juurevõsusid, mida on võimalik paljundamisel kasutada. · Juurevõsu ei anna Ungari sireli alusele poogitud sirelid. · Eestis sageli kultuuris kasvatatavad ja vahel ka metsistuvad liigid on: · Syringa vulgaris harilik sirel · · Syringa josikaea ungari sirel Syringa vulgaris HARILIKU SIRELI SORDID `Beauty of Moscow` `Primrose` Kasvukuju Tugevakasvuline Kasvukuju Tugevakasvuline põõsas Lehestik Sinakasroheline Lehestik Roheline Õied Puhkedes Õied Täidisõieline sort. kollased, hiljem Pungad tume valkjad. Õitseb roosad, rikkalikult
m. Huvitava pakseneva võrse ja okkaga vorm. Eelistab päikeseselist kuni poolvarjulist kasvukohta parasniisketel muldadel. Ei talu hästi pikaajalist põuda ja kiratseb kuivadel muldadel. Kuivas kasvukohas saab enam kevadpäikese põletusi. Talub hästi linnatingimusi ja pügamist. Harilik elupuu 'Spiralis' Thuja occidentalis Keerdus võrsete ja okstega hõredamapoolne vorm. ● Kasvukuju: tugevakasvuline, koonusjas, spiraalselt keerduvate võrsetega. ● Kõrgus: 5-8m. ● Laius: 1,5-2m. ● Okkad: rohelised. ● Kasvukoht: päikseline kuni poolvari, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: talub hästi pügamist ja saastunud õhku. Harilik elupuu 'Teddy' Thuja occidentalis Kääbusvorm ● Kasvukuju: tihe, ümar, pehme kääbusvorm.
13. Harilik sirel madal puu 14. Middendorffi veigela ↑ 1,2 m, põõsas Tömbilehine viirpuu ↑ 3 - 5 m, põõsas või 15. ´Paul`s Scarlet` väike puu 16. Harilik pihlakas ↑ 10 - 15 m, puu ↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas Harilik lodjapuu ↑ 2 - 3 m, ümara 19. ´Roseum` kujuga põõsas ↑ 20 - 30 m, ümarovaalse võraga 20. Harilik robiinia puu 21. Lõhnav vaarikas ↑ 1 - 1,5 m, põõsas ↑ 1,5 m, püstine kaarduvate okstega 22. Ebajasmiin ´Lemoinei` põõsas Jaapani enelas ↑ 0,6 - 0,8 m, tihe
Üldine info Harilik kurk on üks vanemaid ja levinumaid köögiviljakultuure maailmas. Vanimad ajaloolised tõendusmaterjalid pärinevad Egiptusest, kus väljakaevamised hauakambrites viitavad kurgi kasutamisele. Praegusel hetkel on kurk konkurentsitult esimene salatiköögivili talvisel perioodil. Sordid Acilia f1 100% emasõitega pikaviljalise kurgi sort kasvatamiseks nii küttega kui ka kütteta kasvuhoonetes igal aastaajal. Taim on tugevakasvuline, mitte väga lühikeste sõlmevahedega. Lehestik on õhuline, jättes ruumi ka kõrvalharudele.Viljad on ühtlased, silindrilised, kergelt ribilised ja läikiva tumerohelise koorega kogu saagiperioodi jooksul. Vilja pikkus 33- 37 cm sõltuvalt sellest, kas kasvab peavarrel või kõrvalharul. Hea koristusjärgse säilivusega. Suhteliselt varajane ja väga kõrge saagipotentsiaaliga. Resistentne lad.k. Cladosporuin cucumerinum, Corynespora cassiicola, tolerantne Spaerotheca suhtes.
oktoobri alguses, heades oludes säilib kuni kevadeni. Viljaliha keskmise tihedusega, sulav, mahlane ja kivisrakkudeta. Mullastiku suhtes leplik. Piisavalt talve- ja kärntõvekindel. 'Karmla'- Sügissort. Valmib septembris, säilib paar nädalat. Vili keskmine kuni suur, tömpkooniline. Põhivärvus rohekaskollane, kaetud pruunikaspunase kattevärvusega. Viljaliha kollakasvalge, kore, magushapu, mahlane. Kivisrakke vähe. Puu on tugevakasvuline, võra noorelt püramidaalne, hiljem laiuv. Talvekindlus rahuldav. Vastupidavus kärntõvele hea. 'Mliivska rannja' - Vili keskmise suurusega. Maitsev ja mahlane. Sulava viljalihaga, mis on ilma kivisrakkudeta. Ei säili kuigi kaua. Tarbimisküpsus augustist, viljad valmivad puul järkjärgult. Isetolmleja. Varjane sügispirn. Rahuldava talve- ja hea haiguskindlusega. 'Pepi' - Vilja värvus roheline või kollane, vilja pinda katab triibuline puna
3.1 Talveõunast lähemalt: Emapuu kasvas enne II Maailmasõda Paide linnas. Väidetavalt pole temaga võistlejat säilimise ja maitse osas. Hinnatud talveõun, mis säilib kevadeni eeldusel, et teda ei lasta ülevalmida ja koristatakse septembri I kümnepäevakul. Õun väheldane (50...80 g), lameümmargune, 3/4 kaetud triibulise punaga. Viljaliha tihe, kollakasvalge, väga hea maitsega. Sobivad ka mahlaks ning kuivatamiseks, aga mitte kompotiks. Puu tugevakasvuline, hakkab hilja kandma, kannab pea-aegu igal aastal. Saagikus kuni 300 kg puult. Eelistab kasvada heal mullal, aga kasvab rahuldavalt isegi raskel ja liialt märjal mullal. Liivasel pinnasel ei taha edeneda. Võib nakatuda kärntõppe, mistõttu viljad varisevad enne valmimist. Paremaid saake on saadud Kesk-Eestis. On palju kasulike retsepte õunast nii toitude kui ka ravimite valmistamiseks. Isesteriilne, tolmu annavad "Tartu roosõun", "Antoonovka", "Liivi sibulõun".
Sobib nii kasvuhoones kui terassipotis kasvatamiseks. Vilja suurus Taime kõrgus Allikas 6x5cm 100-120m Plantex 10cm 30-60cm Plantex KIRSSTOMAT Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Väga hea maitsega kirsstomat. Taim on tugevakasvuline, avatud kuju keskmise pikkusega ja kõrge saagipotentsiaaliga. Punased viljad on keskmise 1. Tomat 'Pokusa` pole märgitud 18-25g 15-25mm läbimõõdus, ümmargused. Kobarad hästi pikad, umbes 20 pikkusega viljaga.
parema tulemuse annab suhe 1/3 ja 2/3. Niisamuti ei ole õige paigutada paneel- korrusmajade seintele ronima nõrgakasvulisi õrnu ronitaimi. Küll aga võivad samad taimed mõnikord sobida rõdudele. Kvaliteetsed ronitaimeistikud on potistatud ning kinnitatud ronimistugedele ning etiketitud. Valik ronitaimi: Sugukond viinapuulised -Vitaceae Perekond metsviinapuu - Parthenocissus 1) Parthenocissus quinquefolia -harilik metsviinapuu Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning
sageli püsivad puul kevadeni. Kultivarid ´Auratum´ 'Faassen's black' Üle 30. ´Aureovariega ´Albovariegatum´ puhkedes lehed 'Drummondii'- ´Lutescens´ noored tum´ lehed lehed suurte kuldkollased, hallikasrohelised, lehed oranžikas suurte valgete laikudega. tugevakasvuline, heledamate hiljem tumekollaste ´Durand Dwarf´ sügisel servadega lehed. rohekaskollased, laikudega. tiheda helekollased 'Crimson King'- aeglane kasv. ´Nanum´ oksastikuga lehed purpurpunased ´Pyramidale´ - kompaktse kompaktne ´Aureovariegatu lehed
eemaldatakse. Ära tuleb lõigata oksad terve külgoksa kohalt, mida on kahjustanud taimekahjurid, külm või millel on mehhaanilisi kahjustusi, rebendeid jne. Kui oksad on liiga rippuvad ja raskendavad puu all oleva muru või peenarde hooldamist, tuleb vajadusel puu tüve pikendada ehk rippuvad oksad täiesti ära lõigata. Hoolduslõikuse käigus lõigatakse ära ka vesivõsud [oksal, tüvel või juurekaelal olevast uinuvast1 või lisapungast2 arenenud tugevakasvuline (pikkade sõlmevahede3 ja suurte lehtedega) püstine võrse (oks)]. Juurevõsud, mis arenevad välja puu juuresüsteemist, kaevatakse labidaga välja ning eemaldatakse. Lisa: 1. Tüvel või mitmeaastase oksa sõlmekohal paiknev puhkeolekusse jäänud pung, mis võib hakata arenema palju aastaid hiljem ( nt ülalpool olnud pungade hävimse korral) 2. Juurel, lehel või vanemate okste koorel asuv pung; vigastatud kohas kallusest (puittaime vigastatud koha
mõnda aega ringi illegaase häälekandja ''Taim'' toimetajaks. ''Taim'' on jätnud kahtlematult rohkesti jälgi kõigile selle ümber koondunud noortele. Peale muu oli ringil oma korralik illegaalne raamatukogu, mille köidete arv Vilmsi ajal tõusis juba üle tuhande. Pärnu õpilased elasid kaasa Noor-Eesti liikumisele ja 1905. aasta revolutsioonipäevil haaras revolutsiooniline liikumine ka õpilaskonda. 16-aastasene Vilms, tugevakasvuline noormees, esines aktiivse ja huvitava revolutsiooni tegelasena. Saabus raske reaktsiooniaeg 1906. Sama õppeaasta esimesel semestril heideti Vilms gümnaasiumi 6. klassist välja. Vilmsi see ei heidutanud. Ta tegeles edasi ''Taimes'', kuid ühtlasi näeme teda aktiivse tegelasena juhtimas sotsiaaldemokraatliku partei kohaliku osakonna tööd ta agiteeris ja organiseeris nii tööliskonnas kui ka õpilaskonnas.
suurusega, mahlakad, magushapud marjad. Saagikas. Lehevarisemistõvele üsna vastupidav. Hea talvekindlus. 3.2 Ilupuud ja põõsad Mikrobioota (Microbiota decussata) Maapinda kattev madal põõsas. Oksad asetsevad kaarjalt üksteise peale. Okkad suvel rohelised, talvel pronksjaspruunid.Kõrgus 0,3-0,4 m, laius 1-1,5 m. 8 Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan, pärineb Põhja- Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4…10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini. Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja
Linnades ja alevites näeb aias tihti sarapuu punaselehist sorti ‘Fuscorubra’. Eriti ilus on selle puna kevadel puhkedes, suvel pääseb rohkem esile pruunikas toon. Sort on vana ja väga levinud. Vana sort on ka keerdoksine ‘Contorta’ ja sellega sarnane, kuid punaste lehtedega ‘Red Majestic’. Meil on need levima hakanud alles hiljuti. Mõlemad on veidi külmaõrnad. Uuematest punaste lehtede ja viljadega sortidest tasuks katsetada ‘Moskovski Rubini’. Põõsas on tugevakasvuline ja viljub pea igal aastal. Laiümarad pähklid on keskmise suurusega. 10 Üsna harva näeb parkides lõhislehist harilikku sarapuud ‘Heterophylla’ (tuntud ka kui f. laciniata). Tema lehed meenutavad veidi halli lepa lõhislehise vormi omi. Veel haruldasemad on teised sarapuuliigid. Kõrgetüveline sarapuu (C. colurna) kasvab ilusaks väikeseks puuks (suupärasem nimi võikski olla kõrge või sale sarapuu)
· 'Fenzlii' lehed kollasekirjud; · 'Gracilis' õied suured, valged, roosaka varjundiga; · 'Grandiflora' on kõigist sortidest tugevamakasvulisem, lehed puhkedes helerohelised, õied väga suured, puhasvalged; · 'Nana' kääbusja kasvuga väikeste roosade õitega rikkalikult õitsev sort; · 'Rosea' õied kuni 2 cm läbimõõdus, heleroosad, viljad tume-sarlakpunased; · 'Zabelii' tugevakasvuline 3-4 m kõrgune ja sama laiuv põõsas säravalt purpurpunaste õitega ja helepunaste viljadega; · 'Virginalis' õied suured ja puhasvalged, viljad sarlakpunased. [9] 2.3.3. Punane lumimari Punane lumimari (Symphoricarpos orbiculatus) on 1 (2) m kõrguseks kasvav peenevõrseline ja aeglasekasvuline suvehaljas põõsas. Noorelt on püstja kasvuga, vanemas eas rippuvate võrsetega.
Paljundamine Puishortensiat on lihtne paljundada haljaspistikute ja võrsikutega. Sobivas kasvupaigas kasvab hortensiapõõsas ise tasapisi laiemaks, paljundamiseks tuleb lihtsalt mõned servapoolsed juurevõsud välja kaevata. See hortensialiik kasvab ja õitseb paremini poolvarjus, kus muld on niiskem. Hästi mõjub talle neutraliseerimata rabaturbast mults, mis teeb mulla ka veidi hapumaks. Vanemad põõsad kipuvad harvendamisest hoolimata lamanduma, neile on heaks naabriks ja toeks mõni tugevakasvuline põõsas. (Aialeht) 4.10. Hydrangea paniculata Aedhortensia 4.10.1. Kirjeldus Kodumaal on aedhortensia (Hydrangea paniculata) pigem madalam puu või kõrge põõsas, kuid meil on ta kuni 2 m kõrgune tiheda ümara võraga põõsas. Ta kasvab tavalise alusmetsaliigina Jaapani, Hiina ja Venemaa Kaug-Ida metsades. Võrsed on punakaspruunid ja nõrgalt karvased. Pungad on ümarad, 0,1-0,2 cm pikad, 3-4 kaupa männastes, võrsest tugevasti eemalehoiduvad
erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Harilik luuderohi (Hedera helix L.) [héliks] Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning kuni 20 cm tüvediameetriga roniv või mööda maapinda väänduv igihaljas tugevakasvuline liaan kasvab Eestis oma areaali kirdepiiril, esinedes Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas varjulistes ja niisketes segametsades. Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised
puu talverammestusest üles ajab. Mahlajooks lõpeb siis, kui see algab kaskedel ajal, mil maapind on sulanud. Vahtramahla ei ole mõistlik koguda mitte tüvesse auku puurides, vaid oksast: lõigake ära mõni sõrmejämedune vahtraoks võra päikesepoolsel küljel ning kinnitage nööriga selle otsa plast- või klaaspudel. Päikesepaistelise ilmaga võib sellisest oksast tilkuda kuni liiter magusat vahtranestet päevas. 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris) on looduskaitse alune tugevakasvuline puu. Mets-õunapuu on looduslikult levinud Euroopas, ulatudes Skandinaavia maadeni põhjas ja kuni Krimmini lõunas. Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni. Mujal Eestis kasvavad taimed on pigem kultuurist metsistunud. Inimtegevusest ohustatud liigina on ta Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. 16
Harilik paakspuu: Frangula alnus Levinud Euroopas, Aasias. Eestis kodumaine. 7- 8m kõrgune madal puu või põõsas. Vähenõudlik, külmakindel, linnatingimusi taluv. Lehed elliptilised, terveservalised. Külgroodusi 6-12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Puit habras. Ei kasutata eriti. 62. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu: Parthenocissus quinquefolia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. 20m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan. Külmakindel, linnatingimusi taluv, poolvari või avapäike. Lehed sõrmjad, 5 lehekest, rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume- ja alat sinakasrohelised, 4-10cm pikad. Ronib köitraagudega. Kasutatakse haljastuses. Perekond tamm: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad kõrged puud ja põõsad. Lehed hõlmised, saagja, oga- või terveservalised nahksed lihtlehed. Kollakasrohelised isasõied kimpudena rippuvates urbades,
erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Sordid: 'Aureovariegata'; 'Pyramidalis'; 'Silver Umbrella'; 'Variegata'; Harilik luuderohi (Hedera helix L.) Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning kuni 20 cm tüvediameetriga roniv või mööda maapinda väänduv igihaljas tugevakasvuline liaan kasvab Eestis oma areaali kirdepiiril, esinedes Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas varjulistes ja niisketes segametsades. Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Tunnused: Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised
Spiraea japonica 'Little Princess' väikeste, kuni 2,5 cm pikkuste tumeroheliste lehtedega kompaktne põõsas. Õied roosaskaspunased. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Magic Carpet' lehed puhkedes oranzikaskollased, suvel kollased (suvel on võrse tipus olevad lehed oranzikas- kuni punakaskollased). Õied roosakaspunased. Õitseb juulis- augustis. Sügisvärvus oranzikaskollane. Spiraea japonica 'Macrophylla' kuni 10 cm pikkuste lehtedega tugevakasvuline põõsas (kõrgus 1 m). Lehed puhkedes punakad ja omapäraselt kortsus. Ladva tipus olevad lehed kogu suve punakad. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärv leekivpunane. Jaapani enela sortide hulgas on see kõige kaunim. 38 Spiraea japonica 'Shirobana' õied valged, roosad ja punased, sageli on ühes kännasjas õisikus erivärvilisi õisi. Õitseb juulis-augustis
Kuslapuu on väga hea talvekindluse ning stabiilse saagiga. Kuslapuumarjad on suurepärase maitsega ning vitamiinide ja antioksüdantide sisalduse tõttu tervisele väga kasulikud. Taim kasvab küll hästi peaaegu igasugusel pinnasel, ent korralikku saaki annab ikkagi eelkõige valgusküllases paraniiskeks viljaka mullaga kasvukohas. Et kuslapuu on risttolmleja, võiks aeda kohe korraga paar-kolm sorti istutada. Lõhnav kuslapuu Lonicera Caprifolium Tugevakasvuline põõsas, mis väändub kuni 5 m kõrguseni. Pärit Euroopa kesk- ja lõunaosast, ulatudes Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse. Kasvukohtadeks on lehtpuupuistute alusrinne, metsaservadd ja võsastikud. Võrsed kollakaspruunid, veidi läikivad, hõrekarvased. Lehed laielliptilised kuni ovaalsed. Õied kuuekaupa männastes, seest kollakasvalged väljast tihti punakad. Õhtuti tugevasti lõhnavad, nektaririkkad, ning õitsevad mais-juunis. Viljad on oranžpunased. Liik on vastupidav ja dekoratiivne
· Puit kerge ja pehme, hästi lõhestatav. Maltspuit kitsas, helekollaka varjundiga, lülipuit kollakaspunane. Puitu kasutatakse joonestussöe tootmiseks, nikerdustöödeks. · Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. 62. Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) ja perekond tamm (Quercus) Parthenocissus quinquefolia - Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestis kultuuris sage. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. · Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad · Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised · Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne
annaabi.ee 
