Kuna võlli läbimõõt on d=35 mm, siis b = 10 mm , h = 8 mm , t 1 = 5 mm, t2 =3,3 mm. Liistu 10x8 pikkus l1l-(5...10)=65-(5...10)=55..60 mm. Valime l1= 56 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 130 ... 200 MPa terasrummu korral (väiksemaid väärtusi valida vahelduva- või löökkoormustel). Malmrummu puhul []C = 80 ... 110 MPa. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, Kontroll lõikele: Vastus: Meile sobib kaks liistu mõõtutega l1= 56 mm, b = 10 mm , h = 8 mm , t 1 = 5 mm, t2 =3,3 mm.
ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M=420 Nm, võlli läbimõõt d=30 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l =90 mm. Kuna võlli läbimõõt on d=30 mm, siis b = 8 mm , h = 7 mm , t 1 = 4 mm, t2 =3,3 mm. Liistu 8x7 pikkus l1 l- (5...10)= 90- (5...10) = 85 mm. Lubatud on 80 või 90 Valime l1= 80 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 100 MPa Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Kontroll lõikele: Vastus: Meile sobib kaks liistu mõõtutega l1= 80 mm, b = 8 mm , h = 7 mm , t1 = 4 mm, t2 =3,3 mm.
jõud F mõlemale plaadile võrdselt, seega teeme arvutused ühe plaadi kohta. Leian Paindemomenti M tasakaalustava momendi Fmr jõuõla r ja seejärel jõu Fm Suurima jõu Fmax mis mõjub poldile leian rööpküliku trigonomeetrilisest seosest. Kuna on tegemist lõtkuga, siis leian poltide eelpingutusjõu Fp arvestades, et plaatide vahel tekib hõõrdejõud. Hõõrdeteguri on f=(0,15...0,20) Teades poldi tugevustingimust, saame avaldada ka poldi minimaalse läbimõõdu d. Valin arvutuseks poldi tugevusklassist 8.8 mille ReH = 640 MPa ja tugevusvaru =1,5 Valin tabelist poldi, mis vastab tingimusele d13,3 mm. Valituks osutub polt M16, mille siseläbimõõt d1=13,835 ja keskläbimõõt d2=14,701 , keerme samm P=2,0 Valitud poldi tugevus kontroll Poldi tugevustingimus on täidetud. Leiame ka pingutusmomendi MK ja selle saame avaldisest d2 d kesk
võlli läbimõõt d = 70 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l = 45 mm. Kuna võlli läbimõõt on d = 70 mm, siis b = 20 mm , h = 12 mm , t1 = 7,5 mm, t2 = 4,9 mm. Liistu 20x12 pikkus l1l-(5...8)=45-(5...8)=37...40 mm. Valime l1= 40 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C55E (Rp0,2 = 450 MPa, Rm = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu korral ja rahuliku koormusega. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, Kontroll lõikele: Vastus: Vaatamata sellele, et liistu tugevustingimus lõikele on täidetud, tuleb asendata pakutud liistliide hammasliitega, kuna tugevustingimusest muljumisele muljumispinge ülekoormus on üle lubatava 5 % Hammasliite projekteerimine Valime kerge seeria hammasliite 8x62x68 Hamba laius B = 12 mm, faas = 0,4 mm
h = 11 mm , t1 = 7 mm, +0.2 t2 =4,4 mm +0.2 Liistu 18x11 pikkus: ll-(5...8)=50-(5...8)=45..42 mm. Valin eelisarvude reast pikkuseks l= 45 mm -0.3 Liistliite ja hammasliite joonis 2.Lahenduskäik Liistliide Muljumispinge: 2M 2 * 950 c = = 293,5MPa > [ ] c 150 MPa d (h - t1 ) * (l1 - b) 0,06(0,0011 - 0,007) * (0,045 - 0,018) Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, 2M 2 * 950 c = = 147 MPa > [ ] c 150 MPa 2 * d (h - t1 ) * (l1 - b) 2 * 0,06(0,0011 - 0,007) * (0,045 - 0,018) Tugevus kahe liistuga on tagatud Kontroll lõikele: 2M 2 * 950 450
ANDMED: M = 3300 Nm, d = 60 mm, l = 45 mm Liistu ristlõige: b = 18 mm, h = 11 mm Süvise sügavus: t1 = 7 mm, t2 = 4,4 mm Liistu 18x11 pikkus ll l (5...10) = 45 (5...10) = 40...35 mm Valime ll = 40 mm Muljumispinge: C = 2M / (d(h t1)(ll b)) = 2 * 3300 / (0,06 * (0,011 0,007) * (0,04 0,018)) = = 6600 / (0,06 * 0,004 * 0,022) = 6600 / 0,00000528 = 1250 MPa > [] C 200 MPa, liistu materjaliks on teras C45E ning valitud liist ei rahulda tugevustingimust. Kuna ülekoormus on liiga suur ka juhul, kui paigaldada kaks liistu 180 kraadise nurga all, siis asendame liistliite hammasliitega. Valime kergema seeria hammasliite: 8x42x46, siis hamba faas f = 0,4 mm ja laius b = 8 mm. Hammaste töökõrgus: h = (D d) / 2 2f = 1,2 mm Keskmine raadius: r = (D + d) / 4 = 22 mm Muljumispinge: c = M / (0,75z * h * l * r) = 3300 / ( 0,75 * 8 * 1,2 * 10 -3 * 0,045 * 0,022) = 3300 / 0,000007128 = 463 MPa > 200 MPa ( [] = 130..
..92 mm Valitakse 90 eelisarvude reast. Ümarate otstega liistu pikkus, mida kasutatakse tugevusarvutustes muljumisele. lt = l w = 90 12 = 78 mm ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 4. Tugevusarvutused Arvutatakse muljumispinge = 15 3846153 Pa 154 MPa > [] = 112,5 MPa · Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, lisatakse veel üks liist 180° nurga all ja tehakse kontroll muljumisele. = 76923076 Pa 77 MPa [] = 112,5 MPa Tugevuskontroll lõikele Varuteguriks valin [S] = 3 5. Alternatiivne hammasliite variant d = 46; D = 50; N = 8; b = 8 Keskmine radius r = = 24 mm Hammaste töökõrgus h = 2f = 3,2 mm f = 0,4 (hamba faas) MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
Kontrollin vahelehe varuteguri tegelikku väärtust. Vahelehe tugevus tõmbele tagatud Joonis: Keevisliide l2 l2 2 2 b2 F z0 l1 Valin Ruukki kataloogist sobivad võrdkülgsed nurkterased, kasutades tõmbe tugevustingimust Ühe nurkterase sisejõud tõmbel: Tõmbe tugevustingimus: Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Valides Ruukki kataloogist(lk 85) konservatiivselt võrdsete külgedega nurkteras, valin mudeli 65x65x9, mille ristlõikepindala on 11,0 cm 2 Arvutan keevisõmbluste pikkused tugevustingimusest lõikele Detaili tasakaalutingimused: Seega: hK - keevisõmbluse kaatet = 9mm hK = T = 7 mm Keevisõmbluse tugevustingimus:
M = 950 Nm d = 60 mm lv = 90 mm C55E Y = 450 MPa U = 850 MPa Vahelduv koormus []C = 150*0,75= 112,5 MPa Andmed tabelist: w = 18 mm h = 11 mm t1 = 7 mm t2 = 4,4 mm Liistu 18x11 pikkus l lv (5...8) = 90 (5...8) = 82...85 l = 82 mm antud piirkonnas pole ühtegi nimipikkust, seega valisin sellel lähima arvu. lt = l w= 82 18= 64 mm 3. Teostada liistliite tugevusarvutus Arvutatakse muljumispinge: Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, siis lisatakse veel üks liist 180o nurga all. Kontroll muljumisele: Kontroll lõikele: Vastus. Liistliite tugevus nii muljumisel kui ka lõikel on tagatud. 4. Hammasliide Valin kerge seeria hammasliite 8 x 62 x 68
teras S355 voolavuspiir ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 490 610 MPa; teras C45E tinglik voolavuspiir Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Maksimaalne pingutusjõud Fmax=mg=600*9,81=5886 N kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Trossile mõjuv kriitiline jõud Fkr=Fmax*[S]=5886*5,5=32,4 kN Pidades silmas trossi võimaliku keeramist, nii trumlil kui ka all olevate trossi keerdude peal, valime trossi TEK 13310 [3], mille Ft = 38,2 kN. Fmax=5,89 kN<[F]=Ft/S=38,2/5,5=6,95 kN Trossi mõõt d = 8 mm. Siis trumli läbimõõt [2] D=ed=20*8=160 mm
lubatavat muljumispinget kus: []C lubatav muljumispinge (sõltub materjalide survetugevusest ja varutegurist), [Pa]. 4.4.1. Liigendi sõrm. Näide 4.4.1.1. Sõrme tugevusarvutus lõikele Sõrmliigend (Joon. 4.10) ühendab sharniirselt viit lüli, mis kõik töötavad tõmbele: · liigendi sõrm töötab lõikele ning peab rahuldadma tugevustingimust: [ ] ; · koormus F jaguneb nelja (m = 4) lõikepinna vahel võrdselt: Q = F / m ; · lõikepinge jaguneb üle iga lõikepinna A ühtlaselt: = Q / A . Priit Põdra, 2004 58 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL
lubatavat muljumispinget kus: []C lubatav muljumispinge (sõltub materjalide survetugevusest ja varutegurist), [Pa]. 4.4.1. Liigendi sõrm. Näide 4.4.1.1. Sõrme tugevusarvutus lõikele Sõrmliigend (Joon. 4.10) ühendab sharniirselt viit lüli, mis kõik töötavad tõmbele: · liigendi sõrm töötab lõikele ning peab rahuldadma tugevustingimust: [ ] ; · koormus F jaguneb nelja (m = 4) lõikepinna vahel võrdselt: Q = F / m ; · lõikepinge jaguneb üle iga lõikepinna A ühtlaselt: = Q / A . Priit Põdra, 2004 58 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL
1.4. Eritingimustele vastavus - töökindel - keskkonnasõbralik: määrdeained ei tohi sattuda ümbritsevasse keskkonda - ohutushoid: trossile teostatakse kord aastas tugevuskontroll - kliimakindlus: töötemperatuur -10C … +40C - esteetika ja ergonoomika: tootel kaubanduslik välimus 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Fkr Fmax F S Fmax m g 1100 9,81 10791N 10,8kN kus g = raskuskiirendus m = tõstetav mass Nõutav varutegur [S] = 5,5 Trossi kriitiline jõud Fkr Fmax S 59,4kN Valin trossi TEK 13310, mille Ft = 59,7 kN 59,7 Fmax 10,8kN F 10,9kN 5,5
Q T ll F tk h l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2. Lehe laius Lehe laiuse b arvutamine. Selleks kasutan lehe tugevustingimust paindele. Esiteks lubatavad pinged S235 puhul on: y 235 [ ] =ReH = = 180 MPa [S ] [ S ] 1.3 [ ] k = 0.6 * [ ] 108MPa Eeldame et lehe ristlõige töötab paindele (laius b, paksus ) Tugevustingimus paindele on seega: M * b2 = = [ ] Kus W x = ( Wx on lehe tugevusmoment x telje suhtes) Wx 6 6* F *l Seega same: = [ ]
Tegelik tug./Nõutav tugevus puhul ohutuks loetud pinge: 1.32. Mis on varutegur? = tugevusvaru arvuline näitaja: 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! pingete väärtused ei tohi ületada 1.33. Määratlege tegelik varutegur! S -näitab, mitu korda (detaili) tegelik lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust) 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? *** 1.34. Määratlege nõutav varutegur! varutegur [S] - näitab, mitu korda (detaili) 2.36. Mis on Lüders'i jooned? *** tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali 2.37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili purunrmist nihkel! *** piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige 2.38. Millal on normaalpinge tugevustingimus pikke korral rangem, kui
2. Ajami kinemaatiline skeem 1 2 3 4 Sele 1. Kinemaatiline skeem. 1 raam, 2 mootorreduktor, 3 kettülekanne, 4 - trummel 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust F Fmax [F ] = kr S Maksimaalne pingutusjõud Fmax = mg = 680 9,81 6671 N, kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Sele 2. Tross TEK 13308. Siis trossi kriitiline jõud Fkr = Fmax [S ] = 6671 5,5 36,7 kN. Pidades silmas trossi võimaliku keeramist nii trumlil kui ka alt olevate trossi keerdude
.. 90° 32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral suurimad nihkepinged? Tõmmatud ja/või surutud detaili nihkepingete suurimad väärtused on sisepindadel, mis on ristlõike suhtes 45° kaldu. 33. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 34. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? 36. Mis on Lüders'i jooned? Kui materjali vastupanuvõime nihkele (nihketugevus) on väiksem kui tõmbele ja/või survele (tõmbe- ja/või survetugevus) - deformatsioon ja purunemine toimuvad materjaliosade nihkumise tagajärjel (tasapinnas, mille kaldenurk on 45°).Deformeeruva detaili pinnale tekivad siis diagonaalsed nn. Lüders'i jooned. 37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili purunemist nihkel!
Muljumispinge 2M 2 450 C = = 129 MPa > [ ] C 100 MPa d (h - t1 ) (l1 - b) 0,04(0,008 - 0,005) (0,07 - 0,012) Liistu materjaliks on teras S335 (R eH = 335 MPa, Rm = 590 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 100 MPa terasrummu ja rahuliku koormuse korral. Vahelduva koormusel vähendada lubatav muljumispinge 25% võrra ning löögikoormustel 40 50% võrra. Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, valime kaks liistu ning paigaldame neid nurgal 180° . Siis 2M 2 450 C = = 64,7 MPa < [ ] C 100 MPa 2d (h - t1 ) (l1 - b) 2 0,04(0,008 - 0,005) (0,07 - 0,012) Lõikepinge 2M 2 450 R 355 C = = 16,2 MPa < [ ] 0.6 eH = 0.6 142MPa
korral. Lõikepinge 2*748,8 / 2*0,06 * 0,014 * (0,08-0,014) 13 MPa < [] 0,56*Rp0,2/S = 0,56*370 / 1,5 138 MPa Võlli vaba otsa pikkus lv 70 mm (võrdne ketiratta laiusega). Liistu 14x9 pikkuseks valime 63 mm (Tabel 5, Lisa 1) Muljumispinge 2*748,8 / (0,05*[0,009-0,0055]*[0,63*0,014]) 175 MPa > []C 100 MPa Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, valime kaks liistu ning paigaldame neid nurgal 180° (joonis 12) Joonis 12: Liistude paigutus Siis 2*748,8 / 2*0,05*(0,009-0,0055)*(0,063-0,014) 87 MPa < []C 100 MPa Tugevustingimus on rahuldatud. Lõikepinge 2*748,8 / 2*0,05 * 0,014 * (0,063-0,014) 22 MPa < [] 0,56*Rp0,2/S = 0,56*370 / 1,5 138 MPa 9. Trumli arvutus Trumli materjaliks on teras S235J2G3 EN 10025
· selle ristlõike suurimad paindepinge väärtused max mõjuvad I-ristlõike servadel (need on ristlõike ohtlikud punktid); · suurim tõmbepinge on arvuliselt võrdne suurima survepingega (kuna ristlõige on sümmeetriline nulljoone suhtes) max = Tõmme = Surve ; max max kontrollitakse painde tugevustingimust ( []) ohtliku ristlõike ohtlikes punktides: M 4.5 10 3 max = = -6 = 84.9 10 6 Pa < [ ] = 175MPa ; W 53 10 kontrollitakse lõike tugevustingimust ( []) ohtliku ristlõike ohtlikus
· selle ristlõike suurimad paindepinge väärtused max mõjuvad I-ristlõike servadel (need on ristlõike ohtlikud punktid); · suurim tõmbepinge on arvuliselt võrdne suurima survepingega (kuna ristlõige on sümmeetriline nulljoone suhtes) max = Tõmme = Surve ; max max kontrollitakse painde tugevustingimust ( []) ohtliku ristlõike ohtlikes punktides: M 4.5 10 3 max = = -6 = 84.9 10 6 Pa < [ ] = 175MPa ; W 53 10 kontrollitakse lõike tugevustingimust ( []) ohtliku ristlõike ohtlikus
2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui korral suurimad nihkepinged? materjali nihketugevus on väiksem, kui 2.33. Selgitage lubatavat pinget! tõmbetugevus? 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail materjali nihketugevus on suurem, kui rahuldama? tõmbetugevus? 2.36. Mis on Lüders'i jooned? 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) 2.37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili teljesihilised praod? purunrmist nihkel! 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud 2.38
4) Mõningates uurimustes loetakse, et nihutavate jõudude ebaühtluse jaotuse tõttu lihkepinnal, võib arvestada ainult poole nidususe väärtusega. Selline eeldus annab kriitiliseks kõrguseks 2c/. 9.4 Kriitiline kõrgus nidususe ja sisehõõrdega pinnasel tasapinnalise lihkejoone puhul (Culmani lahendus) Ülesande lahendamiseks kasutatakse Coulomb' tugevustingimust lihkepinnal = c + tan. Etteantud nõlva kaldenurk on . (joonis 9.4). Lihkepinna kaldenurga peab määrama nõlva kõrguse miinimumitingimusest. Kuna d1 = Hcot ja d2 = Hcot, siis libiseva pinnasemassi kaal on P = 0,5H2 (cot - cot) ehk teisel kujul 3 1 sin ( - ) P = H 2 2 sin sin
normatiivne) varutegur: [F ] [F] vardale lubatav teljesihiline survekoormus, [N]; FCR vardale arvutatud kriitiline koormus (mille korral tekib nõtke), [N]. Surutud varda nõtkearvutus = surutud varda stabiilsuse analüüs 13.2. Sirge varda kriitiline survekoormus PROBLEEM: Teada on varda tugevustingimust rahuldav lubatav koormus; Vaja on arvutada kriitiline survekoormus. Varda stabiilsustingimus avaldub FCR kriitilise koormuse ja nõtke nõutava Varda stabiilsustingimus: F varuteguri kaudu. [S ]N
12. Surutud sale varras (põhiseosed, sirge varda stabiilsus ja kriitiline koormus, tugede mõju sellele; Euleri valemi kasutatavuse piir; varda arvutus survele). Nõtke ja kriitiline koormus: Mõlemast otsast liigenditele toetatud vardale mõjub tsentriliselt rakendatud jõud F. a. Tugevustingimuste rahuldamiseks peab olema tagatud b. Jäikustingimuse rahuldamiseks peab olema tagatud Isegi siis, kui koormus F on tugevustingimust kohaselt lubatav, võib varras kaotada stabiilsuse ja seega ka kandevõime. Seda nimetatakse nõtkeks, mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine. Tasakaaluseisundid: stabiilses tasakaaluasendis väike häiring ei vii kuuli tasakaaluasendist välja, labiilses aga viib. Stabiilses tasakaaluasendis kuuli potentsiaalne energia on minimaalne, labiilses aga maksimaalne.
Materjal puruneb piki pinda, kus on kasutatud endise NSVL GOSTe ja kogu senine ehitusgeoloogiline teave mjumis sirgel, kus z=R, on vertikaalne normaalpinge z= 0,48P/z2. täidetud Mohr-Coulombi tingimus =c+tan. Sellele tingimusele vastab baseerub nendel. Seoses tihedamale koostööle põhjamaade, lääne- ja kesk- Valem ei ole kehtiv pingete määramiseks vahetult jõu rakenduspunkti punkt, kus pingering puutub tugevustingimust kirjeldava joonega. Purunemist eurooaga on vaja tunda ka seal kasutatavaid pinnase klassifikatsioone. lähedases alas, kus koondatud koormus annab lõpmatult suure pinge. ei toimu, kui pingering asub tervikuna allpool joont. 1.8.1 Pinnaste liigitus terastikulise koostise ja plastsuse alusel Tegelik koormus antakse pinnasele ikkagi mingi kindla suurusega pinna
- m c o s2 Jo o n is 5 .1 2 K a ld lõ ik e l m õ ju v a te p in g e te m ää ra m in e M o h ri rin g ig a Diagramm võimaldab hõlpsasti leida pinnal, mille kaldenurk on , mõjuvad pinged antud peapingete järgi. Materjal puruneb piki pinda, kus on täidetud Mohr-Coulombi tingimus (5.2). Sellele tingimusele vastab punkt, kus pingering puutub tugevustingimust kirjeldava joonega. Purunemist ei toimu, kui pingering asub tervikuna allpool joont. Juhul c = 0 läbib piirsirge koordinaatide alguspunkti (joon 5.13). B m 0 A 3 m 1 J o o n is 5
rutud ja tõmmatud välispindade lähedusse ja kus paindemoment mõjub sümmeetriapinnas. Arvutustes lähtume vaadeldava ristlõike tasakaalutingimustest, betooni täisnurksest pinge- jaotusest (joonis 2.3) ja jaotises 2.3 toodud lihtsustatud eeldustest. Jaotises 3 on võetud tõmbearmatuuri pinge ja deformatsioon s1 positiivseks tõmbel, surve- armatuuri pinge ja deformatsioon s2 aga survel. Kontrollida tuleb tugevustingimust MEd MRd, kus MEd on teadaolev suurus, näiteks MEd =pl²/8. Üldjuhul on tundmatuteks MRd, x ja armatuuri pinged. Ed E d Joonis 3.1 - Ristlõike deformatsioonid ja pinged kandepiirseisundis täisnurkse pingejaotuse korral Normaalarmeeritud ristlõige Normaalarmeeritud ristlõikel s1 = fyd ja tavaliselt s2 = fycd
annaabi.ee 
