MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aher...
Inimtekkelised pinnavormid Inimtekkelisi pinnavorme on Eestis päris mitmeid, ning mõned küllaltki silmapaistvad. Tuhamäedja platood Aherainemäed Kraavid Kaevud Karjäärid Linnamäed Tuhamäed ja platood Kiviõli tuhamägi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KohtlaJärve tuhamäed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Jäämäed, mis ujuvad meres, on tavaliselt selfiliustike küljest lahti murdunud suured jääkamakad. Kokkuvõte 12 Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inim-tekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, aga ka nt tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Selles referaadis käsitlesin 4 erinevat pinnavormi : · Tuuletekkeline pinnavorm · Rannikutekkeline pinnavorm · Voolutekkeline pinnavorm · Liustikutekkeline pinnavorm , ning sain teada, väga palju põnevat pinnavormide kohta. Referaati illustreerisin piltidega. Allikad
Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas ● Umbes 30 meetri kõrgune ● Eesti kui Baltimaade kõrgeim ● Ei ole looduslik, saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist Kiviõli tuhamägi ● Seikluskeskus ● Põlevkivi poolkoks Juminda tuletorn ● Asub Juminda poolsaare põhjaosas ● Aitab laevadel orienteeruda ● Teise maailmasõja päästejaam Sagadi mõis ● Esmakordselt mainitud 1469. Aastal ● Sagadi looduskool ● Hakati 1977. aastal ulatuslikult restavreerima Peahoone pargipoolne külg Autor: Ivar Leidus (CC BY-SA 3.0 ee) Video https://www.youtube.com/watch?v=26cpskMoneM Kasutatud materjalid
com http://www.hintertuxergletscher.at/uploads/tx_coodata/ml_panorama_sueden.jpg Lumelauasõit on aastatega populaarsust kogunud nii Eestis, kui ka välismaal. Seal, kus on kõrged mäed ning lumi, leidub kindlasti ka lumelaudureid. Lume olemasolust sõltub ka lumelaua nõudlus. Kui varem oli Eesti lumelaudurite lemmikuks paigaks Kuutsemäe, siis nüüd on selleks Baltikumi suurim tehismägi, Kiviõli tuhamägi. Muidugi ei saa seda võrrelda Slovakkia, Skandinaavia maade ning Alpide piirkonnaga, mistõttu käivad eestlased ka neis paikades mägesid nautimas. Lumelaua kihid ja materjalid Lumelaua tüüpe on erinevaid: freestyle, park, freeride, all-mountain, powder. Sõltuvalt sellest, millise lumelauaga on tegemist, on need ka
Lääneosas gleimuldadel soostunud metsad. Ojade läheduses lodusanglepikud Peipsi põhjarannikul luitevöönd – männimetsad Liigirikas Poruni ürgmets Vaatamisväärsused ja muud huvitavat Aidu karjäär, sõudekanal Kuremäe nunnaklooster Vaivara sinimäed Kiviõli tuhamäed, seikluskeskus Purtse kindlus Aidu karjäär http:// www.soudeliit.ee/UserFiles/image/Pilte_uudistesse/Uudised_2014/201406_Aidu_kanal_copy Kiviõli tuhamägi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kiviqli_tuham1.jpg Kuremäe nunnaklooster http:// Kasutatud allikad http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/ Alutaguse_madalik/ http://www.eestiloodus.ee/artikkel2490_2473. html http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel47 9_469.html www.hkhk.edu.ee/maastikud/Alutaguse_madali k.pdf https:// annaabi.ee/Alutaguse-madalik-m44784.html https:// annaabi.ee/Alutaguse-referaat-m55024.html
Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad. ENE Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/index.html http://www.ida-virumaa.ee/index.php? tab=blocks/attractions.php&lang=est§ion=0&sub=1# http://www.google.com/imgres?imgurl=http://2.bp.blogspot.com/_h79-oKLQgZk/S- LWXCQV9rI/AAAAAAAAAAk/HAOCVw1cWXo/s320/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg&imgrefurl=http://estjavir.blogspot.com/2010_05_01_archive.html&usg=__6GOj4z vg-
..................................................................................11 5.1.1. Valgehobusemäe.........................................................................................................11 5.1.2. Nõmme lumepark........................................................................................................11 5.1.3. Tallinna Lauluväljak...................................................................................................11 5.1.4 Kiviõli Tuhamägi.........................................................................................................11 5.2 Lõuna-Eesti........................................................................................................................12 5.2.1. Kuutsemäe puhkekeskus.............................................................................................12 5.2.2. Väike Munamägi...................................................................................................
Luited Rannametsa luited (Pärnumaa) · Luide on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatis Kullamaa luited (Läänemaa) Elutekkelised pinnavormid Endla raba Sootasandik · Sootasandikud on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Kakerdaja raba Inimtekkelised pinnavormid Kiviõli tuhamägi Aidu karjäär (Ida-Virumaa) Karuse linnamägi (Läänemaa) Settebassein (Ida-Virumaa) Kosmogeensed pinnavormid Kaali kraater (Saaremaa) Eesti meteoriidikraatrid Eesti meteoriidikraatrid Ilumetsa kraater Neugrund · http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriid ikraatrid.php Neugrund Mandrijäätekkelised pinnavormid Meteoriidi Läbimõõt Vanus Tekke aeg Asukoht Muid
temperatuuri kõikumine suur,näiteks kõrbetes.Eriti kiiresti toimub see aga parasvöötme põhjaosas ja kõrgetes mägedes,kus pluss- ja miinustemperatuurid sageli vahelduvad. Murenemine on kivimite purunemine ,mille käigus muutub kivimite keemiline koostis.Murenemine on küll terviklik protsess,kuid sõltuvalt kivimite purunemise viisist eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse teha järgi liustiku liikumist. Voore nõlv on enamasti lauge. Voorte kõrgus on 8..
Näiteks Tallinna prügilas rullitakse selle vastu prügi prügirullidega, tihendatakse ning kaetakse igapäevaselt kattekihiga, mis vähendab lisaks veel tuleohtu ja haisu levimist (Pilt2). Taaskasutus Tuhamägedele ja suletud prügimägedele on juba ammusest ajast istutatud uusi taimi ja puid. Tänapäeval proovitakse neid aga veel uuesti kasutusse viia, luues sinna puhkealasi ja turismiobjekte. Üheks selliseks näiteks on Kiviõli tuhamägi, kus on talvel suusanõlvad ning suvel toimuvad motokrossi võistlused (Pilt3). Lisaks sellele on huvitav ka niisama tuhamäe otsa ronida, sest seal avaneb ilus vaatepilt kaugele merele. Prügi ennetamine Pidevalt pannakse suurt tähelepanu sellele, kuidas prügi sorteerida, kuid sellest, kuidas prügi vähem tekitada ei räägita üldse nii palju. Ära osta prügi 7
Majandusgeograafia Majandus inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja...
madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo); · selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel; Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA · teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus,
Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj . Põlevikivitööstuse ajalugu Nagu mujalgi Euroopas, loodi ka Eestis esimesed elektrijõujaamad aastatel 1882-1905. Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aasta...
jõudude ja geoloogiliste välisjõudude ehk eksogeensete jõudude (mandrijää, tuul, vesi ja raskusjõud), kosmiliste (meteoriidid) ja bioloogiliste tegurite ning inimtegevuse mõjul. Näiteks Eesti pinnavorm on kujundatud mandrijää taandumisel. Kaali meteoriidikraater on põhjustatud kosmilise meteoriidi poolt. Rannikuluited Saaremaal Järve rannas on tekitanud tuul. Pakri poolsaarele on tekkinud tektooniliste jõudude ja mere murrutusel võimas pank. Kiviõli tuhamägi (põlevkivi utmise jääkainete ladestumisel tekkinud tehismägi, suhteline kõrgus üle 115 m) on inimtekkeline pinnavorm. Moreen - Koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses osakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. Moreenist koosnevad pinnavormid: Oos-kitsas vall; mõhn-küngas, Kaldamoreen ehk
-Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud. Vastaspindadel olevad sisejõud on alati arvuliselt võrdsed ja vastassuunalised. 29. Pinnavormid: mõiste ja milliste tegurite tagajärjel kujunevad eri tüüpi pinnavormid. -Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist.Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). -pinnavormid võivad tekkida vulkaanide tegevuse tagajärjel, veevoolu või tuule mõjul, pinnavorme võivad kujundada liustikud, meri, igikelts, gravitatsioon ja ka inimene. 30. Sünklinaal ja antiklinaal, murrangud. -Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali
eluruumis ja laevasahvris, ning uudistada hämaras ruumis valgustatud maakaarte, mis andsid ülevaate kartmatu polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonidest. Esimesel korrusel asuvad ballisaal, isemängiva klaveriga kontserdisaal ja ürikute tuba. Seal saab ka arvutiprogrammi abil tutvuda mõisnike elulugudega, vaadata pilte, leida seoseid erinevate sugupuude ja inimeste vahel, samuti tutvuda nende olulisemate saavutustega rahvusvahelisel tasandil. 72. Seikluslik Tuhamägi 73. Kalevipoja teemapark 74. Sangaste mõis ja Rukkiküla- Mõlemad asuvad Lõuna-Eestis Valgamaal. Rukkiküla asub küngaste ja viljapõldude vahel ning sinna jõudes hõljus õhus omaküpsetatud sooja leiva lõhn. Sangaste lossile lähenedes tabas mind vaimustus, kuna tegu on Inglise stiilis mõisaga, mis on väga suursugune ja kaunis. Mõisa territooriumil sain vaadata lossi, ringtalli, meiereid, aita ja veetorni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
