uut ma ei tahtnud enam. Mina sain sellest luuletusest nii aru, et Betti Alver on ise see tüdruk siin luuletuses. Ta tahtis omale tulipunast vihmavarju, ta ihkas seda kõige rohkemrohkem kui nukku ja nukutuba, see oli tema kõige suurem unistus. Lõpuks ta unistus täitus ja ta mängis sellega, kuni ema teda tuppa sööma kutsus. Peale söömist õue minnes märkas, et tulipunane vihmavari oli katki, ta ei mõistnud, kes oli tulipunase vihmavarjuga nii teinud. Ema lohutas teda, et ostab uue, kuid uus vihmavari poleks olnud see... Kristjan Erm
,,Tulipunane vihmavari" Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles suure päikese poole omaenese väikese tulipunase päikese! Kord hoidis teda mu parem käsi, kord tantsitas vasem. Hüppasin, hõiskasin ja olin valmis rataskaari lööma. Ema ütles aknast: "Ole ometi tasem. Pane vihmavari pingile ja tule tuppa sööma". Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli tae...
KONTEINERTAIMED 1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
Betti Alver "Tähetund" Laura Rooseileht 11-A Elulugu Elisabet Alver Elas 23.11.1906 19.06.1989 Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu Üli- koolis. Luulekogud "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni ...
6. Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming Sündis 1906 Jõgevamaal teemeistri tütrena ja suri 1989. Oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija; vastupidiselt teistele luuletajatele alustas kõigepealt keerukamatest teostest ja jõudis luuleni. Arbuja, abielus H.Talviku ja Mart Lepikuga. Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1...
Betti Alver 1906- 1989 Koostasid: Merilin Aardevälja, Ineken Nuut, Ada Leif Elust Betti Alver sündis 23.novemberil 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. 19141917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasium. Hiljem Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. 19241927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. 1927. aastal debüteeris ta novelliga "Vaene väike". Teosega "Tuulearmuke" sai ta 2. auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Elust Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast. Esmalt oli ta abielus Heiti Talvikuga (1937). 1956. aastal abiellus aga Mart Lepikuga 1934.aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Luuleühingu Arbujad liige. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tähtsaimaks tõlkeks on Aleksander Puskini "Jevgeni Onegin". Lisaks ka K. J. Petersoni sa...
Kuidas kindlustada, et meeste pilgud oleks sinule naelutatud? Vtmesnadeks on sdelev puuder ja seksikalt lohakas soeng. REKLAAM Yahoo! Shopping vahendab juukse- ja meiginuanded, mis kindlalt meeste thelepanu tmbavad. Kasuta suitsusilmade tegemiseks sinist silmavrvi Vaheta oma mustades ja hallides toonides silmameik meresinise vastu, et teha pehmemaid suitsusilmi. Kanna vrvi nii laule kui alumisele ripsmejoonele. Vlguta mehele oma seksikat naeratust Naeratus on alati lollikindel viis mehe thelepanu vitmiseks. Rhuta oma pski helendava psepunaga ja nita talle oma ilusat naeratust! Lisa dekolteele sdelust Pintselda kehasdelust mitte tugevat sra oma dekolteele, tee seda T- kujuliselt (isegi Victoria Secreti modellid kasutavad seda nippi). Muuda oma huuled suudeldavaks Tulipunane huulepulk erutab meest kindlasti, kuid oma mrgi tervele tema nole jtmine tuletab talle meelde tema pealetkkivat tdi ilmselt ei olnud sa taolise mulje jtmise p...
Betti Alver 1906-89 1. Sündis 23. november 1906 Jõgeval, ema kodune, isa raudtee tööline. 2. Tema kodanikunimeks on Elisabet Lepik 3. Huvitus muusikast, mis kajastub ka tema luules. 4. Betti Alver 1914-1917 õppis Tartus Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis, lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. (Praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-27. a. Õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaiks tõlkeks võib pidada Aleksander Puškini „Jevgeni Onegin“ ...
alternative alternatiiv, valikuvõimalus ant sipelgas armour soomus, raudrüü array rivi, rida ballad ballaad ban keelustama budget eelarve can´t help ei saa midagi parata can´t stand ei talu car pool auto ühiskasutus centipede sajajalgne circumference ümbermõõt clad kaetud, riietatud clover ristikhein coal kivisüsi community kogukond, ühiskond consequence tagajärg conservation looduskaitse crimson veripunane, tulipunane daisy tree karikakra puu deceive tüssama, petma, eksiteele viima deforestation metsa lageraie demand nõudma diameter diameeter drawback puudus, tagasilöök drift triivima, hulkuma emit eraldama, kiirgama endangered species ohustatud/hävimisohus liigid energy use energia kasutus epic eepiline, kangelaslik face vastu astuma, silmitsi olema fairy land muinasjutumaa filter filter, sõel fluorescent helendav
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
Muinasjutud minu elus Tõenäoliselt on iga inimese elus väga tähtsal kohal olnud muinasjutud- lood, kus reaalsuse ja väljamõeldud maailma vahel on ebaselge ja õhkõrn piir ning hea võidab alati kurja. Need lood panevad fantaasia lendama ja loovad uskumusi, et halb saab alati oma karistuse ning hea saab tasutud kuhjaga. Ma ei julge väita, et see uskumus ka päriselus paika peab, vahel tundub hoopis vastupidi. Tänapäeval on väga levinud, et lapsed enam ei loe muinasjutte ise, vaid vaadatakse multifilme või paremal juhul teatrietendusi nendest. Vanasti aga jutustati ja anti edasi neid põlvest põlve ning hiljem on kirjutatud tohutult palju raamatuid. Igal maal on muinasjutud oma hingestatusega ja rõhk on erinevatel teemadel. Eks määravaks on kindlasti maade ajalugu. Eesti muinasjutud, nagu näiteks ,,Vaeslapse käsikivi", on kindlasti mõjutatud eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst. Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel k...
eesti keelde A. Puškini teose Ma ei lasknud end lohutada. Ema lubas osta uue varju, kirjaniku õigused. mis on veelgi kenam ,,Jevgeni Onegin’’ uut aga, Tulipunane vihmavari uut Tänapäeval antakse aasta ma ei tahtnud enam. jooksul ilmunud silmapaistvama Betti Alver ilukirjandusliku debüütteose Kui kõrgel olid lauad ja laed, Kui lähedal oli päike,
ega omaetteolekut ei mingit. Algul unistas rohkem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Koolis olles igatses alati kodu, armastas kolmapäeva ja laupäeva. Kolmapäeval teadis, et natuke veel laupäevani ja siis saab koju. Esmaspäeviti endaase tõmbunud, turtsus. Betti Alver oln öelnud, et luuletama hakkas ta juhuslikult. Betti Alveri luules, eriti hilisemas, on palju mälestus-ning meeleolupilte lapsepõlvekodust, näiteks Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Jõgeva ja Pedja vahel, Kodu jt. 1914.aastal läks Betti Alver Tartusse kooli ning sestpeale sai temast põhiline tartlane,õppis proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Puskini-nimelise tütarlastegümnaasiumis, 1917. aastast alates ega ajaloolises Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis. 1927.aastal sai oma romaani Tuulearmukese eest Looduse esimesel romaanivõistlusel teise auhinna. See otsustas Alveri elus palju
KARIN RASK Uurimistöö Tallinn 2011 SISUKORD...............................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................3 1. ELULUGU............................................................................4 2. INTERVJUU.........................................................................5 3. ROLLID................................................................................6 3.1 Rollid Nukuteatris............................................................6 3.2 Rollis mujal......................................................................6 3.3 Auhinnad..........................................................................7 4. KOKKUVÕTE.......................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS................................................9 6. LISAD....................................
Tartu Ülikool ' Värvinimetustest eesti ja vene keeles Referaat Tartu Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Värvinimetuste moodustamine................................................................................................4 2. Värvinimetuste kasutamine.....................................................................................................5 3. Värvinimetuste semantikast....................................................................................................5 3.1 Valge/белый.......................................
Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 ...
kuid kerge ja vett hästiläbilaskev. Kasta regulaarselt, mitte lasta mullal (eriti hoolas olla amplis ja lilleanumates olevate taimedega) läbi kuivada. Väetada õitsvatele taimedele mõeldud väetisega umbes 2 korda kuus. Ta sobib kasvatamiseks nii amplis, mitmesugustes lilleanumates kui lillepeenras, kus teda võib kasutada pinnakattetaimena või peenarde ääristamiseks. Joonis 48. Tulipunane sigaretilill (http://www.hear.org/images/thumbnails75h/cuphea_ignea.jpg) Suutera (Sutera) -südajas suutera (S cordata sün. Bacopa 'Snowflake') Kasvab rammusal, niiskust hoidval pinnasel, poolvarjus või päikese käes. Kasutatakse eelkõge suurtes pottides ja amplites. Tänu oma tihedusele, kasutatakse teda ka pinnakattetaimena konteinerites, samuti kiviktaimlate ja veesilmade kujundamisel. Joonis 49. Südajas suutera (http://www
Iseloomulik on lümfisõlmede valulik suurenemine kaelal, kuklal ja kõrvade taga. Haigusega kaasneb palavik. Peiteaeg 23 nädalat. Punane mütoloogias Kuradit on juba keskajast peale kujutatud punases rüüs. Seetõttu sümboliseerib punane ka põrgutuld ja ohjeldamatut iha. Neljast apokalüptilisest ratsanikust üks sõitis tulipunasel hobusel. Punane on vere ja sõja värv, nõnda oli ka tolle ratsaniku ülesandeks külvata vägivalda ja surma. "Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk." Johannese ilmutus Punane roos on sotsiaaldemokraatide tüüpsümbol Punane poliitikas Punane on sotsiaaldemokraatide ning kommunistide värv. "Punase lipu seadus" oli maailma esimese mootorsõidukite kiirust piirav seadus (kehtestati 1865 Inglismaal). Seadus piiras autode liikumiskiiruseks linnas 3,2 km/h ja maal 6,4 km/h.
Tema loomingut mõjutab suurel määral tema mehe Siberisse saatmine ja surm. Hilisemas loomingus protesteerib ta kõige vastu, mis paistab lameduse, mõtte- ja vaimuloidusega. Ta suhtub üleolevalt keskpärasusse ja argipäeva. Tuntumad luulekogud: ,,Tolm ja Tuli" 1936; ,,Tähe Tund" 1966; ,,Luuletused ja poeemid"; ,,Lendav linn"; ,,Korallid Emajões"; ,,Teosed I" ja ,,Teosed II". Tuntumad luuletused: Korallid Emajões, Helde andja, Räägi tasa minuga, Tulipunane vihmavari, Lugu valgest varesest. 3. Heiti Talvik- 1904-1947, tegu oli väga omalaadse mõtteviisi ja boheemlasliku mehega. Ka tema õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat, kuid jättis õpingud pooleli, abiellus 1937.a Betti Alveriga. Tema elu lõppes sellega, et ta arreteeriti süüdistatuna spionaazis ja saadeti viieks aastaks Simerisse, kus ta 1947.a suri. Looming: Ta kirjutas inimese võitlusest iseendaga, rahulolematust
see ainult tundub mulle või võtabki ta aina nooremaid ? Ei tea, olin suures segaduses. Läksin tagasi laborisse ja käskisin Danielil mõelma naise kaelu võrrelda. Need olid täpselt samasugused ja isegi sama suured. Amy tausta uurides, tuli välja, et ka tema oli Alexi nimelise poisiga seotud. Rosie tuli : ,, Mitch, Karl ja Alex jõudsid . Kas juhatan nad ülekuulamise ruumi ? ,, ,, Just nimelt ,, Läksin kiire sammuga ülesse ja otse ülekuulamise ruumi. Ei tea miks , aga Karl oli näost tulipunane. Ta nagu oleks midagi kartnud, aga mida ei tea. Rääksin mõlemaga. Alex ei tunnistanud alguses, et Amyt tundis, hiljem tunnistas ka selle ülesse. Prr..prr , see oli mu telefon . Ma avasin klapi ja vastasin : ,, Jah, Mitch kuuleb.,, ,, Meile teatati veel ühest noorest daamist, keha oli jälle kahes osas, pea ja keha. See kord omakorda teist moodi. Pea oli pappkasti sisse topitud ja sinna kõrvale musta kilekotti ta keha topitud. Vaatasin ka ta kaela, seal on sõna lõpp
tulikuum, sulgkerge, kivikõva, piltilus väga kuum, tohutu kõva sametpehme, peegelsile, tuhkkuiv, määratu lai, põhjatu sügav hulljulge, sademeterohke, hirmkallis, otsatu pikk metsarikas, pururikas, ränkraske, rampväsinud, eriti rikas maailmakuulus, eelarvamustevaba hiiglama põnev lumivalge, hõbehall, tulipunane, sünkmust, üüratu turske tumepunane, sügavpruun, helesinine, kuldkollane, ääretu lai sokolaadpruun, hallikasroheline smaragdrohelin, rubiinpunane samblaroheline, roostevärvi, taevakarva, tinakarva, samblavärvi igavavõitu, noorevõitu, laisavõitu lapseohtu, mustaverd, kurikaval poolpidune, pooltoores, magushapu
Õhtukleidi juurde kanti Hiina krepist või satiinist kingi. Kitsenahk jääb au sisse ja glaamuuri rahuldavad eksootiliste loomade (antiloobi, roomajate) nahast tehtud jalatsid. Kolmekümnendate mood toetus rahulikul värvigammal. Pruun, must ja pastelsed värvid iseloomustasid igapäevajalatseid. Ainsaks erandiks olid elegantsed õhtukingad. Musti kingi kaunistati hõbeda ja kullagakarva detailidega. Hüpe värvidesse toimub korraks II maailmasõja eel, siis kiiskavad tulipunane, roheline ja tumesinine. Meeste arsenalist on kadunud saapad. Varakamad kandsid ,,brogue". Maailmale tutvustatakse mokasiini lõikega kingi. Sportlikel üritustel kannavad mehed sandaale. 1920ndad: Orient ja Art Deco Kahekümnendate kingadisain ei olnud moe lineaarse arengu tulemus. See oli hoopis traditsioonide lõhkumine, mis väljendus värvide, tekstuuride ja dekoratiivelementide mässus. Kleidi alaserv lühenes kiiresti põlvini ja dekaadi teises pooles ka kõrgemale,
Öösel asi hullemaks. Põhjustanud külm, kuiv tuul. Antimonium tartaricum - pannes kõrva vastu rinda kuuleme heli, mis sarnaneb juukse krudinale kui juukseid näpu vahel rullida. Kuiv köha. Hääl kähe. Keset söömist võib saada köha ataki, köhides midagi välja ei tule. Köha ajal võib olla rinnus valu. Pulss võib olla kiire, pehme, kaob sõrme alt ära. Õhtuti, öösiti köha hullemaks. Astmaatilise bronhiidi köha. Belladonna - külm on, tahab sooja saada. Nägu tulipunane, köha lühike, kuiv, hakkiv. Neelukoht valus. Öösiti läheb hullemaks. Poolistuvas asendis parem. Köha tuleb kurgu pealt. Kurk võib olla tumepunane ja valus. Bryon - aeglaselt arenev köha. Tahab palju juua. Öösiti tõuseb köhimiseks istuli. Söömine- joomine põhjustab köhahoo.. Ka tantsides tuleb peale köhahoog. Hingab raskelt sisse. Lima tuleb raskelt välja. Ei kannata kuumust, sooja. Köha läheb hullemaks kui tuleb õuest tuppa. Drosera - Üks vanemaid läkaköha aineid
palja silmaga. Üle poole nõuavad vaatlemiseks teleskoopi. 7 Hoolimata eelöeldust on supernoova siiski võimas loodusnähtus. Ühe supernoova jäänuste põhjal on astronoomid välja arvutanud, et 5000-10 000 aasta eest oli Maal näha supernoova, mis paistis täiskuust heledamalt. See plahvatas lõunapoolkeral Purjede tähtkujus. Supernoova oli alguses värvilt tulipunane ja hiilgas öötaevas mitu kuud. Purjedes toimunud plahvatus oli võimsamaid tähistaeva nähtusi, mida inimsilm eales näinud. Teda mäletati kindlasti palju põlvkondi. Kahju, et kiri leiutati alles pärast neid aegu. Miks me räägime supernoovadest? Põhjus on see, et supernoova plahvatus kutsub esile uut laadi, valgest kääbusest palju tihedama ja väiksema tähe sünni. Supernoovad jagatakse nende käitumise järgi kahte rühma- esimest ja teist tüüpi supernoovadeks
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE....
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
kiirgusvõimele suure spektriala ulatuses ka läbipaistvad nähtavale valgusele. Omadused Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: · Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist. Ideaalse kiirguri sagedusjaotus on antud Planc'i musta keha kiirguse seadusega. · Keha temperatuuri tõustes nihkub kiiratav sagedusvahemik kõrgemate sageduste poole. Näiteks, tulipunane keha kiirgab kõige enam nähtava valguse pikemaid lainepikkus (punane ja oranz). Kui antud keha veel rohkem kuumutada, siis ta hakkab eraldama rohkem ka rohelist ja sinist valgust muutudes seega inimsilma jaoks valgeks. Kuid isegi sellise 2000 K temperatuuriga keha puhul, asub enamus kiiratavast energiast endiselt infrapuna piirkonnas. Seda omadust iseloomustab Wien'i nihkeseadus.
Vaikiv periood: Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. III periood: Tuleb kahe jalaga maa peale, kujutab meeltega tajutavat maailma, tänulikkus, tundlikult argistest asjadest, väga vähe kuid mõjusalt lastest, elujaatus. Kinnismotiivid nt must vari. 1966 kogumik "Tähetund", 1971 kogumik "Eluhelbed" Kaks saarlast, Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Kooliminek, Kodune kirjandustund, Helde andja (gradatsioon e tõusev pinge, kordus- teistele), Hirmsa kisaga, Tuju (vastutus loomingu eest), Kuradile, Looming, Räägi tasa minuga, Võrdlus. 1986 "Korallid Emajões" . Ettevaatust, klaas, Sa hapramast hapram, Kodused arved, Kaduv käsi, Ei vaibu, Eluhelbed: Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut -
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istu...
Aega oli mul küllalt. Tädi Sally oli kogu päeva ja kogu öö haigetoas; ja niipea kui ma nägin, et onu Siias t uli lähemale, hoidusin kõrvale. Hommikul kuulsin, et Tomi tervis oli märksa parem ja et tädi Sally oli läinud väikest uinakut tegema. Lipsasin siis haigetuppa; arvasin, et kui Tom on ärkvel, siis luuletame teiste jaoks mõne keerulise loo. Aga ta magas ja väga rahulikult pealegi; näost oli ta kahvatu, mitte enam nii tulipunane nagu siis, kui ta koju toodi. Istusin ja jäin ootama, kuni ta ärkab. Umbes poole tunni pärast tuli tädi Sally tasakesi sisse; nüüd olin kimbus! Ta andis mulle märku, et ma tasa oleksin, istus mu juurde ja hakkas sosinal rääkima, et nüüd võisime kõik rõõmsad olla, sest kõik tundemärgid olid head: Tom oli juba hulk aega maganud, ta näoilme oli parem ja rahulikum olnud, ja võis peaaegu kindel olla, et ta ärgates oleks meelemärkusel.
kättemaksu ohtu ja keda ta armastas või õigemini jumaldas nagu pühakut, üleelatud erutused ja väsimus -- kõik need inimlikud tunded suurendasid veelgi ta hingelist erutust. Kella kaheksa paiku hommikul jõudis Felton Portsmouthi. Kogu elanikkond oli jalul. Tänavatel ja sadamas porises trumm. Lahkuvad väeüksused suundusid kalda poole. Tolmusena ja higisena jõudis Felton admiraliteedi paleesse. Tema tavaliselt nii kahvatu nägu oli palavusest ja vihast tulipunane. Vahisõdur ei tahtnud teda läbi 596 lasta. Aga Felton laskis kutsuda vahtkonna ülema, tõmbas taskust kaasasoleva kirja ja ütles: «Kiire teade lord Winterilt.» Lord Winteri nime tõttu, keda tunti kui Tema Heldusele lähedal seisvat isikut, käskis vahtkonnaülem läbi lasta Feltoni, kes pealegi kandis mereväeohvitseri mundrit. Felton tormas paleesse. Sel hetkel, kui ta jõudis vestibüüli, astus sinna veel teine tolmune ja hingeldav mees.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
