Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistingu kujunemisel on oluline osa selles, milline on toit: kas külm või kuum, kas tahke või vedel vms. · Suitsetajatel on maitsmisnäsade närvirakud kahjustada saanud ning nende maitsmismeel on tuimenenud. Millest võib sõltuda toidu maitse? · Maitse tajumine on keerulisem, kui võiks arvata, sest maitseaistingus osaleb mitu meelt. · Leidub ninas rakke, mis tunnevad ära mõrule maitsele omaseid keemilisi ühendeid. · Küllap oled kogenud, et kaunilt serveeritud toit maitseb paremini. · Väidetavalt mõjutavad joogi maitset ka tassi värvus jt näiliselt neutraalsed omadused.
*kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika *seotud virgatsained: dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT) *ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD - äge algus (kahe nädala vältel) - seos ägeda stresiga *SKISOFREENIA - ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) - luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei
1. Afekt- Lühiajaline tormiliselt kulgev väljapoole (teistele) nähtav emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina rõõmu, heameele, õnnestumise väljendumine, 2)negatiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina viha, kurbuse, ärevuse väljendumine. Afektiivse reaktsiooni häired: · apaatia - emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad. · hüpopaatia - emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud. · afektlabiilsus - reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti. · ambivalentsus - kahe või enama vastandliku emotsiooni koosesinemine vastuseks ühele stiimulile. 2. Kirg- Sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. Frustratsioon- Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel
kohanemise võime raskesti häiritud ja isiksuse struktuur põhiolemuselt muutunud. · Skisofreenia, muud psühhootilised häired, raskemad orgaanilised ja sümptomaatilised psüühikahäired (nt psühhoosid). · Orgaaniline häire aluseks on iseseisvalt degenereerinud peaajuhaigus või kahjustus. · Sümptomaatiline peaaju haaratus on sekundaarne · Skisofreensed häired mõtlemise ja taju sügavad häired, tuimenenud ja inadevaatne tundeelu. Teadvuse selgus ja intellekt on tavaliselt säilinud, teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. · Psühhootiline esinevad hallutsinatsioonid, luulumõtted. Ajutine raske psüühikahäire · Välised tegurid! · Tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire (algab sageli ägeda atakina, paraneb tavaliselt hästi)
Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Muutused emotsionaalses reaktiivsuses võivad ilmneda seisunditena: 1. Hüpopaatia - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine. 2. Apaatia - erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. 3. Afektlabiilsus - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel. 4. Emotsionaalne inadekvaatsus - emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. 5
antava emotsiooni kirjeldusega. MUUTUSED EMOTSIONAALSES REAKTIIVSUSES ALANEMINE KÕRGENEMINE VÄÄRASTUMINE Emotsionaalne Hüpopaatia Apaatia Afektlabiilsus inadekvaatsus Ambivalents Kahe vastastikuse Tuimenenud Emotsioonide emotsiooni emotsionaalsus. Erapooletu, ükskõikne mitte-vastavus idee- esinemine ühel reaktiivsuse ja osavõtmatu. Emotsioonide ootamatu ja de,mõtete või hetkel ühe kindla alanemine Reaktiivsuse puudumine kiire muutumine kõnega asja suhtes
haiguse vaadeldav füsioloogiline või psühholoogiline ilming. Sündroom on sümptomite patogeneetiliselt seotud kompleks, sümptomkompleks, häire märkide ja sümptomite muster, märgid ja sümptomid mis kalduvad koos esinema. Etioloogia on õpetus haiguse tekkepõhjustest. Patogenees on õpetus haiguse kujunemise mehhanismidest. II. Ülevaade psüühikahäiretest Psühhoteraapiavoolud III Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi. Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud. a) Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine. b) Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest. c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel
olnud suurema väärtusega. Sõltuvussündroomi olulisim iseloomujoon on tung (sageli tugev, vastupandamatu) psühhoaktiivset ainet (mis võib, aga ei pruugi olla arsti poolt ordineeritud), alkoholi või tubakat tarvitada. Võib juhtuda, et tagasipöördumisel aine tarvitamise juurde pärast kainusperioodi kujunevad sõltuvussündroomi nähud kiiremini kui mittesõltuvatel isikutel. F20 Skisofreenia Skisofreensetele häiretele on iseloomulikud mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud, kuigi teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse, ainukordsuse ja suveräänsuse tunnetuse. Intiimsemadki mõtted, tunded ja teod tunduvad olevat teistele teada või neile avatud. Võib kujuneda seletusluul, et isiku mõtteid ja tegusid mõjustavad loomulikud või üleloomulikud
Emil Kraepelin (1855-1925). Uuris mõttekäiguhäireid: skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos (bipolaarne häire) - Mõlema puhul jäävad mälufunktsioon ja teadvusseisund ning on "äge" algus (kahe nädala vältel) F23 Äge psühhootiline episood Äge algus (kahe nädala vältel). Seos stressiga. Vallandatakse mõne kindla sündmuse tagajärjel. Paranoilised mõtted. F20-F29 skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Mõtlemise ja tajumise sügavad häired nagu tuimenenud või inadekvaatne tundeelu Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud Crow (1982, 1985) positiivne / negatiivne sümptomaatika Positiivne sümptomaatika mõtlemisega seotud (nt. hallutsiantsioonid) Negatiivne sümptomaatika tuimenenud, inadekvaatne tundeelu pool; vähene reageerimine kõigele, loid Virgatsained: dopamiin(DA vähendab positiivset sümptomaatikat. Võivad esineda motoorsed häired) ja serotiin (5-HT emotsioonide tõstmine.)
Emil Kraepelin (1855-1925). Uuris mõttekäiguhäireid: skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos (bipolaarne häire) - Mõlema puhul jäävad mälufunktsioon ja teadvusseisund ning on "äge" algus (kahe nädala vältel) F23 Äge psühhootiline episood Äge algus (kahe nädala vältel). Seos stressiga. Vallandatakse mõne kindla sündmuse tagajärjel. Paranoilised mõtted. F20-F29 skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Mõtlemise ja tajumise sügavad häired nagu tuimenenud või inadekvaatne tundeelu Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud Crow (1982, 1985) positiivne / negatiivne sümptomaatika Positiivne sümptomaatika – mõtlemisega seotud (nt. hallutsiantsioonid) Negatiivne sümptomaatika – tuimenenud, inadekvaatne tundeelu pool; vähene reageerimine kõigele, loid Virgatsained: dopamiin(DA – vähendab positiivset sümptomaatikat. Võivad esineda motoorsed häired) ja serotiin (5-HT – emotsioonide tõstmine.)
kognitiivsed skeemid). - Haigusliku tähenduse omandavad kui on ülemäärsed ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida tegevust. Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired - Muutused emotsionaalses reaktiivsuses - Afekt – väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine: Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus Apaatia – erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. (kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel) Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine Emotsionaalne inadekvaatsus – emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. Seotud luulumõtetega, skisofreeniga, äge psühhoos.
hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed, ja muud tajumishäired; jälitamise, suhtumise, kõrge päritolu, missiooni, kehamuutuse või kiivuse luulumõtted; ähvardavad või käsklusi andvad kuulmishallutsinatsioonid, ka sellised hallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer; nägemishallutsinatsioonid võivad esineda, kuid on harva juhtivad; mõtlemise vormilised häired ilmnevad ägedas seisundis; emotsioonid on tavaliselt vähem tuimenenud kui skisofreenia teiste vormide puhul; kulg soodsam võrreldes hebefreeniaga. Hebefreenne skisofreenia. Juhtivateks on emotsioonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired: käitumine on inadekvaatne ja ettearvamatu ning maneerlik, sihipärasus on kadunud; mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu; stereotüüpsed fraasid; meeleolu on lame ja inadekvaatne, sageli kaasnevad itsitamine või enesega rahulolev omaette naermine või
eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad - Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas Skisofreenia RHK-10s F20-F29 F20 Skisofreenia - Iseloomulikud mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu - Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalse, ainukordsuse ja suveräänsuse tunnetuse Sümptomid - Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine - Luulumõtted kontrollist ja mõjutusest või hõivatusest - Kuulmishallutsinatsioonid - Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti
dementsus (nt Alzheimer) deliirium hallutsinatsioonid isiksusehäired jne F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired · Äge intoksikatsioon · Kuritarvitamine · Sõltuvus · Võõrutusseisund (deliiriumiga või ilma) · Psühhootiline häire F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu · Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud · Crow (1982, 1985) positiivne / negatiivne sümptomaatika · Seotud virgatsained: dopamiin (DA) (ja serotoniin 5-HT) Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid
2. Biokeemilised tegurid 3. Kultuurilised tegurid 4. Sotsiaalsed tegurid 5. Psühholoogilised tegurid Mitmefaktorilised mudelid: Diatees-stressi mudel Diatees – eelsoodumus, geneetilised ja keskkondlikud riskitegurid Stress – tugev ja häiriv keskkonnasündmus Psühholoogilised tegurid: *Mõtlemismustrid, *Kultuurilised tegurid PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED Skisofreenia - mõtlemise ja tajumise sügavad häired; tuimenenud või inadekvaatne tundeelu; teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud, kuigi teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda; häiritud funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele individuaalsuse, suveräänsuse tunnetuse; mõtted, tunded ja teod tunduvad olevat teistele teada või neile avatud; seletusluul; Positiivsed sümptomid: hallutsinatsioonid, eriti akustilised; püsivad luulumõtted; neologismid, mõttekäigu takistus või seosetus;
Selgus, et isa oli juba esimeses grupis ära viidud. Nisanil õnnestus mind ära oodata. Teele anti igaühele leivapäts, marmelaadi ja suhkrut. See oli esimene kord minu laagrielus, kui sain terve leivapätsi omanikuks – see oli vapustav. Meid aeti autodele – naised ja mehed eraldi. Sõitsime seistes, täiskiilutult, koos valvuritega. Nagu tavaliselt sellistel juhtudel mõeldi, kuhu ja milleks meid viiakse. Kuid me ei muretsenud eriti, sest kõik tunded olid meis juba tuimenenud. […] Sakslased tõid meid Tallinna vanglasse. Olime hirmunud, kuna teadsime, et oleme surmamõistetute osakonnas. Järgmisel päeval märkasime, et sakslased närveerivad. Algas paanika, jooksmine. Nemad teadsid, aga meie veel mitte, et Punaarmee on juba lähedal. Meid pandi jälle autodele ja viidi tugevdatud valve all tagasi Kloogale. Laagri väljakule oli kogunenud üle kahe tuhande vangi. Nad jagati viiekümnest inimesest
mõjutab inimest tervikuna. Afekt võib aga ei pruugi olla kooskõlas isiku antava emotsiooni kirjeldusega. Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga: · positiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina rõõmu, heameele, õnnestumise väljendumine. · negatiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina viha, kurbuse, ärevuse väljendumine. · Afektiivse reaktapaatia - emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad. · hüpopaatia - emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud. · afektlabiilsus - reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti. ambivalentsus - kahe või enama vastandliku emotsiooni koosesinemine vastuseks ühele stiimulile. Emotsiooni häired 7. Norm ja hälve. (Mõisted ja olemus). Norm ja hälve on sotsioloogia põhimõisteid ühiskonna ja inimese vahekorra käsitlemisel.
annaabi.ee 
