Emaspronukleus Polotsüüt Tsentrosoom Lõigustumine 2 blastomeeri staadium 4 blastomeeri staadium Moorula Embrüoblast Blastotsüst Blastotsüsti õõs Trofoblast Blastotsüsti pindmine implantatsioon Endomeetriumi epiteel Endomeetriumi sidekude Trofoblasti hatud Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast Embrüonaalarengu 7. päev Trofoblast Looteväline Blastotsüsti õõs mesoderm Entoderm Amnion Trofoblast Epiteel
poolest jagada kolmeks kihiks – 1) lootepoolne kiht omab klassikalist HLA-I/II klaasi molekule. 2) vahepealne kiht on HLA negatiivne ja 3) väliskiht,mis pole intaktne ning seal ekspresseeritakse mitteklassikalist HLA-I. Lokaalselt toimub eelkõige HLA ekspressiooni alusel platsentabarjäär. Moduleerib lokaalselt ema immuunsüsteemirakkude vastust. HLA geenid ja HLA aheldatud geenid mõjutavad gameetide arengut, embrüo lõikamisi, blastotsüsti ja trofoblasti moodustumist, implantatsiooni, loote arengut ja ellujäämist. HLA klass I antigeenid ekspresseeruvad invasiivsel trofoblastil ja on olulised ema-loote piiril. HLA-G on oluline loote kaitsmisel ema natural-killer rakkude eest, mida on palju trofoblasti tungivates rakkudes. HLA-E aitavad lootel vältida ema immuunsüsteemi järelvalvet, tõenäoliselt interakteerub NK-rakkude inhibitoorsete retseptoritega. Ehk HLA-E molekulid kaitsevad samuti loodet ema
5.kui kaasuvana esineb naisel endometrioos, düsmenorröa, menorraagia, emaka leiomüoom, premenstruaalne sündroom, menstruaaltsükliga seotud probleemid. Ohud ja probleemid hormonaalse kontratseptsiooni kasutamisel. Võimalikud kõrvaltoimed: 1. menstruaaltsükli häired ("määrimine"), harvem verejooks - vajalik on leida verituse põhjus! Veritsuse põhjuseks võivad olla vead pillide võtmisel, mittesobilik ravimivariant, põletikuline protsess emakakaelas, rasedus, trofoblasti kasvajad, emakakaela pahaloomuline protsess, verehaigus, hüübimishäire, teiste ravimite samaaegne kasutamine, kaasuv üldhaigestumine nt. okendamine või kõhulahtisus, imendumishäired. 2. iiveldus 3. tursed 4. rindade hellus 5. suurenenud tupevoolus 6. kehakaalu muutused 7. akne teke või intensiivistumine 8. peavalu 9. liibido e. sugutungi nõrgenemine 10.meeleolu muutused, depressioon Ohud pillid kasutamisel: 1. kõrvaltoimete esinemine
blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni
Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast viljastumist ning lõigustumise jätkudes liigub moorula mööda munajuha emaka poole. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136) Emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades blastotsüsti ehk põisloote. Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.
Siia hakkab mood marginaaltsoon. · marginaaltsoon tume- ja helevälja piirialal. Holoblastiline (täielik), rotatsiooniline, isoletsitaalne 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. (vih !) · Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Trofoblast tekib blastotsüsti staadiumiks, asub blastotsööli 'ülaosas'. Trofoblasti rakud aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks. Neist saab hiljem: epiblast embrüonaalne epiblast (embr
kust läbi blastopoori (ürgsuu) algatatakse gastrulatsioon I lõigustumisvagu läbib halli sirbi piirkonda. 48. Blastotsüsti koorumine Blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub viljastumiskestast (zona pellucida) vabanemine e „koorumine“ ja kinnitumine (implantatsioon) selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile e endomeetriumile. Endomeetrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ECM-sse (suhkrud, kollageen, laminiin, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape jt.) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka ECM komponentidega, aidates embrüol kinnituda endomeetriumile Trofoblasti rakud sekreteerivad proteaase (kollagenaas, stromelüsiin jt.) aidates lõhustada emaka kudede ECM-i, et TB rakud saaksid emakaseina pugeda 49. Diapaus Puhkeperiood¸mil blastotsüst enamasti väljub zona pellucidast, kuid ei implanteeru. Fakultatiivne diapaus - põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui
Blastotsüsti keskel on vedelikuga täidetud õõnsus. Pärast munajuhast emakasse transporti, embrüo on emakaseinal kinnitumata mitmeid päevi. Blastotsüstid on kahe sarve vahel juhuslikult jaotunud, järgnevalt embrüo pikeneb. Enne seinale kinnitust saadab blastotsüst emasloomale signaale enda olemasolust. See kindlustab, et kollaskeha toodab edasi progesterooni, emakalimaskesta näärmed sekreteerivad toitaineid edasi ja uus östrus on maha surutud. Mäletsejalistel toodavad trofoblasti rakud inteferoone,mis vähendavad emakaepiteelis oksütotsiini retseptorite arvu, see takistab luteolüüsi PGF2α sekreteerimise (endomeetriumist) vähendamise läbi. Hobustel toodetakse peptiidhormooni (eCG), mis stimuleerib luteiinrakke progesterooni edasi tootma. Algab 6. päeval pärast viljastumist, lõppeb 11. või 12. päeval. 15-20 h pärast spermi tungimist ootsüüti toimub mitoos, esimene rakkude jagunemine. Embrüod viibivad munajuhas veidi üle 3 päeva ja
(tumeväli). Iduketta pealmine osa on epiblast. Osa epiblasti rakke langeb subgerminaalsesse õõnde ja moodustavad primaarse hüpoblasti (neist saavad esmased sugurakud). Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon. 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. Inimestel on holoblastiline rotatsiooniline lõigustumine. Rebuhulk on väga väike. Lõigustumine on aeglane ja asünkroonne algusest peale ehk üks tütarrakk lõigustub aeglasemalt kui teine. Kuni 8-raku staadiumini on blastomeerid hõredalt ning totipotentsed – suudavad areneda nii trofoblastiks kui embrüoblastiks, seejärel
Kuni 8-raku staadiumini blastomeerid üsna hõredalt paigutunud, peale seda liibuvad rakud tihedalt üksteise vastu - embrüo kompakteerumine e tihendamine. Kuni kompakteerumiseni on kõik rakud totipotentsed, kuid kom- pakteerumise-järgselt on rakud jagunenud kaheks erisuguseks popu- latsiooniks, mis kannavad nimetust trofoblast ehk trofektoderm ja embrüoblast ehk sisemine rakkude mass. Embrüo sisse moodustub siseõõs kavitatsiooni ajal, kuna trofoblasti rakud sekreteerivad vede- likku. Tulemuseks on ekstsentrilise õõnsusega blastotsüst, mis on ise- loomulik kõikidele imetajatele. MITTE TÄIELIKUD EHK OSALISED EHK MEROBLASTILINE LÕIGUSTUMINE: - Superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine (putukad) - esialgu jaguneb vaid sügoodi tuum, mis paikneb sügoodi keskel oleva rebu tsentraalses osas; tuum teeb läbi rea mitootilisi jagunemiseid,
algab menstruaalvere jooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on ka vähene tagasiside hüpotalamus-hüpofüüsi süsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli Suurim rasestumise tõenäosus-Suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda. Võivad esineda ka lisaovulatsioonid, siis võib igal ajal rasestuda. Normaalne munaraku viljastamise koht-Munajuha Munaraku teekond implanteerumiseni-Blastotsüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta ja blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüo veresoontega moodustab lootekesta ehk koorioni. Koorioni hatustik koos emaka limaskesta muutunud väliskihiga moodustab loote toitumiseks vajaliku organi, platsenta. Trofoblasti arenedes emaka kude järk järgult hävib Gonadotropiini mõju naisele-reguleerib naise soolist arengut ja nende paljunemist
LINES 104-105 1.5-6 kb üle genoomi G-vöötides DNA lateraalsed kordused Polüteniseerumine on endoreduplikatsiooni modifikatsioon, misläbi tekivad polüteensed kromosoomid. Polüteenseid kromosoome on kirjeldatud nii ainuraksetel, taimedel kui ka loomadel. Neid esineb süljenäärmete rakkudes, Malpighi rakkudes, ovariaalsetes toiterakkudes, naha-ja sooleepiteelis, trofoblasti rakkudes ja taime endospermi rakkudes. Polüteensed kromosoomid on üle saja korra suuremad kui metafaasi kromosoomid. Polüteensed kromosoomid tekivad kromatiidide korduva replikatsiooni tagajärjel rakutsükli S-faasis. Kromatiidid jäävad kokku ja paarduvad. Tuuma ja raku jagunemist ei järgne. Tihedalt kokku pakitud kromomeersete alade reastumisel üksteise kõrvale moodustuvad tumedad vöödid. Kromoosomikaardid
5.kui kaasuvana esineb naisel endometrioos, düsmenorröa, menorraagia, emaka leiomüoom, premenstruaalne sündroom, menstruaaltsükliga seotud probleemid. Ohud ja probleemid hormonaalse kontratseptsiooni kasutamisel. Võimalikud kõrvaltoimed: 1. menstruaaltsükli häired ("määrimine"), harvem verejooks - vajalik on leida verituse põhjus! Veritsuse põhjuseks võivad olla vead pillide võtmisel, mittesobilik ravimivariant, põletikuline protsess emakakaelas, rasedus, trofoblasti kasvajad, emakakaela pahaloomuline protsess, verehaigus, hüübimishäire, teiste ravimite samaaegne kasutamine, kaasuv üldhaigestumine nt. okendamine või kõhulahtisus, imendumishäired. 2. iiveldus 3. tursed 4. rindade hellus 5. suurenenud tupevoolus 6. kehakaalu muutused 7. akne teke või intensiivistumine 8. peavalu 9. liibido e. sugutungi nõrgenemine 10. meeleolu muutused, depressioon Ohud pillid kasutamisel: 1. kõrvaltoimete esinemine
Kuidas eristatakse tüvirakke rakkude arengulise potentsiaali alusel? Tüviraku arengupotentsiaal ehk potents kirjeldab raku võimet anda diferentseerumisel erinevaid rakutüüpe. arengu käigus moorulast blastotsüst – välimine kiht trofoblast e trofektoderm; sisemine kiht nn sisemine rakumass ICM, kust tekivad kõik tulevase organismi rakud. Potentsi alusel eristatakse: Totipotentsed rakud – suudavad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks ja ka platsenta trofoblasti rakkudeks inimesel sügoot ja 4-8 sellest esimeste jagunemistega tekkinud rakku Pluripotentsed rakud – sellest tekivad kõik rakutüübid aga MITTE trofoplast. Blastotsüsti sisemise rakumassi (ICM) rakud. Multipotentsed rakud – võivad olla nii embrüos kui ka täiskasvanud organismis, suudavad diferentseeruda suhteliselt piiratud hulgaks rakutüüpideks. (nt hematopoeetiline tüvirakk on multipotentne, sest suudab
günekoloogiline onkoloogia. Raviarstiks on günekoloog, kes on saanud lisaväljaõppe just vähiravi alal . Tegemist on spetsialistiga, kes on võimeline pakkuma sobivaimat ravi ning mis ei ole ka vähetähtis - tal on kogemus just samasuguste haigete ravis. Onkoloog-günekoloog ravib välissuguelundite ehk vulva vähki, tupe vähki, emakakaela vähki, emaka vähki, munajuha vähki, munasarja vähki (joonis 1.) ning trofoblasti pahaloomulist haigust ehk lootemuna väärastumisest tekkinud kasvajat. (cancer.ee 22.02.2009). joonis 1. Emakakaela vähk on üks sagedamini esinevaid vähke naistel. Emakakaela vähk on välditav ja algstaadiumis kergelt ravitav. Emakakaelal esineb sagedasti põletikke ja haavandeid, mis on soovitatavalt vajalik ravida. Siiski ei ole nad vähieelsed seisundid, nagu veel hiljuti arvati. Emakakaela vähieelseks seisundiks loetakse düsplaasiat oma kolme raskusastmega.
-Erinevad eetilised, legaalsed ja sotsiaalsed väljundid peavad olema arvesse võetud -Kasvanud riskiga isikutele tuleb anda võimalus haigusriski vähendamiseks Ema seerumii uuriingud -Kasutatakse rutiinselt neuraaltoru defektide ja Down`i sündroomi tuvastamiseks (triple test FP_, hCG_ ja östriool_) -Verd võetakse 16 rasedusnädalal -Tuvastatakse 75% neuraaltoru defektidest (spina bifida) ja 60% Down`i sündroomist -Uuritakse ka looterakke ema veres (rikastamine trofoblasti vastaste antikehadega) --FP tase näitab ka anencephaly, mitmike olemasolu, emakasisest loote veritsemist jpm. Amniotsentees ja koorioniibiopsia Ultrahelli Fragiilse X diiagnostika kasuttades Soutthern blotingutt(CTG kordused) -PGD on kliinilise diagnostika osa mis on tekkinud in vitro fertilisatsioonitehnika (IVF) kasutuselevõtu tagajärjel 25 a. tagasi. Varajane alternatiiv prenataalsele diagnostikale (amniotsentees, koorionbiopsia)vähendamaks geneetiliste haiguste edasikannet.
ööpäev. Rasestumise tõenäosus on kõige suurem kui suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda. Erandlikel juhtudel võib rasestuda ükskõik missugusel päeval, v.a menstruatsiooni ajal, sest alati võivad esineda lisaovulatsioonid. Ovuleeriva munaraku areng on peatunud II meiootilise jagunemise metafaasis. Meioos läheb lõpuni viljaastumisel, mis toimub munajuhaampullis. IMPLANTEERUMINE JA PLATSENTA ARENG Blastosüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta- blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüa veresoontega moodustab lootekesta- koorioni. Koorioni hatustil koos emaka liamskesta muutunud väliskihiga( detsüüdua) moodustab loote toitumiseks, hingamiseks ja ekskreetsiooniks vajaliku organi- platsenta. Trofoplasti arenedes järk-järgult emaka kude hävib, seepärast koosneb platsenta raseduse lõpul peaaegu täiesti lootekoest.
annaabi.ee 
