Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 2) objekti tuleohutusreziimi muutmise korral; 3) tehtava töö või tegevuse iseloomu ja kasutatavate materjalide tuleohtlikkuse suurenemise korral; 4) enne isikute suunamist tuleohtlikule tööle (tuletöö ajutises kohas), millega kaasneb tuletöö kirjaliku loa vormistamine; 5) pärast tulekahju või muu õnnetuse toimumist. 3. TERRITOORIUM, HOONED, RAJATISED JA RUUMID 3.1. Juurdepääs Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muudel põhjustel, kui see takistab tuletõrje- ja päästeautode sõitu, tuleb viivitamatult rajada läbipääs suletavasse lõiku või üles seada
Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 2) objekti tuleohutusreziimi muutmise korral; 3) tehtava töö või tegevuse iseloomu ja kasutatavate materjalide tuleohtlikkuse suurenemise korral; 4) enne isikute suunamist tuleohtlikule tööle (tuletöö ajutises kohas), millega kaasneb tuletöö kirjaliku loa vormistamine; 5) pärast tulekahju või muu õnnetuse toimumist. 3. TERRITOORIUM, HOONED, RAJATISED JA RUUMID 3.1. Juurdepääs Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muudel põhjustel, kui see takistab tuletõrje- ja päästeautode sõitu, tuleb viivitamatult rajada läbipääs suletavasse lõiku või üles seada ümbersõiduvõimalust näitavad viidad. 3.2
volitatud isik, kes annab ajutiseks tuletöö tegemiseks kirjaliku tuletöö loa (edaspidi tuletöö luba). Sepatöö tegemine ajutises tuletöö kohas on üldjuhul keelatud. Sepatöö tegemisel massiürituse kohas tuleb tuletöö loa väljastamine eelnevalt kooskõlastada sepatöö tegemise asukohajärgse päästeasutusega. Ajutisel tuletööde kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit. Ketaslõikuriga metalli lõikamisel ja küttekoldevälise tule tegemisel võib tulekustuti asemel olla ämber 10 l veega. Muude tulekustutusvahendite vajaduse ja koguse määrab tuletöö luba väljastav isik, tehes tuletöö loale sellekohase märke. Tulekustutusvahendid võivad paikneda tuletöö kohast kuni 10 m kaugusel. Kui tuletöö koha läheduses on tuletõrjekraan, tuleb selle joatoruga varustatud voolik enne töö alustamist töökoha suunas lahti kerida. Tuletöö tegemisel ajutises tuletöö kohas tuleb töökoha ümbrus kuni 3 m raadiuses puhastada
KINNITATUD Riigikogu Kantselei direktori 02.03.2012 käskkirjaga nr 8 TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN TOOMPEA LOSSIS Lossi plats 1a Tallinn RIIGIKOGU KANTSELEI 2012 1 (20) Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1.Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskava...............................4 1.1Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus4 1.2Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus..................................
ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks on vajalik: · Õhk (hapnik) · Põlevmaterjal (kütus) · Süüteallikas (temperatuur/leek) Tulekahju kustutamine tähendab kasvõi ühe neist teguritest kõrvaldamist. Tulekahju võib alguse saada looduslikel põhjustel ja inimeste tegevuste tagajärjel. Flogiston ehk Tuli Flogiston oli 17. sajandi lõpu ja 18
Tulekustuti peab vastama Eesti standardis EVS EN 3 "Kantavad tulekustutid" esitatud nõuetele ja olema alaliselt töökorras. Enne tulekustutite soetamist tuleb välja selgitada, millist klassi tulekahjude tekke oht antud ehitisel või ruumis on kõige tõenäolisem. Tulekustuti tuleb paigutada seinale kinnituskonksudele,-klambritele või kappi ruumi sissepääsu juurde või vahetult selle töökoha juurde, kus tulekahju tekkimise oht on kõige tõenäolisem. Kahe või enama tulekustuti paigutamisel ühte ruumi, peavad nende asukohad olema üksteisest hajutatud. Tulekustuti kinnituskonksud või -klambrid tuleb paigutada nii, et neile asetatud tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 m. Tulekustuti tuleb kütteseadmest paigutada vähemalt 1 m kaugusele. Juurdepääs tulekustutile peab olema alati vaba 6. Tuleohutuse üldnõuded Eestis
hoonet. Teisel juhul on adekvaatse IT- ohutuse realiseerimisvõimalused sageli palju rohkem piiratud. Etapid, mis on vajalikud serveriruumi kujundamisel kui ka meetmed, mida on vaja sealjuures jälgida, on järgnevalt üles loetletud. Planeerimine ja kontseptsioon Serveriruumide planeerimisel on terve rea meetmete abil vaja hoolt kanda piisava füüsilise turvalisuse eest, nagu elektrivarustuse installeerimine, õhukonditsioneeri paigaldamine ja tuleohutus. Serveriruumis ei tohiks võimaluse korral olla veetorusid, sest lekked võivad tekitada suuri kahjusid, mis võivad viia kuni kõigi ITseadmete väljalangemiseni. Kui käideldavusele esitatakse suuremaid nõudmisi, peab serveriruum tagama piisava varu, mis planeeritakse juba tehnilise infrastruktuuri käigus, et võimaldada ületada üksikuid rikkeid. ___________________________________________________________________________ _____________ ISKE rakendusjuhendi kataloog: november 2011 81
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18
kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. IV. JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD 22. Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. 23. Registri üle järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda registrisse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed ning saada teavet andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta. 24. Registri pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on registri volitatud töötleja kohustatud likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutuses kajastatud puudused nende määratud tähtajaks. V. REGISTRI LAIENDAMINE, ÜHENDAMINE JA LIKVIDEERIMINE 25. Registri laiendamine, ühendamine ja likvideerimine toimub andmekogude seaduses ettenähtud korras.
konstruktsioonide, tuletõkkeuste avatäidete ning läbiviikude asukohad ja nende tulepüsivusajad; konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed
lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined. 3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus elamutes 37 3.1 Meetodid 37 3.1.1 Sisekliimaparameetrite mõõtmine 37 3.1
ohutusalase info saamiseks tutvu Ohutusnõuete Leh AUSALT HEITGAASIDEST Tänapäeval esitatakse sisepõlemismootoritele väga ranged saaste normid, mis nõuavad üha paremaid heitgaaside puhastusseadmeid. Näiteks Kalifornias (kus on suur autode kontsentratsioon) on autodele pandud nii head heitgaaside puhastuse seadmed, et kui selline auto sõidaks meie tänavatel, siis selle tossutorust välja tulev heitgaasis olev kahjulike ainete kogus oleks väiksem kui mootorisse sissehingatavas õhus sisalduv kahjulike ainete kogus ja meil sõidaks tänavatel ringi ,,õhupuhastajad" Miks siis laitmatult töötav sisepõlemismootor üleüldsegi toodab kahjulikke saasteaineid? Bensiini- ja
veenduma, et: - seal puuduvad põlevad ja mürgised gaasid - õhus on 21 % hapnikku; see nõue tagab normaalse atmosfääri hingamiseks, sest hapnikuvaegusel kaotab inimene teadvuse - töökohaga piirnevates vaheruumides ei ole naftagaase üle 2 % mahust - töökohal ega sellega piirnevates ruumides ei ole süttivaid aineid ega esemeid - töökoht on hästi õhutatav - tulekustutusvahendid on valmis viivitamatuks kasutamiseks. 7.8.3. Elektri- ja tuleohutus Elektriseadmed peavad olema valmistatud plahvatusohutus variandis. Tööriistad ei tohi löögi tagajärjel anda sädemeid. Sisenemisel suletud ruumidesse ja pumbajaamadesse tuleb eelnevalt täita vastav kontroll- leht. Pumbajaama sisenemine toimub vastutava ohvitseri loal, kes peab tagama ruumi nõutava ventilatsiooni ja kontrollima pumbajaama atmosfääri koostist. Pumbajaama läheduses peab asuma akvalang ja kunstliku hingamise vahendid.
8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3.1 Meetodid 91 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
.................. 98 Relva käsitsemine ...........................................................................................106 Ballistika ...........................................................................................................111 Laskeasendid ...................................................................................................118 Lasketehnika ....................................................................................................120 Ohutusnõuded ................................................................................................122 Laskekäsklused ................................................................................................123 8. Topograafia ........................................................................................... 126 Kaardi mõõtkava .............................................................................................127 Leppemärgid .......................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
