Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhted Lääneriikide ja Jugaslaaviaga. Beria vastu organiseeriti 1953 aasta juunis vandenõu, sest Beria tegevus hakkas ohustama kaaslaste võimu. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüd ja hukati. 2)Võrdle Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi olusid kolmel perioodi. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus Range tsentralism, Kogu majandamine Kaotati riiklik toimus kampaaniate rahvamajandus plaanimajandus, korras. Loodi nõukogud, kehtis rasketööstuse rahvamajandus plaani-, eelisarendamine. nõukogud. käsumajandus. Lokkas
aastal liidulepinguga. 30. detsembril Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid: Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Seega Nõukogude Liit tekkis pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased. NSV Liidu ühiskonda iseloomustasid demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. Seega lühidelt öeldes oli NSV Liidus esiplaanil riik inimeste vajadustega ei arvestatud. Nõukogude Liit lagunes iseseisvateks riikideks pärast Mihhail Gorbatsovi tagasiastumist 1991. aastal. Iseseisvateks riikideks said: Armeenia, Aserbaidzaan, Eesti, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Leedu, Läti, Moldova, Tadzikistan, Turkmenistan, Ukrainia, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa Föderatsioon.
Üliriikideks nimetati külma sõja ajal Ameerika Ühendriike ja NSV Liitu. Mõlemad olid suuremad kui Euroopa senised suurriigid, veelgi võimsamalt olid nad maailma teistest riikidest üle sõjaliselt. See asjaolu andiski põhjust neid üliriikideks nimetada. USA ja NSV Liit olid vastandliku ühiskonnakorraldusega riigid. Esimest iseloomustasid demokraatia, laiaulatuslik omavalitsus ja turumajandus. Teist aga demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. NSV LIIDU TUGEVNENUD POSITSIOON MAAILMAPOLIITIKAS. Vaatamata tohututele inim-ja materiaalsetele kaotustele Teise maailmasõja ajal tugevdas võit hitlerliku Saksamaa üle NSV Liidu positsioone maailmas. Vaieldamatu oli tema sõjaline võimsus. 1945. a. oli Nõukogude armee ridades 11,4 miljonit võitlejat. 1948. a. jäi peale demobiliseerimist armee ridadesse ikka veel 2,9 miljonit sõjaväelast, mis oli arvuliselt niisama palju kui USA-l, Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku
Alates 1830. Aastatest harrastas Rooma kogu Euroopas vabameelsete teoloogide ja ülikooliprofessorite karistamist ja vallandamist. Riiklikult rakendavatesse eriusuliste abieluseadustikku suhtus paavstivõim äärmiselt paindumatult ja provotseeris sellega ,,Kölni segaabielutüli" (1837-1841), mis raskendas kiriku olukorda nii Saksamaal kui ka teistes mitme usutunnistusega maades. Rooma tugevnemine ja kompromissitu tsentralism tõukas rahvuslikud katoliku kirikud tõsistesse vastuoludsesse. Rooma hoiakut näitavad kujukalt 1864. Aastal avaldatud ,,syllabus errotum" (80 ,,tänapäeva eksimuse" loetelu, mille hulka kuulusid esmajoones liberalism ja demokratiseerimine), paavstlik keelatud raamatute nimekiri ja ennekõike pikki vaidlusi põhjustanud 1870. Aasta ,,paavsti ilmeksimatuse" dogma. Belgias ja Prantsusmaal puhkes kooli ja kultuuri valdkonnas äge võitlus, mida raskendas see, et alates 1871
Nende alusel olevat valimistest osa võtnud juba 98,5% valijatest ja neist hääletanud Rahvusrinde nimekirjade poolt 99,7% hääleõiguslikest kodanikest. Idasakslased olid tasalülitatud. Nii kestis see 1989. aastani. Reaalne võim ehk juhtiv osa, kuulus SDV-s Saksamaa Sotsialistlikule Ühtsusparteile. Kes tahtis kuhugi jõuda või olla juhtival kohal poliitikas, majanduses, teaduses, massiteabevahendeis, politseis või armees, pidi astuma SSÜP-sse. Parteis kehtiv demokraatlik tsentralism tähendas, et partei liikmeskond pidi tingimusteta kuuletuma 19-liikmelise Poliitbüroo otsusele. Tegelik võim kuulus aga partei peasekretärile (aastal 1953- 1976 kandis see ametikoht esimese sekretäri nimetust). 1971. aastani oli sel ametikohal Walter Ulbricht, talle järgnes Erich Hinecker. Walter Ulbricht (1893-1973) 1893 aastal sündis Ulbricht Leiptzigis. Ta oli õppinud tisleriks. 25-aastasena oli mees juba üks Kommunistliku Partei rajajaid
NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm. Pärast sõja lõppu oli vaja taastada majandus. Stalinliku majanduspoliitika põhiprintsiibi järgi suunati peamised jõupingutused tööstuse valdkonda
konfessioon. (Reformatsioon/ Vastureformatsioon) Cuius Regio, eius religio = Kelle maa, selle usk! Ususõjad tulemuseks (16-17. saj.) Habsburg Monarh Karl V (1500-1558) Hispaania (+ Madalmaad, L-Ameerika kolooniad, Itaalia alad jne.) kuningas, emapoolt päritud. Austria valitseja isapoolt ning Püha Saksa-Rooma Keisririigi keiser, proovis taastada universaalriigi, aga ebaõnnestub! Riiklikul tasandil kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsentralismi! 2. Tsentraliseeritud rahvusriikide tekkimine. 12 · Asendab keskaja feodaalse killustatuse (Erand Saksamaa alad) · Rahvusriikide formeerumine algas keskajal Lääne-Eur. aladel. (Inglismaal, Prantsusmaal) -Võim hakkab koonduma kuninga kätte!
rahvusriigid. 3. Riigi vormid aegruumis: a) monarhiad; b) vabariigid. 4. Rahva osavõtu maht riigivõimu teostamisel: a) despootia - osavõtt "0"; b) dualistlik - ainuvalitseja jagab võimu; c) demokraatia - rahvas kõrgeima võimu kandjaks, seadusandlikud organid, otsevalimised. Riigi vormid Näitavad, kuidas on korraldatud riigi valitsemise vorm, riikliku korralduse vorm ja poliitiline reziim. Lisaks on riigi vormid jaotatud tsentraliseerimise alusel: Demokraatlik tsentralism - valitavad võimuorganid moodustavad täidesaatva riigivõimu organeid (moodustamine, nimetamine, määramine, kinnitamine). Bürokraatlik tsentralism - valitavad organid puuduvad või formaalsed, toimub üksnes nimetamine. Riigi valitsemise vormid Näitavad riigivõimu kõrgemate organite moodustamise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe, suhet teiste riigi süsteemi primaarsete elementidega ning sekundaarsete elementide teiste institutsioonide või organisatsoonide ja kodanikega
riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks.
08.08 kuulutab NL sõja Jaapanile. Tungib Madžuuriasse ja Korea poolsaarele, Kuriilid ja Sahhaliin okupeeritakse. Stalin vahetas sõja jooksul korduvalt juhtkonda välja. Sõja tagajärjed venelastele muidugi: 7mlj tsiviilisikut hukkub, 13,6mlj sõdurit. Sõjakulud 13% 1500 mld USD-st. Ehk siis mingi 195 milli. Idablokimaades forsseeritakse range planeerimisega tööstuse ülesehitamist üldise elatustaseme arvelt. Alles pärast Stalini surma nõrgeneb majanduse tsentralism ja suureneb tarbekaupade tootmine. NL.i satelliitriikide süsteem tekib. Poola piire nihutatakse lääne pool.e NL muutub maailma suurriigiks. Hiina edusammud kinnitavad Lenini õpetuste üleolekut kapitalistide üle, mis muutis konflikti kahe maailma vahel vältimatuks. Külm sõda algas. Konverentsid: NL unistab ekspansioonist Kesk-Euroopasse. Stalini, Churchilli ja Harrimani nõupidamised ühisest tegevusest Saksamaa vastu. Stalinit informeeritakse ja Põhja-Aafrikas toimuva kohta.
Seega esitas M. esmakordselt rahva suveräänsuse ja (isegi) õigusriigi põhimõtted. [13]Tema ideed olid ajast kaugel ees; elu ajal uuriti tema peateost suhteliselt vähe. 1517.a. avaldati see uuesti, nüüd trükis. Martin Lutherit süüdistas katoliku kirik mh Marsiliuse ideede elluäratamises. [14]Jean Bodin (1529/301596) (Pr. riigiteoreetik) järgi oli kõrgeima võimu suverääniks valitseja. Sellest tulenes riigivõimu täielik tsentralism. Vastandus ideedele valitsejast kui ["esimesest kodanikust", kõrgeimast ametnikust]. [Bodini suveräänsuse kontseptsioonist oli sageli juttu Eesti EL-ga liitumise aruteludel] [15]Suveräänsusteooria rajaja, kes väitis: suverään [suvereniteet] on ühtne, jagamatu ja piiramatu; suverään annab välja seadusi ja ei allu kellelegi peale jumaliku seaduse ja loomuseaduse; suverääni enda suhtes need seadused ei kehti. Bodin leidis ka, et ehkki
Varauusaja arengujooned (16.-17.saj) Keskaja universaalsusideoloogia lagunemineigal tasandil: - Üldine vaimne vabanemine (uus maailmavaade): ,,Individualism" - Reformatsioon lõhestab roomakat. kiriku - Tsentraliseeritud rahvusriikide arenemine (kaob feodaalne killustatus, kuningavõim tugevneb) - Lääne-Euroopas kaob talupoegade sunnismaisus, Ida-Euroopas (Venemaal) areneb alles uusajal tõeline sunnismaisus Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand: Kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsenralismi Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad
Nõukogude süsteemi organisatsiooniliseks aluseks on nimetatud demokraatliku tsentralismi printsiipi. Ma ei tea, kas see termin on kunagi teie noores elus ette tulnud, omal ajal inimesed teadsid, mis see tähendab. See oli põhimtteline printsiip terves nõukogude ühiskonnas, kõige lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et vähemus allub enamusele. Mis see ajakirjandussüsteemiga ühenduses tähendab on kaks poolust, demokraatia ja tsentralism. Demokraatia pool tähendab seda, et ette on nähtud elanikkonna põhigruppidele oma väljaanded. Nagu selle printsiibi puhul üldse, kippus demokraatia üle valitsema see teine pool, range tsentralism. Tähendas see ajakirjanduse puhul seda, et ajakirjandussüsteem pidi vastama ühiskonna poliitilisele organisatsioonile ja juhtimissüsteemi struktuurile ja ülesehitusele. Lahtiseletatult tähendas see praktikas seda, et ajakirjandus pidi alluma parteiorganitele ja teistele võimuorganitele
Kõigi nende perioodide puhul on oluline küsimus, kas kuningriik või vabariik. Lõpuks toimub leppimine, et on vabariik. Aga milline on see vabariik on probleemne edasi, tekivad rojalistid ja vabariiklased. Prantsusmaa 1870-1914 Vastuoluline ,,kahe Prantsusmaa" pärand: Aristokraatlik absolutism ja hegemooniataotlused / revolutsiooni humanism ja võrdsusideoloogia ning kodanikuõiguste väärtustamine. Oluline on see et nii 19saj kui 20saj algul on riigis tsentralism. Märksõnadeks: revolutsioon mitte evolutsioon, äärmused on lubatud, vabadus. Prantsusmaa on sellel perioodil langev suurriik. Inglismaa 19. sajandil = Suurbritannia impeerium On jätkuvalt maailma juhtiv mereriik. Kauba- ja sõjalaevastik on omavahel tihedalt seotud. Välispoliitiliseks eesmärgiks on vaba liikumise kindlustamine maailma meredel. Välispoliitilised huvid on kaubanduslikku ja majanduslikku mitte ideoloogilist laadi. Valitses isolatsiooni poliitika prooviti ignoreerida
eksistentsi alus); riigi vorm ning riigi valitsemise vorm: rahva osavõtu alus riigivõimu teostamisest, prof. Kliimanni tüpoloogia (politseiriik, konstitutsiooniline riik, moodne demokraatia, õigusriik); riigi vorm ning riigi valitsemise vorm: otsevalitsemine ning esindusdemokraatia, monarhia (absoluutne, dualistlik) ning vabariik (parlamentaarne, parlamendikeskne, presidentaalne, puhas võimude lahusus), valijamehed, veto (absoluutne, suspensiivne), dekreet; riiklik tsentralism: demokraatlik ning bürokraatlik (moodustamise viisid: valimine, nimetamine, määramine, kinnitamine, koopteerimine); föderatsioon kui subjekt ning föderatsiooni subjekt; antidemokraatlik poliitiline re?iim; autoritaarne poliitiline re?iim, erivolitustega re?iimid: politsei-, sõjaväe- ning bürokraatlik re?iim; riigi üldfunktsioonid: sise- ning välisfunktsioonid; riigiorganite funktsioonid (valitsemisala ehk valdkonnafunktsioonid);
inimese sisemisest ole-musest. Viin kuulus juba XX sajandi algul suurima sotsiaalse ebavõrdsusega linnade hulka. Silmatorkav luksus ühelt ja eemaletõukav vaesus teiselt poolt. Linna keskel, selle sisemistes kvartalites võis eriti märgatavalt tunnetada 52-miljonilise maa pulsilööke koos kõikide selle rahvuste maa kaheldavate võludega. Pimestava luksusega õukond tõmbas magnetina oma poole rikkaid ja intelligente. Sellele tuleb lisada äärmiselt võimas tsentralism, millele oli rajatud kogu Habsburgide monarhia. Ainult tänu sellele tsentralismile sai püsida kogu see rahvustevaheline kissell. Selle tulemusel ebatavaline kogu kõr-gema administratsiooni kontsentratsioon riigi residentsis Viinis. Viin oli mitte ainult Doonau-äärse monarhia poliitiliseks ja vaimseks, vaid ka majanduslikuks keskmeks. Kõrgema ohvitserkonna, riigiametnike, kunstnike ja teadlaste armee vastas seisis veel
annaabi.ee 
