soojuskiirguseks. Huumlahendus võib tekkida väga erinevate tingimuste juures: muutuda võivad gaasi rõhk ja koostis, anuma kuju ja mõõtmed, gaasile rakendatud pinge. Huumlahenduse olulised rakenduseks on gaaslaserid, erinevad valgusallikad ja ainete tuvastamine analüütilises keemias. Koroonalahendus: Koroonalahendus on atmosfäärirõhul või sellele lähedasel rõhul toimuv gaaslahendus, millega kaasneb sinakas helendus. Koroona tekib elektrivälja tugevusel üle 30 kV/cm teravike ja peenikeste juhtmete ümber, kus väljatugevuse muutus on kõige suurem. Koroona põhjustab raadiohäireid ja energiakadu kõrgepingelistes õhuliinides: koroonakadu suureneb õhurõhu vähenemisel ja õhuniiskuse suurenemisel. Koroonalahendus võib avalduda Püha Elmo tule- dena teravike läheduses, tugeva elektrivälja korral, näiteks äikese ajal.
Kontuuri induktiivsus (eneseinduktsiooni tegur) L eneseinduktsiooni seisukohalt kontuuri iseloomustav suurus, mis sõltub kontuuri kujust, mõõtmetest ja kontuuri asukohas keskkonna suhtelisest magnetilisest läbitavusest; 1 H (henri) sellise kontuuri induktiivsus, milles voolutugevuse muutumise kiirusel 1 A/s indutseeritakse kontuuris eneseinduktsiooni emj suurusega 1 V (dünaamiline määratlus); sellise kontuuri induktiivsus, milles kulgeva voolu tugevusel 1 A tekib läbi kontuuriga ümbritsetud pinna magnetvoog 1 Wb (staatiline määratlus); Transformaator elektrimasin vahelduvvoolu tugevuse ja pinge tõstmiseks ning alandamiseks. Koosneb primaar- ja sekundaarmähistest ning neile ühisest ferromagneetilisest ainest valmistatud südamikust. Primaarmähis keerdude arvuga n1 ühendatakse vahelduvvooluallikaga, mis tekitab mähises vahelduvvoolu, see omakorda muutuva magnetvoo läbi mähise poolt ümbritsetud pinna.
tugevus Laengu poolt tekitatud elektrinihke leidmiseks Voolu poolt tekitatud magnetvälja tugevuse tuleb laengu suurus jagada selle pinna pindalaga, leidmideks tuleb voolutugevus jagada selle joone mille punktides elektrinihkel on uuritav väärtus: pikkusega, mille punktides magnetvälja Elektrinihe=laeng/pindala tugevusel on uuritav väärtus: magnetvälja tugevus=voolutugevus/joone pikkus Väljavektori voog näitab välja jõujoonte Magnetvoog = magnetinduktsioon ×pindala läbiminekut mingist pinnast. Elektrinihke voog = = B S cos = Bn S elektrinihe ×pindala D = D S cos = Dn Gaussi seadus: elektrinihke voog läbi kinnise Gaussi seadus magnetvälja kohta: magnetvoog
Kõigil töötajatel olid tööriided olemas ja vastavatel töödel ka kindad käes. Igal tööl olid vastavad kaitsevahendid olemas (ahju juures paksud ja kuumakindlad kindad, köögikombainidel olid kaaned peal ja segamismasinatel olid kaitsevõred ees. Enne töölehakkamist pesti seal alati käed ära ja peale iga töö lõpetamist pesti jälle käsi. Töid tehti alati puhaste tööriistadega. Ainuke vigane asi seal oli kraan kuni see oli katki ja teda oli raske panna sobival tugevusel vett laskma. Vahel sai seal keegi märjaks, sest kraan pritsis vett. Enne uute tööriistade kasutamist õppetai mulle ka kuidas neid kasutada turvaliselt. Ainuke tööõnnetus mis mul seal oli tuli küpsetuspaberiga sõrme lõikamisest. Kokkuvõte ja järeldused Töös oli häst hügieen ja töö tulemus. Kuna igas töös tuleb ka praake sisse siis see võiksgi paremini olla, et praake ei tuleks sisse.
Fm=K*(I1*I2*l/r)ehk Amper- voolutugevus on 1 amper kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese teineteisest ühe sama kaugusel asetseva sirgjuhtme vahel mõjub juhtme iga meetri kohta 2*10(-7)N Kui juhtmetes on samasuunaline vool, siis esineb tõmbumine, kui erisuunaline vool, siis esineb tõukumine. Kui juhtmed omavahel ristuvad, siis ei esine jõudu. 13. Elektrivälja tugevus- Näitab meile seda, milline jõud mõjub selles väljas ühikusele laengule E=F/q, ja elektrivälja tugevusel on 2 ühikut. V/m (?) ja 1 N/C 14. Magnetinduktsioon- iseloomustab magnetvälja tugevust Fm= BIl B= Fm/I*l 15. Elektrivälja potentsiaal- näitab kui suur on selles väljapunktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. tähis - (fii) fii=E/q fii=E*d 16. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinge näitab kui palju tööd peab tegema ühikulise laengu liigutamiseks potentsiaalide vahe 1V U=A/q ja
katsetamise viis, sest vajaminevad proovidetailid ja ettevalmistused on väga lihtsad. Siiski on vaja silmas pidada mõningaid piiranguid painde testimisega kolme punkti viisiga. Näiteks: kiu maksimaalne pinge ei pruugi tekkida laminaadi kõige välimises kihis mistõttu peab tugevusarvutstes arvestama materjali laminatsiooni teooriat homogeense teooria asemel. Samuti peab arvestama et kuigi painde tugevus baseerub tõmbe tugevusel laminaadi välimises kihis, ei ole see siiski materjali tegelik tõmbetugevus. See tuleneb sellest et pinge jaotub erinevate koormamisviiside korral erinevalt. Painde korral ei jaotu pinge materjalil ühtlaselt, kuid tõmbe korral jaotub. Siiski mitmete testide andmed näitavad et painde tugevus kolme punkti meetodil on märgatavalt suurem kui on sama komposiitlaminaadi tõmbetugevus. KIHILINE REBENEMINE
= / 0 2 CM Kc = 1- 2 C Kc = 0 ( 0 - ) Ioonide liikumiskiirused Kui lahusesse viidud metallelektroodidele rakendada pinge, liiguvad katioonid elektrivälja mõjul katoodi suunas, anioonid anoodi suunas. Ioonide liikumiskiirus v sõltub nende laengust ja suurusest, elektroodidele rakendatud pingest, temperatuurist jm faktoritest. Iooni liikumiskiirust elektrivälja tugevusel V = 1 V/cm nimetatakse iooni liikuvuseks (u). Ühikuks tuleb (kiirus väljatugevuse ühiku kohta): kiirus : väljatugevus cm/s : V/cm = cm2 V1 s1. Ioonide liikumiskiirustest sõltub lahuste elektrijuhtivus. Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F j j j j ja selle iooniliigi molaarne juhtivus = / C = z u F j j j j j kus F on Faraday konstant (96 485 C/mol)
Amper- voolutugevus on 1 amper kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese teineteisest ühe sama kaugusel asetseva sirgjuhtme vahel mõjub juhtme iga meetri kohta 2*10(-7)N Kui juhtmetes on samasuunaline vool, siis esineb tõmbumine, kui erisuunaline vool, siis esineb tõukumine. Kui juhtmed omavahel ristuvad, siis ei esine jõudu. 13. Elektrivälja tugevus- Näitab meile seda, milline jõud mõjub selles väljas ühikusele laengule E=F/q, elektrivälja tugevusel on 2 ühikut. V/m (?) ja 1 N/C 14. Magnetinduktsioon- iseloomustab magnetvälja tugevust 15. Elektrivälja potentsiaal- näitab kui suur on selles väljapunktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. tähis - (fii) fii=E/q fii=E*d (homogeenses väljas) 16. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinge näitab kui palju tööd peab tegema ühikulise laengu liigutamiseks potentsiaalide vahe 1V
= / 0 2 CM Kc = 1- 2 C Kc = 0 0 ( - ) Ioonide liikumiskiirused Kui lahusesse viidud metallelektroodidele rakendada pinge, liiguvad katioonid elektrivälja mõjul katoodi suunas, anioonid anoodi suunas. Ioonide liikumiskiirus v sõltub nende laengust ja suurusest, elektroodidele rakendatud pingest, temperatuurist jm faktoritest. Iooni liikumiskiirust elektrivälja tugevusel V = 1 V/cm nimetatakse iooni liikuvuseks (u). Ühikuks tuleb (kiirus väljatugevuse ühiku kohta): kiirus : väljatugevus cm/s : V/cm = cm2 V1 s1. Ioonide liikumiskiirustest sõltub lahuste elektrijuhtivus. Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F j j j j ja selle iooniliigi molaarne juhtivus = / C = z u F j j j j j kus F on Faraday konstant (96 485 C/mol)
amper. q= J*t (J- voolutugevus(A); t- aeg (s)) 3. Takistid 4 oomi, 5 oomi ja 20 oomi on ühendatud rööbiti, skeem ja kogu takistus? 4. Kui suure takistusega takisti tuleks 51 oomisele takistile rööbiti ühendada, et kogu takistus oleks 50 oomi? 5. Auto aku elektromotoorjõud on 12 volti, starteri sisse lülimisel langeb aku pinge 10,8 voldini, kusjuures starter tarbib voolu tugevusel 120 amprit. Kui suur on aku sisetakistus? 6. Elektripirnile on kirjutatud 100 vatti ja 200 volti, kui suur on ta takistus põlemisel? 7. Pingejagur, skeem + kasutus? 8. Elektrivoolu töö ja võimsuse valemid, Dzauli, Lensi seadus. Dzauli seadus Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga. Elektrivoolu töö A=I*U*t Võimsus P=A/t
tugeva arutluse puhul see üldiselt nii ei ole. Deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma järeldusele otsustava põhjendi: eelduste tõesus tagab järelduse tõesuse. Arutluse induktiivne tugevus teeb selle arutluse järelduse küll tõenäoliseks, aga mitte kindlaks. Alati ei ole lihtne otsustada, kas on tegemist deduktiivse arutlusega, millel on varjatud eeldused, või induktiivse arutlusega. Induktiivsel tugevusel on astmed: mõned mitteotsustavad põhjendid on tugevamad kui teised. Näiteks arutlus 2) on induktiivselt palju tugevam kui arutlus 3). Deduktiivses loogikas seevastu ainult vastandatakse kehtivaid arutlusi kehtetutele (mittekehtivatele). Deduktiivne kehtivus on monotoonne: eelduste lisamisel kehtivale arutlusele saadakse kehtiv arutlus. Seevastu induktiivne tugevus ei ole monotoonne: eelduste lisamine võib arutluse muuta induktiivselt nõrgemaks
- Värvus mustakirju, esineb ka punasekirjut. Jalad allosas alati valged, sõrad tumedad, kuid esineb ka valgeid sõrgu. - maailmas kõige esinevaimaid lehmi umbes 70% kogu piimakarjast maailmas. - Suurekasvuline, mahuka ja sügava kerega - Tugeva, kuid kerge luustikuga ja suhteliselt kuiva lihastikuga - nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile. - pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere - aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. - kõige suurema piima-, piimavalgu- ja piima rasva toodanguga lehm EHF aretus - Algab 1838. a., kui Põhja-Eesti mõisatesse hakati imprtima friisi tõugu veiseid Hollandist, hiljem Saksamaalt - Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma suure piimaanni poolest,nad olid ka kehamassilt suhteliselt suured(kaalusid 500kg ja enam), madalajalgsed laia kompaktse kehaga. -1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja Kanada mustakirjude holsteinidega, mis on maailma
taimed on arenenud ka hüperakumuleerima nikli ioone, luues komplekseid süsteeme metalli mürgisuse vähendamiseks ja homöostaasiks, mis on uurimise all, et kunagi kasutada reostuste puhastamiseks. Nikkel on lisatud „tõenäoliselt essentsiaalsete metallide“ nimekirja loomadele ja inimestele juba umbes 1970ndatel. Palju eksperimente loomsetel mudelitel on näidanud, et nikkel on kasulik, kui mitte essentsiaalne optimaalse paljunemise funktsiooniks, skeleti ehitusel ja tugevusel, energia metabolismis ja meeleelundite funktsiooniks. Kuna tegemist on mürgise, aga samalajal kasuliku elemendiga, siis niklist sõltuvad organismid on arenenud nii, et neil on väga täpne süsteem nikliga toime tulekuks, transport õigesse kohta ja mürgituse vältimine. Bakterid, kes kasutavad niklit oma ümbruse koloniseerimiseks ja kasvuks on hea mudel, millega uurida nikli metabolismi ja homöostaasi sellest sõltuvates organismides.
polariseerunud suured piirkonnad, s.t piirkonnad millel on välise elektrivälja puudumisel olemas suur elektriline moment. Selliseid piirkondi nimetatakse domeenideks. Elektrivälja puudumisel on domeenide elektriliste momentide orientatsioon juhuslik ja senjettelektrikul tervikuna elektriline moment siiski puudub. Elektrivälja rakendamine soodustab domeenide elektriliste momentide pöördumist elektrivälja suunas ja senjettelektriku väga tugevat polariseerumist. Teatud elektrivälja tugevusel domeenide pöördumine elektrivälja suunas küllastub – elektrivälja edasisel kasvamisel polariseerumuse juurdekasv aeglustub tunduvalt. Domeenide pöördumine elektriväljas on seotud suurte kadudega Q ki Q er Q d Q m Q sp Q 0 Q e Q Aseskeem Vastavalt polarisatsiooniliikidele koostatakse dielektriku
oma summaarset magnetmomenti. Magneetimiskõver on magnetilise induktsiooni sõltuvus materjalis välise magnetvälja tugevusest (joonis 4.2). Ferromagneetiku magneetimisel välises magnetväljas toimub kaks efekti: üksikute domeenide magnetmomentide pöördumine välise magnetvälja suunda ja domeenide piiride nihkumine. Kui mõlemad protsessid on lõppenud, saabub magnetiline küllastus. Kuna magneetimiskõver ei ole lineaarne, siis ei ole r konstantne. r on maksimaalne välise magnetvälja tugevusel, kus magneetimiskõver on kõige järsem. Kui pärast küllastust hakata välise magnetvälja tugevust vähendama, siis hakkab mõne aja pärast vähenema ka magnetiline induktsioon materjalis, kuid aeglasemalt, kui see vastaks magneetimiskõverale. Saame nn hüstereesisilmuse (joonis 4.3). Hüstereesisilmuse parameetrid on: Bs küllastusinduktsioon; Br jääkinduktsioon; Hc koertsitiivjõud.
Elektrostaatilise välja tugevus on füüsikaline suurus, mis antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. F E= q 193. Mis on pinge? Potentsiaalide vahet nim pingeks.U=1-2 Pinge kahe punkti vahel näitab, kui suur on töö ühikulise laengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise. A U = q 194. Mis vahe on elektrostaatilise välja tugevusel ja potentsiaalil? Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega, kuid elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis antud punktis on võrdeline potentsiaalse energia W ja pöördvõrdeline sinnaasetatud ühislaengu Q-ga. 195. Mis vahe on elektrostaatilise välja potentsiaalil ja energial? Elektrostaatilise välja potentsiaal on ise defineeritud energia W kaudu
Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete tekkimisega toealuses rajoonis. Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete tekkimisega toealuses rajoonis. 25. Materjalide ja müüritise omaduse tähised ja nende omavaheline seos, esitamise viisid Smotret 4 vopros Materjalide omaduste andmed töödeldakse statistiliselt vastavate standarditega määratud katsetest. Materjali tugevusel võib olla kaks normsuurust - ülemine ja alumine. mida kasutatakse sõltuvalt uuritava probleemi tüübist. Materjalide omadustele viitavad terminid: - materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse normatiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M, - materjali omaduste normatiivne väärtus (normväärtus) Xk: materjali omaduse väärtuse alumine (ülemine) piir, mida teatud tõenäosusega ei
Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 13 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ -tavaline esindussuurus 1 Qk -tõenäoline esindussuurus 2 Qk 2.4 Materjalide omadused Nagu eelpool mainitud, materjalide omaduste andmed töödeldakse statistiliselt vastavate standarditega määratud katsetest. Materjali tugevusel võib olla kaks normsuurust - ülemine ja alumine. mida kasutatakse sõltu- valt uuritava probleemi tüübist. 2.5 Arvutusmudelid ja skeemid Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt konstruktsioonile leida temale sobiv idealiseeri- tud tööskeem. Sõna idealiseeritud tähendab siin, et igasuguse arvutuse koostamisel tuleb teha mööndusi tegelikkuse suhtes. Vaatleme raudbetoontala kivimüüril.
väärtusele, mida oletatavates lõpmatutes katseseeriates etteantud tõenäosusega ei saavutata (või ülempiiri väärtusele, mida ei ületata). (2) Materjalide omadused määratakse tavaliselt kindlates tingimustes tehtud standardkatsete põhjal. Juhul kui katsete põhjal tuleb anda materjali omaduse vastav normisuurus (mis eeldatavasti võib sõltuda materjali vi pinnase käitumisest), kasutatakse variatsioonikordajat. (3) Materjali tugevusel võib olla kaks normisuurust - ülemine ja alumine, mida kasutatakse sõltuvalt uuritava probleemi tüübist. (4) Kui materjali omaduse statistilise jaotuse kohta andmed puuduvad, võib normisuuruse asemel kasutada nimisuurust või keskväärtust. (5) Materjalide omaduste väärtused on toodud vastavate konstruktsioonide projekteerimisnormides (EPN 2...7). 6. MÕÕTMED (1) Kõik mõõtmed antakse tavaliselt normatiivsete suurustena, mis
21. Piimaveiste aretusprogramm Eesti holsteini, eesti punase ja eesti maakarja aretusprogrammid. Piimaveiste aretuse eesmärk on parandada tõu majanduslikult kasulikke omadusi: suurendada piimajõudlust, rasva- ja valgutoodangut, head tervist ja viljakust, sujuvat laktatsioonikõverat. Saada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut, säilitada kiire kasvuintensiivsus. Parandada udara ja lüpsiomadusi. Aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. Loomad peavad olema tüübilt sarnased maailmas aretavatele sama tõugu loomadele. Aretusmeetodina kasutatakse puhasaretust. Pulliisade ja pulliemade valik. Valikutunnuste geneetiline ja majanduslik hindamine. Aretusmaterjalid. Eesti maakarja puhul on eesmärk säilitada: · eesti maakarja kui bioloogilist mitmekesisust · tõusisest geneetilist mitmekesisust · eesti maakarja kui kultuuripärandit · maakarjale omaseid tunnuseid 22
Kui need laengukandjad omandavad elektrivälja toimel küllaldase kiiruse, siis võivad nad hakata ioniseerima aine aatomeid, millega kaasneb laengukandjate arvu suurenemine laviinitaolise protsessina. JOONIS 4.13. JOONIS 4.14. ELEKTROON1KAKOMPONENDID lk.26 Elektronide ja tuuma sidemete purustamine leiab aset elektrivälja küllalt suurel tugevusel (germaaniumil 105 V/cm, ränil 106 V/cm), kuid kuna p-n-siire on väga õhuke, siis esineb see nähtus reaalsete pingete juures enamasti üheaegselt põrkeionisatsiooniga. Germaaniumis tekib läbilöögi algul siirdes ka soojust, mis omakorda põhjustab täiendavate laengukandjate tekkimist ja vastuvoolu suurenemist. Ränis aga soojuse toimel täiendavaid laengukandjaid ei teki, sest ränis on elektronide ja aatomite vahelised seosed tunduvalt tugevamad.
11 2) elektronide ja tuumade sidemete puruksrebimise tõttu tugeva elektrivälja toimel. Põrkeionisatsioon võib tekkida vastuvoolu tekitavate laengukandjate kiirendamisel elektrivälja toimel. Kui need laengukandjad omandavad elektrivälja toimel küllaldase kiiruse, siis võivad nad hakata põrkumisel ioniseerima aine aatomeid, millega kaasneb laengukandjate arvu suurenemine laviinitaolise protsessina. Elektronide ja tuuma sidemete purustamine leiab aset elektrivälja küllalt suurel tugevusel (germaaniumil 10 5 V/cm, ränil 10 V/cm), kuid kuna P-N-siire on väga õhuke, siis esineb see nähtus reaalsete 6 pingete juures enamasti üheaegselt põrkeionisatsiooniga. JOONIS 1.12 Kuna temperatuuri tõustes suureneb vastuvool, siis suureneb ka põrkeionisatsiooni tõenäosus ja selle tulemusena temperatuuri tõusuga läbilöögipinge väheneb. Kuna
2) elektronide ja tuumade sidemete puruksrebimise tõttu tugeva elektrivälja toimel. Põrkeionisatsioon võib tekkida vastuvoolu tekitavate laengukandjate kiirendamisel elektrivälja toimel. Kui need laengukandjad omandavad elektrivälja toimel küllaldase kiiruse, siis võivad nad hakata põrkumisel ioniseerima aine aatomeid, millega kaasneb laengukandjate arvu suurenemine laviinitaolise protsessina. Elektronide ja tuuma sidemete purustamine leiab aset elektrivälja küllalt suurel tugevusel (germaaniumil 105 V/cm, ränil 106 V/cm), kuid kuna P-N-siire on väga õhuke, siis esineb see nähtus reaalsete pingete juures enamasti üheaegselt põrkeionisatsiooniga. 9 JOONIS 1.12 Kuna temperatuuri tõustes suureneb vastuvool, siis suureneb ka põrkeionisatsiooni tõenäosus ja selle
• Tüdrukud – Inimeste heaolu ja kaastunne teistevastu Tõestus: kuigi erinevad moraalsed suunitlused võivad esineda, ei ole nad sooga tugevalt seotud ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG 22 Seotus – tugev, kahepoolne ja kauakestev emotsionaalne side kahe inimese vahel + lähedusevajadus. Seotuse stiilil ja tugevusel on kauakestvad tagajärjed laste psühholoogilisele heaolule tulevikus. Seotuse arengu faasid 1. Imik reageerib inimestele võrdselt 2. Imik hakkab järjepidevalt inimeste vahel eristama (5.kuu) 3. Imik proovib jääda alati ema* lähedusse (7.kuu) 4. Laps hakkab arvestama ka ema* vajadustega (3.a.) 5. Lapsel on välja arenenud sisemine suhte mudel (5.a.) Sigmund Freud (1924) - Beebid kiinduvad emadesse, sest emad rahuldavad nende toidu, soojuse ja mugavuse vajadust
Küsitletud ametnikud arvasid sarnaselt analüüsi tulemustele, et suurem kokkupuutumine ELi seaduste rakendamisega tähendab ka üldiselt järelvalve institutsionaliseerimist organisatsioonis. Ametnikud, kellel polnud nii suurt kokkupuudet ELi seaduste rakendamisega, arvasid, et järelvalve pole nii oluline. Tulemuste üldistatavus Kvatitatiivsed (regressessioni analüüs) ja kvalitatiivsed (küsitlused) andmed näitavad, et ELi õiguse rakendamise tihedusel ja ministeeriumite järelvalve tugevusel on põhjuslik seos. See leid loob huvitava vastukaalu eelnevatele arvamustele, et Euroopa integratsioonil pole suurt mõju liikmesriikide valitsuse sruktuuridele. Kui palju saab aga antud tulemus üldistada ning laiendata teistele riikidele? Üks argument antud leidude vastu on see, et uuritavad riigid on ainult kesk-ida Euroopas, kes liitusid ELiga 2004 aastal. Antud uuring tehti 4 kuni 5 aastat pärast nende riikide liitumist
annaabi.ee 
