Kaitsealal mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Kaitsealal on erilist tähelepanu pööratud Muraka-Ratva soostiku ja selle bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks, kaasa arvatud viimaste elupaigad, samuti kaitstakse sealseid loodusmetsi. Sealsel territooriumil elab mitmeid I kategooria kaitsealuseid liike: näiteks lendorav, must-toonekurg jt. Kõige esinduslikum ongi sealne avifauna koosseis.

Ramsari konventsioon

Kaitsealal on üle 30 järve, sealhulgas Paukjärv, Kivijärv, Jussi järved ja Põhja-Eesti sügavaim järv – Metstoa Ümarjärv . Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide – näitekskaljukotka , metsise, sookure ja kivisisaliku ning suurkiskjate elupaik (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013).

Kõrvemaa ja aegviidu puhkeala

Kaitsealal on üks Linnusaare raba loodusreservaat ja neliteist sihtkaitsevööndit. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi.

Eesti kaitsealad (referaat)

Kaitsealal on keelatud: 1) Majandustegevus 2) Loodusvarade kasutamine 3) Telkimine ja lõkke tegemine, välja arvatud lõkke tegemine metsakoosluse kujundamisel kaitseala valitseja nõusolekul

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

Kaitsealal on keelatud: • puhtpuistude kujundamine • ajujaht ning püüniste kasutamine jahipidamisel ulukite arvukuse reguleerimiseks; • lennud kõrgusel alla 1 km

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Liigelda tuleb metsaradadel jalgsi.

Põlvamaa vaatamisväärsused

Kaitsealale on õnnestunud koondada erinevaid looduslikke kooslusi ning nüüd näeb seal kõike, mis Iiri maastikule iseloomulik.

Iirimaa

Kaitsealal on võimalik korjata marju ja seeni (va keelualal). Telkida ja lõket saab teha selleks ettenähtud kohtades.

Muraka ja Puhatu soostik

Kaitsealal on 21 kaitsealust taimeliiki, lisaks leidub seal mitmeid erinevaid kaitse all olevaid linnu ja loomaliike.

Muraka ja Puhatu soostik

Kaitsealal on u 22 km paljanduvat klindiastangut ja rohkesti kadaka-, põõsas- ja lageloodu.

Põhja-Eesti looduskaitsealad

Kaitsealal on paepealsel rendsiinal loopealse ja pangalõhede taimede kooslus.

Tupenurme pank

Kaitsealal on registreeritud ligi 200 linnuliiki, sh 110 liiki pesitsemas.

Eesti kaitsealad (referaat)

Kaitsealal on rohkesti oose ja sandureid, samuti kaks mõhnastikku.

Eesti kaitsealad (referaat)

Kaitsealalt on kokku leitud 239 liiki soontaimi.

Niitude referaat

Kaitsealal on kolm suuremat järve, neist suurim Ähijärv.

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS

Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid.

Põhja- Kõrvemaa

Kaitsealal on registreeritud 40 linnuliiki.

Võrumaa maastikukaitsealad

Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid.

Viljandi

Kaitsealal on lubatud ka kalapüük.

Läänemaa Suursoo

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

2aste - arusaamine: 4 nõustamisoskust 3Aste. Tegevus

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti