muudatus, kui perre sünnib uus laps. Mõte: Illimari ellu on tulnud suur mure, see täiskasvanute maailma tunnusjoon. Romaani läbib tahtmine saada tagasi lapseks. Novellides 1941. a ilmus ,,Viimane tervitus" hoiatusteos. Tuglase ulmeline versioon inimkonna hävingust. Ilmus 1957.a. Tuglast inspireeris Spengler teosega ,,Õhtumaade allakäik". ,,Teoste sünnilood" on üks huvitavamaid kogusid. Tuglas laseb lugeja oma kirjanduslikku kööki. Lisaks tõlkinud NT Aino Kallast, Tsehhovit. Tuglase teosed on jõudnud teatrisse nt ,,Jumala saar" ,,Inimese vari" ,,Popi ja Huhuu" ,,Merineitsi"
tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut. Unistab harmoonilisest inimesest, aga ei anna retsepte, teid selle jaoks igaüks leidku ise. 1890. aastal sõitis Sahhalini saarele (kurjategijate väljasaatmiskoht) kolmeks kuuks uurima, eluga tutvuma. Tutvus peamiselt sunnitöölt vabanenud asunikega. Selle põhjal kirjutas · Olustikukirjeldus "Sahhalini saar". Periood 1890-1899. Saarel käimine ajendas Tsehhovit reaalsetele tegudele rahva elu parandamiseks. Ostis mõisa, seadis sisse arsti vastuvõtutoa talupoegade aitamiseks. Samuti rajas kolm kooli oma vahenditega. Nüüd oli ta mõningates seisukohtades selgusel, väljendas selgelt oma suhtumist. Seda illustreerib · Novell "Palat nr.6" argikurjuse vastu võitlemise mõttekus või mõttetus; kas leppida sellega või mitte. Teise osa loomingust jätab endiselt lugeja tõlgendada. Seda illustreerib · Novell "Maja ärklitoaga". 1890
Ohvitseri väärikust pidanuks rõhutama munder, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne peategelase lüheldast kasvu silmas pidades. Mänguliselt oli nauditav Andres Tabuni sõjaväearst Tsebutõkin ja Arvo Raimo valvurist rauk. Õdede kolmik (Olmaru, Meriste, Lepp) oli võrdväärne ansambel. Võib oletada, et esietendus tekitas tunde, et kõnnitaksegi köiel. Nii on see ikka. Kukkumise hirmus hoitakse kramplikult kinni tasakaalupoomist. Pole vaja. Võetagu lõdvemalt. Võimalusi Tsehhovit lausa publitsistliku tänapäevasusega mängida on küllaga. Kas või «depressiivsete väikelinnade» võtmes ja Moskva, Tallinna või mis tahes suurlinna kui pääsetee illusiooni purustamises. Muutumine algab meist endist see on Tsehhovilt igavikku kanduv sõnum. Uus lavastus «Kolm õde» Anton Tsehhov Lavastaja: Peeter Tammearu Kunstnik: Jaanus Laagriküll Osades: Aarne Soro, Carita Vaikjärv, Liina Olmaru, Triinu Meriste, Kadri Lepp, Indrek Sammul jt Esietendus 13
järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut. Unistab harmoonilisest inimesest, aga ei anna retsepte, teid selle jaoks igaüks leidku ise. 1890. aastal sõitis Sahhalini saarele (kurjategijate väljasaatmiskoht) kolmeks kuuks uurima, eluga tutvuma. Tutvus peamiselt sunnitöölt vabanenud asunikega. Selle põhjal kirjutas · Olustikukirjeldus "Sahhalini saar". Periood 1890-1899. Saarel käimine ajendas Tsehhovit reaalsetele tegudele rahva elu parandamiseks. Ostis mõisa, seadis sisse arsti vastuvõtutoa talupoegade aitamiseks. Samuti rajas kolm kooli oma vahenditega. Nüüd oli ta mõningates seisukohtades selgusel, väljendas selgelt oma suhtumist. Seda illustreerib · Novell "Palat nr.6" argikurjuse vastu võitlemise mõttekus või mõttetus; kas leppida sellega või mitte. Teise osa loomingust jätab endiselt lugeja tõlgendada. Seda illustreerib · Novell "Maja ärklitoaga". 1890
,,Doktor A.P.Tsehhov". Kuid arstipraksist segas pingeline kirjanikutöö. Ainuüksi 1885. aasta jooksul kirjutas Tsehhov 113 teost. Ta lävis paljude tuntud kirjanike ja kunstnikega, ometi ei laabunud tema elu kergelt. Tema õlul olid suure perekonna- ema, noormate vendade ja õe- ülalpidamismured. Liiatigi avastati Tsehhovil neil aastatel esimesed tuberkuloosi sümptomid. Sõit Sahhalinile Suvel 1889 suri tuberkuloosi Tsehhovi armastatud vend Nikolai, andekas kunstnik. See kaotus vapustas Tsehhovit raskelt ja teravdas juba varem alanud hingelist kriisi; ta otsustas oma elu järsult muuta. Eelkõige õppida sügavamalt tundma elu ja eeskätt selle kõige kohutavamaid avaldumisvorme. Kõigile ootamatult otsustas ta sõita Sahhalini saarele, kuhu saadeti sunnitööle kriminaalkurjategijaid. Kirjanik nimetas seda saart ,,talumatute kannatuste paigaks". Ta jäi saarele kolmeks kuuks. Ta korraldas saarel üksi rahvaloenduse. Tagasi Moskvasse pöördus Tsehhov 8. detsembril.
Taei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette. ,,Daam koerakesega" Mees, kes on oma senisest elust tüdinud, armub kuurordis olles noorde abielunaisesse. Neist saavad armukesed. Elukogenud mees arvab, et see on järjekordne armuseiklus, kuid hiljem saab aru suhte sügavusest. Mõistavad, et armastus annab nende elule mõtte. Konkreetne lõpplahendus puudub. (lootusrikas) ,,Maja ärkli toaga" näitab, et erinevad maailmavaated võivad armastuse purustada. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid lihtsalt on. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline:
Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust lastetoas, kes tahab öösel elustuda ning saada inimesetaoliseks. 1995: Alexandre Dumas "Kolm musketäri" Puhtmajanduslikult oli teatrile suvelavastust vaja. ,,Musketäride" viimase osa teksti sai Elmo kätte, kui esietenduseni oli jäänud napilt neli päeva. Musketäre mängisid Allan Noormets, Marko Matvere, Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul. 1995: Anton Tsehhovi "Pianoola ehk mehhaaniline klaver" Tsehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles. 1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel" Elmo Nüganen on öelnud, et see etendus on täielik läbikukkumine. Seda ei mängitud eriti kaua, ning ta arvab, et ta ise tegi kuskil vea. 1999: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ,,Kuritööle ja karistusele" läks preemia nii parima lavastaja, kunstniku, meespeaosa- kui ka
Alates 1879. aastast hakkab ta tegema kaastööd ajakirjades. Tsehhov avaldas oma tekste õhukestes ajakirjades need olid huumoriajakirjad. Neid oli palju 19. sajandil nt ,,Budilnik" (Äratuskell), ,,Oskolki" (Killud), ,,Mirskoi tolk" jne. Tsehhovi debüütteos on ,,Kiri õpetatud naabrile". Tsehhov üritab parodeerida poolintelligentsete inimeste kõnepruuki. Need inimesed pole eriti haritud, kuid nad pretendeerivad sellele, et nad on haritud. Tsehhovit hakkab huvitama keeleline klisee. Paljud Tsehhovi tekstid praagitakse välja. Ta sai väga solvavaid vastuseid. Tsehhov oli sõltuvuses ajakirjakontekstist nendest zanritest, mida ajakirjad nõudsid. Huumoriajakirjas oli populaarseimaks zanriks stseen. Domineerib kahekõne, puudub sissejuhatus, puuduvad kirjeldused, puudub ka süzee või on nõrk. Kirjeldatakse tavaliselt lihtsat olustikulist tegevust, finaal on reeglina avatud, lõpetatust ei ole. Üks Tsehhovi õpetajaid on Leikin
väikeametnikud, 80-ndate keskpaigas muutub looming tõsisemaks: näitab kuidas põrkuvad erinevad maailmavaated, püüab elu sügavamalt lahti mõtestada ning sisse tuleb üksinduse teema. Kirjanikuna jääb vaatlejaks, ei jaga hinnanguid. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. On seisukohal, et tema ajastu probleem: inimene lepib oma näruse eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid olesklevad. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi
erinevaid kirjandusvoole. "Lühike Eesti kirjanduslugu". Kirjutas palju kriitikat uudiskirjanduse kohta. Üheks tugevamaks peetakse ka kogumit "Marginaalia" (marginaal lühike kunstiline ülevaatus mingist probleemist. Ilukirjandus) (kunstilises vormis edasi antud, rohkem tähelepanu ongi vormile). Tuntuks saanud ka tõlkijana. Vene, rootsi, soome, taani, prantsuse, saksa ja norra keelest. Näiteks Aleksis Kivi "Seitse venda", palju Tsehhovit. 1. 1901-1914 otsingute periood, segunesid realism ja romantism. 1) lastejutustus "Siil", hiljem tuleb "Hunt". Tegu rahvalike lugudega, külarealismiga. Sisse tulevad uusromantismilised jooned. 2) "Hingemaa" kooliõpetaja kaks kohtumist vaese kandimehega. Üks saunahurtsikus, teine vanglas, sisse toodud mõte: kandimees läbi kogu elu unistanud, et saaks oma maalipi, ta saab elu lõpus haua, mis on 7*4 jalga. 3) "Jumalasaar" pärisorjuse aeg
1917 kutsuti USA-sse. Pidas loenguid, lavastas prantsuse dramaturgiat. Algselt kutsuti külaslisetendustele. Talle pakuti oma teatri juhtimise võimalust. Vana Tuvila teater avati New Yorgis. Esimesel hooajal 21 lavastust (mõned Pariisi lavastuste taaslavastused). USA-s oli 2 hooaega, otsustas lahkuda. Sellele vaatamata avaldas suurt mõju NY-s, kus teater oli orienteeritud kommertsile. Kolis tagasi Pariisi. 1921 avas teatri uuesti. Lavastas Gozzit, Gogolit, Tsehhovit ja kaasaja dramaturgiat. Lavastaja roll: peab olema kõikjal kohal, aga nähtamatu, ei tohi alla suruda näitleja isiksust ega poeedi mõtteid. Lavastaja peab neid kahte teenima. Kool peab ka arendama mõistust, kõlblustunnet, õpetama distsipliini, traditsioone. Kehalisus oluline. Koolistas muusikuid, tantsijaid, miime, lavastajaid jt. Trupp ei tohiks olla juhustlikult kokku juhtunud. Ühtsuse vaim oluline. Koolis kasutas improvisatsiooni ja jaapani no- teatri süsteemi.
Esialgsete lühikeste humoorikate palade keskmes kultuuritud labased väikeametnikud, 80-ndate keskpaigas muutub looming tõsisemaks: näitab kuidas põrkuvad erinevad maailmavaated, püüab elu sügavamalt lahti mõtestada ning sisse tuleb üksinduse teema. Kirjanikuna jääb vaatlejaks, ei jaga hinnanguid. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. On seisukohal, et tema ajastu probleem: inimene lepib oma näruse eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid olesklevad. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi
Esialgsete lühikeste humoorikate palade keskmes kultuuritud labased väikeametnikud, 80-ndate keskpaigas muutub looming tõsisemaks: näitab kuidas põrkuvad erinevad maailmavaated, püüab elu sügavamalt lahti mõtestada ning sisse tuleb üksinduse teema. Kirjanikuna jääb vaatlejaks, ei jaga hinnanguid. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. On seisukohal, et tema ajastu probleem: inimene lepib oma näruse eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid olesklevad. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka
"Lageda taeva all" ('98), "Lehesadu". Luulekeele asjus kindlad eeskujud (Puskin) ja veendumused. Igasuguste ismide periood sajandivahetuse Vene kirjanduses Ble ei meeldinud. Hoidis kinni vanast puskinlikust stiilist. "Lehesaju" eest sai tunnustatud luulepreemia. Kokku on Blt ilmunud ~10 luulekogu. Olles mõnda aega Prantsusmaal viibinud, vähenes ta kriitilisus tegelikult andekate kaasmaalaste suhtes. Ennast hindas kõrgelt, endast kõvemateks tegijateks pidas vaid Tsehhovit ja Tolstoid. Maailmakirjanduses sai B kuulsaks jutustustekogudega. Algusajast pärit jutukogu "Maailma äärel" ('97), siis järgnes periood, kus B palju liikus, reisis, uuesti abiellus (1910'15). Sel perioodil kirjutas "Küla", mis on tegelikult üks pikk jutustus; ja "Isand San Franciscost" samuti üks pikk jutustus. Suhtumine külaellu Bl kahetine. B oli veendunud, et kogu Venemaa on üks suur küla
17 püüab elu sügavamalt lahti mõtestada ning sisse tuleb üksinduse teema. Kirjanikuna jääb vaatlejaks, ei jaga hinnanguid. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. On seisukohal, et tema ajastu probleem: inimene lepib oma näruse eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid olesklevad. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides
annaabi.ee 
