Millised on (kas üldse ikka on) FIE plussid ja miinused Füüsilisest isikust ettevõtja on eraisik, kes võtab end arvele (registreerib end äriregistrisse), maksab samuti makse, nagu teisedki ja pakub siis
Väike Emajõgi alamjooks 1,38 9,86 10,15 4,68 2,64 2,60 1,91 Õhne jõgi alamjooks 19,70 16,01 16,22 8,60 4,90 4,84 2,84 Ülejäänud valgla 82,01 62,81 64,09 18,66 18,12 17,90 11,61 SADEMED 7,37 7,72 7,72 6,59 6,37 25,43 20,79 TULUOSA 275,62 220,35 224,98 87,07 67,04 85,31 60,39 VÄLJAVOOL 42,01 83,06 127,91 131,91 119,62 103,8951 88,46 AURAMINE 0,00 0,00 0,00 5,13 28,08 22,95 31,05 KULUOSA 42,01 83,06 127,91 137,04 147,70 126,84 119,51
-perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime Vee bilanss - veekoguse juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides
Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused.Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele
c) Kui suur on sellisel juhul maantee ehitamise kogukulu? 500 d) Kui suur on sellisel juhul kogukasu? 650 e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks? 150 Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 4 8 15 26 47 Kumulatiivne turuosa enne makse 4 12 27 53 100 Sissetulekute jaotus pärast makse 8 13 18 22 39
136 Siirdemaades oli tulujaotus riigiti ebaühtlasem kui arenenud maades, kuid grupi keskmisena enam-vähem samal tasemel (Gini koefitsiendi väärtus 29,0). Vaatlusalustest riikidest oli ühtlaseim tulujaotus Slovaki Vabariigis (19,5) ja konkurentsitult kõige ebaühtlasema tulujaotusega riik oli Eesti (39,5). Vaeseima viiendiku tulu osatähtsus oli kõrgeim Slovaki Vabariigis (11,5%) ja madalaim Eestis (6,6%). Rikkaima viiendiku tuluosa kaal oli täpselt vastupidine: väikseim Slovakkias (31,4%) ja suurim Eestis (46,3%). Slovakkia ja Eesti olidki äärmuslikud näited kogu valimis. Siirderiikide keskmisena oli madalaima grupi tuluosa pisut suurem (8,4%) ja kõrgeima grupi osa pisut väiksem (37,4%) kui arenenumates riikides. Tabel 1 Tulujaotus Euroopa arenenud riikides ja siirderiikides1
Kontrolltöö 1.1 d) Kui suur on sellisel juhul kogukasu? 650 e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks? 150 Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 4 8 15 26 47 Kumulatiivne turuosa enne makse 4 12 27 53 100
real 6 c) Kui suur on sellisel juhul maantee ehitamise kogukulu? 760 d) Kui suur on sellisel juhul kogukasu? 780 e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks? 10 Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 5 8 12 28 47 Kumulatiivne turuosa enne makse5. 13. 25. 53. 100. Sissetulekute jaotus pärast makse 8 12 17 29 34 Kumulatiivne turuosa pärast makse8. 20. 37. 66. 100.
jooksul mandreile langevate sademete hulk on võrdne sealt auruva ja äravoolava vee hulgaga. · Väiksemal maa-alal ning lühikese ajavahemiku kestel mõjutavad veebilanssi ka pinna- ja põhjavee filtratsioon, vee kondenseerimine pinnases, lumi jm. · Oletades, et hüdrosfääri veevaru on muutumatu suurus, ja et veeringest osavõtva vee keskmine hulk ei muutu, võib oletada , et maakera veeringe tuluosa ja kuluosa vahel valitseb tasakaal, millel põhineb maakera veebilanss · Maakera veebilanss · Amaailm aurumine aastakeskmine summaarne Maailmamere pinnalt, · Ap maismaa perifeerse äravooluala pinnalt, · As siseäravoolu pinnalt, A kogu maakera pinnalt · S maailm sademete summa Maailmamere pinnale, · Sp perifeersele äravoolualale, Ss- siseäravoolualale, S aastasumma kogu maakerale · Ä aastakeskmine äravoolu hulk mandritelt
Teadus- ja arendustegevuse rahastamist suurendatakse 14,9 miljoni euro võrra. Plaan on muuta vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et luua kindlustunne laste saamiseks. Lisaks panustatakse tervisehoidu 34 miljonit eurot lisaraha. 2018.aastal moodustab kaitsevaldkond 528 miljonit eurot, mis on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos. Maksukoormus püsib stabiilsel tasemel. 4. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Võrdle sotsiaalmaksust laekuvat eelarve tuluosa kulutustega sotsiaalministeeriumis. Mida saab järeldada? Joonis 1. Kulude jagunemine riigieelarves Allikas: Rahandusministeeriumi kodulehekülg, 2017 Sostiaalkaitsele kulub kõige rohkem raha, sest nende eesmärgiks on tagada inimestele majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, hea töö, laste õigused ja perede elukvaliteedi parandamine. Suhteliselt suur hulk eestlasi on töötud. Sotsiaalne kaitse pakub neile erinevaid koolitus ning arenemisvõimalusi
Käibemaks on maks, mida makstakse ostu-müügi tehingutelt. Riiklikud fondid: · Sotsiaalkindlustusfond pensionid, abirahad. (20%) · Ravikindlustusfond haigused (13%) · Liikluskindlustusfond · Pensionikindlustusfond 4.5 Milliseid makse me maksame Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitemesuguste kodanikutehingute eest (pass, juhiload). Maksukoormus kõikide maksude kogusumma võetuna protsentuaalselt ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär tuluosa, mida üks isik maksudena ära maksab. Tuludeklaratsioon aasta jooksul saadud tulude ametlik aruanne. E-maksuamet maksuamet internetis. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu. Tulumaksumiinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, millest makse ei võeta. Maksud jagunevad kaheks: otsesed ja kaudsed. Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (nt maamaks ja füüsilise isiku tulumaks). Maamaks laekub
e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks? 20 Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 5 8 12 28 47 Kumulatiivne turuosa enne makse 5 13 25 53 100
kõige olulisemal kohal väliskaubandus. Selles osakaal krediitkäives on kogu perioodi jooksul olnud tsirka 60% ja deebetkäibes 75%. Kumbki näitaja ei ole möödunud aastate jooksul oluliselt hälv(b)inud. Teisel kohal on tähtsuselt teenused, mille krediitkäive 25% ümber ja deebetkäive 30% piires. Teenuste osakaal on viimastel aastatel hakanud vähenema. 2006ndal aastal hõlmas teenuste eksport 24% üldkrediitkäivest ja import 14% ülddeebetkäivest. Seevastu tuluosa on jooksevkonto käives pidevalt tõusnud. Eriti tulu väljavool. Viimastel aastatel ka sissevool. 1992 aastal moodustas tulu sissevool jooksevkonto krediitkäivest 0,1%, 2006ndal aastal juba 7,3%. Tulu väljavoolu näitajad on 1.7% ja 10.6%. Jooksevülekannete puhul oli valdavalt välisabina laekunud ülekannetel jooksvakonto käibes küllaltki suur osakaal, mis on aastatega hakanud vähenema. Teatav tõusutrend tekkis taas ühinemisel Euroopa liiduga, tõusu põhjuseks on
hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I – aastane intressisumma t – tulumaksumäär D – võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23. Omakapitali (eelisaktsiate ja lihtaktsiate) kulukuse määra leidmine Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo Omakapitali hind ehk tulunorm näitab ärijuhtidele, milline peab olema omanike käsutusse jääv tuluosa, suhtena ettevõtte omakapitali suurusesse. Kujutab endast firma lihtaktsiatelt nõutavat kasumimäära Ks=(EBIT-i)*(1-t)/S kus EBIT – kasum enne intresse ja makse. D lihtaktsiate turuväärtus 24. (Optimaalse) kapitali struktuuri teooria seisukohad Traditsiooniline teooria – kasutades mõistlikult laenukapitali, võib ettevõte alla viia kapitali keskmise hinna ja tõsta oma turuväärtust. Iga ettevõte peab saavutama lähtudes individuaalsetest tingimustest oma kapitali optimaalse
topelt. 5 Maksud jagunevad otsesteks maksudeks (tulumaks, omandimaksud) ja kaudseteks maksudeks (käibemaks, aktsiisimaks). Kuna otseste maksude puhul langevad maksu maksja ja maksu kandja kokku, on need arvestatud vastavate komponentide sees: tulumaks palga, omandimaks rendi jne sees. Tarbimise piirkalduvus on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Säästmine on kasutatav tuluosa, mida ei kulutata tarbimiseks. Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess(kogumine). Sisemajanduse koguprodukti tasakaal on kogutoodangu tase, mille korral kogunõudlus (plaanitud kulutused) võrduvad kogupakkumisega (tegelik kogutoodang). 7. Majanduse täishõivetase. Languslõhe ja inflatsioonilõhe. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid
arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I aastane intressisumma t tulumaksumäär D võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23. Omakapitali hind Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo Omakapitali hind ehk tulunorm näitab ärijuhtidele, milline peab olema omanike käsutusse jääv tuluosa, suhtena ettevõtte omakapitali suurusesse. Kujutab endast firma lihtaktsiatelt nõutavat kasumimäära Ks=(EBIT-i)*(1-t)/S kus EBIT kasum enne intresse ja makse. D lihtaktsiate turuväärtus 24. Optimaalne kapitali struktuur Selline võla ja omakapitali koosseis, mis minimeerib kapitali kaalutud keskmise hinna ja maksimeerib lihtaktsiate teoreetilise väärtuse. Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse
kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I aastane intressisumma t tulumaksumäär D võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23) Omakapitali hind Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo Omakapitali hind ehk tulunorm näitab ärijuhtidele, milline peab olema omanike käsutusse jääv tuluosa, suhtena ettevõtte omakapitali suurusesse. Kujutab endast firma lihtaktsiatelt nõutavat kasumimäära Ks=(EBIT-i)*(1-t)/S kus EBIT kasum enne intresse ja makse. D lihtaktsiate turuväärtus 24) Optimaalne kapitali struktuur Selline võla ja omakapitali koosseis, mis minimeerib kapitali kaalutud keskmise hinna ja maksimeerib lihtaktsiate teoreetilise väärtuse. Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida
Struktuuri ümber kujundades tahab ettevõte, et tema konkurendid seda järgiks, nii et kogu valdkond muutuks. Samal ajal kui paljud tegutsejad võivad protsessist kasu saada, lõikab innovaator seda kõige rohkem, kui ta suudab konkurentsi nihutada sellistele aladele, kus ta teisi ületab. Valdkonna struktuuri saab ümber kujundada kahel viisil: jagades kasumlikkuse ümber turul juba tegutsevate ettevõtete kasuks või laiendades kogu kasumibaasi. Piruka ümberjagamise eesmärk on tuluosa tõstmine valdkonna konkurentide jaoks, mitte pakkujate, ostjate ega asendustoodete tootjate jaoks, samuti on sihiks potentsiaalsete sisenejate eemalhoidmine. Kasumibaasi laiendamine hõlmab kogu valdkonna loodud majandusliku väärtuse baasi kasvatamist, milles konkurendid, ostjad ja pakkujad kõik osalevad. Kasumlikkuse ümberjagamine. Kõigepealt tuleb kindlaks määrata, millised jõud hetkel valdkonna kasumlikkust piiravad, ja seejärel neile keskenduda. Ettevõttel on põhimõtteliselt
89. Mida tähendab aktsia oodatav tulumäär? Aktsia oodatav tulumäär (expected rate of return) on kõigi tulevikus realiseeruda võivate potentsiaalsete tulumäärade kaalutud aritmeetiline keskmine, kusjuures kaaludeks on iga potentsiaalse tulumäära esinemise tõenäosus. 45. Milles seisneb omakapitali hind ja kuidas seda võimalik leida on? Omakapitali hind ehk tulunorm näitab ärijuhtidele, milline peab olema omanike käsutusse jääv tuluosa (otsesemalt: nende käsutusse jääv vaba raha ettevõttes), suhtena ettevõtte omakapitali suurusesse. Omakapitali hinna leidmiseks on kaks võimalust. 1. Ajalooliste andmete põhjal. (Hinnatakse minevikus saadud keskmist tulusust) 2. Rahandusteoreetiliste mudelite põhjal. (Kasutatakse näiteks CAPM või Gordoni mudelit. Neid võib vajadusel ka modifitseerida.) Rahandusteoreetiliselt saab omakapitali hinda leida enamasti kahe mudeli abil: · Gordoni mudel, · CAPM.
1000 kroonise tulu saajale on lisakroon suhteliselt suurema kasulikkusega kui 10000 kroonise tulu saajale. Kui oleme seda üldist eeldust aksepteerinud, võime küsida kas ei ole võimalik ühiskonna heaolu suurendada lihtsalt tulude ümberjagamise teel? Kirjeldame seda ülesannet Joonisel 6.3. Kaheliikmelise ühiskonna kogutulu on vahemik OO´. Oletame, et algselt saab Paul sellest Oa ja Peeter O´a. Teeme järgmise tulu ümberjaotuse: võtame Peetril tuluosa ab ja anname selle Paulile (vaatlemata praegu kasutatavat meetodit, milleks võib olla näiteks tulu erinev maksustamine). Selle jaotuse tagajärjel toimus muutus ka heaolus. Peetri heaolu vähenes nelinurga acdb pindala võrra ning Pauli heaolu kasvas nelinurga aefb võrra. Kahe nelinurga pindala vahe nelinurk cefd kujutab koguheaolu suurenemist selle tulude ümberjagamise tulemusena. Muude tingimuste muutumatuse korral oleme suurendanud ühiskonna heaolu
87 7.53 7.34 17.86 Mõõtmata äravool 77.40 43.24 49.17 120.89 Väike Emajõgi alamj 8.49 4.43 6.15 15.28 Õhne jõgi alamjooks 14.54 8.51 8.29 20.18 Ülejäänud valgla 54.37 30.29 34.73 85.43 SADEMED 19.87 5.16 14.93 6.51 TULUOSA 150.56 77.03 100.71 218.01 VÄLJAVOOL 25.00 48.82 81.60 56.45 AURAMINE 0.00 0.00 0.00 4.8 KULUOSA 25.00 48.82 81.60 61.25 AKUMULATSIOON 106.9 5.2 34.2 159.1 SIDUMATUS 18.67 23
annaabi.ee 
