Fourth level Fifth level Balti elektrijaama tuhaplatoo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aherainemäed Kukruse aherainemägi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rummu aherainemägi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine nii taimedele, loomadele kui inimestele. Kukruse tehismäe süttimine 1967. aastaks oli Kukruse kaevandus juba suletud, kui aherainemägi ootamatult süttis ning tuli mööda hüljatud käike maa all edasi levis. Samas mäe külje all üle tee asunud elumajad mattusid paksu suitsupilve ning mööda maanteed sõitvatel autojuhtidel oli raskusi tee jälgimisega. Tuli vaibus alles aastaid hiljem. See kõik toimus sellepärast, et põlevkivi rikastamisel jäi järele suur hulk aherainet, milles esines kõrvuti lubjakiviga ka põlevkivi. Nii sattus omaaegsel käsitsirikastamisel suur hulk põlevkivi
• Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. • Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe keskkonnakaitse ja loodusvarade kasutamise reguleerimise kohta. Allikmaterjalid : • http://www.envir.ee/ • http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:7CvJdHXXQd0J:www.eria.ee/public/files/TTK_71_lk_ 263_270.pdf+kaevandamise+m
nii kütuse kui ka keemiatööstuse http://www.kohtla-jarve.ee/index.php?area=1&p=static&page=ajalugu toorainena. http://et.wikipedia.org/wiki/Kohtla-J%C3%A4rve Kukruse aherainemägi http://www.kohtla-jarve.ee/ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kohtla-j%C3%A4rve3 http://www.kohtla-jarve.ee/uploads/kaardid/small_jarve.gif
● Tasandikuline pinnamood pole soodustanud suurte järvede teket Narva jõgi sügisel Autor: Aleksander Kaasik (CC BY-SA 4.0) Kaevandusmaastikud ● Keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ○ Peipsi järvele, Narva jõele ja Soome lahele ● Aherainemäed ● Tehaste ja elektrijaamade korstnad Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad
Põhiline osa Eesti energiast toodetakse soojuselektrijaam Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama. Seal on ka tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi Kohtla-Nõmme aherainemägi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80%veereostusest, mida EestionLäänemerre Aheraine saadab. koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. TURVAS Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.
kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. J äätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Kohtla-Nõmme aherainemägi Jäätmete poolt põhjustatud hädad Jäätmed saastavad õhku, vett ja maapinda, kuna sisaldavad mitmesuguseid inimesele kahjulikke ühendeid või lagunevad nendeks. Prügilates toimuva orgaanilise aine anaeroobse lagunemise tulemusel eraldub atmosfääri metaani, mis on üle 20x kahjulikum kui kasvuhoonegaas CO2. USA raiskamine 30% prügist on pakendid 19% maailma prügist-1,6kg päevas ca 600kg prügi aastas inimese kohta Aastas-
Majandusgeograafia Majandus inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja...
jäätmete hulka maapeal. Eesmärgiks oleks säilitada maapealsed objektid, garanteerida kaeveõõnte püsivus ja mäerõhu juhtimine. Kivistuva täidisega täitmise eelduseks on põlevkivituha tänased kasutamissuunad: portland-põlevkivituhatsemendi tootmine ja AS Silbetis valmistatavad poorbetoonplokid põlevkivituha baasil ning põlevkivi rikastusjääkide töötlemine ehituskillustikuks. [] Illustratsioon 4 Aherainemägi (http://paber.ekspress.ee/fotodb/31C67021818570FAC225714F0040E1C3/$file/tn_eefv-6ntfux.jpg ) KOKKUVÕTE Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Eesti on juhtivaid põlevkivitöötlejaid riike maailmas. Kaks Eesti elektrijaama (Balti ja Eesti Elektrijaama) on maailma suurimad põlevkivi baasil töötavad soojuselektrijaamad. Kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
