Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi
aastal. Asustus on kindlasti vanem, umbes 11.-12. sajand, kuid arheoloogilisi kinnitusi pole. Esimesteks asukateks olid rootslased, keda 1934. aastal elas saarel ca 2393, lisaks sellele ka 122 eestlast. Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Tänapäeval elab saarel ligi 300 inimest. Legendid kõnelevad, et kunagi koosnes Vormsi kolmest suuremast saarest, mille vahel peeti ühendust paatidega. Tänane Vormsi on üks suur ja trobikond väiksemaid saari. Arhitektuurimälestisena on kaitse all 14. sajandist pärit Vormsi Püha Olavi kirik ja saare vanim tuletorn Saxbys, ehitatud 1864. Veestik Vormsi asub kahe suure veekogu Väinamere ja Läänemere - vahel. Saare lääne-, lõuna- ja idaranda uhuvad Väinamere veed ning põhjarannik on avatud Läänemerele. Saare loodus on kohu arengu vältel olnud mõjutatud merest. Saart ümbritsev meri on madal, 5 m sügavusjoon kulgeb rannast kaugemal kui kilomeeter
võtab väikse koti kust tulevad väiksed mehikesed välja kes Endli peaaegu surnuks peksavad. Rehepapp aga kohtub Vanapaganaga, kellele ta lubas oma sõprade pärast kätte maksta ja vilistas hundivilet, mis kutsus metsa kõik hundid kokku, kes vanapagana tükkideks kiskusid. Õhtul läheb endel tagasi Reinu juurde, lõikab koeral kõri läbi ja toob toast koti mida hakkab kirvega peksma, aga kott läheb puruks ja sealt tuleb trobikond väikseid mehi kaigastega kes peksavad Endlit nii kaua kuni lumele jääb ainult märg plekk. Kaarel võtis Jaani jahipüssi laeb seda armulaualeivaga ja laseb kiriku ust. See muuda tema kõikvõimsaks üheks päevaks, ning ta läheb kõrtsi joob 3 pudelit viina ja siis läheb mõisa vägistab Luise ja sööb seepi ja jäi magama kuna ei osanud enam midagi asjalikku teha. Tegelased · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees
Sellel prognoosil ei ole pelgalt teaduslik tähtsus või ambitsiooni viie aasta pärast öelda ,,ma ju rääkisin...". Prognoos on vajalik selleks, et õieti planeerida ennetustööd ja suunata põhiline ressurss sinna, kus minimaalsete vahenditega saab ennetada maksimaalsed kahjud. Kahjuks on meil praegu kujunenud selline olukord, et õigeid prognoositegijaid meil ei ole. Viimase viie aastaga on AIDS i ja narkoennetamise juhtimisest läbi jooksnud terve trobikond kauneid neide, kes parimal juhul tegid endale selgeks, mis on AIDS, kaugemale asi kas pole jõudnud või pole küündinud. Viimane aeg on sisse seada vähemalt AIDS-i ja narko valdkonnas ametnike kvaliteedi nõuded ja korralik teoreetiline ja praktiline koolitus enne juhtimaasumist. Teadmised epidemioloogiliste protsesside kulgemisest teistes riikides, eriti sama tüüpi epideemiatega riikides, orienteerumine meie riigi reaalses olukorras ja praktilised kogemused
Endel ütles Reinule, et ta uus kubjas ja Rein sai sellepeale väga vihaseks. „“Liinast laku oma tatine mokk puhtaks!“ kuulutas Rein. „Minu tütar pole mõisakoerte jaoks! Oi, Endel! Sina oled veel see kõige jälgim! Algul teed näo, nagu oleksid üks õige eesti mees, aga nii kui parun vilistab, nii jooksed, saba sorus! Vedel nagu pask! Käi välja!“ (lk. 190-191). Endel vihastas sellepeale ja tõmbas põuest noa, mille peale Rein tõi oma ruudulise koti, kust tuli välja terve trobikond pisikesi musti mehikesi, kõigil kaikad käes. „Ja kõik need mehed sööstsid nagu sääseparv Õuna Endli kallale, nüpeldasid teda nagu vana kartulikotti, endal hallid habemed lehvimas. Nad kolkisid teda seni, kuni Endal vajus pikali vereloiku, ja jooksid veel siiski mööda lamaja turja ning muudkui andsid valu.“ (lk.191). Endel tahtis Reinule selle teo eest kätte maksta ning need mehikesed ära tappa. „Õuna Endel tõstis kirve ja virutas kotile vägeva mataka
väsitav nagu eelmisedki. Õhtul koju jõudes sõi ta eile praetud makarone, millele pani peale majoneesi pooltühjast purgist. Makoronid olid ikka selle sama maitsega: natuke liiga soolased. Pärast söömist käis neiu pesemas ja tõmbas selga öösärgi, mis vedeles kapi peal, sealsamas, kuhu ta oli hommikul jäetud. Ta kustutas toanurgas seisva põrandalambi ning puges väiksesse voodisse ja uinus. Karm reaalsus Ühel jäisel laupäeval küüditati trobikond eestimaalasi veelgi krõbedamasse Siberisse. Aasta oli siis1939, siis kui Eesti venelaste alla kuulus. Küüditatuid oli saja ringis, nende seast viis olid lapsed ülejäänud aga pooleks mehed ja naised. Ilmsüüta inimesed toodi kokku Rapla külje alt. Nende talud põletati maha, paljud põlesid taludesse ja mõningad peksti koha peal surnuks. Kõiki valdas meeletu agoonia. Üks ainus naine oli täiesti rahulik, ta oli tugeva südamega kuna kõike seda jubedust ja
Õhtul koju jõudes sõi ta eile praetud makarone, millele pani peale majoneesi pooltühjast purgist. Makoronid olid ikka selle sama maitsega: natuke liiga soolased. Pärast söömist käis neiu pesemas ja tõmbas selga öösärgi, mis vedeles kapi peal, sealsamas, kuhu ta oli hommikul jäetud. Ta kustutas toanurgas seisva põrandalambi ning puges väiksesse voodisse ja uinus. Karm reaalsus Ühel jäisel laupäeval küüditati trobikond eestimaalasi veelgi krõbedamasse Siberisse. Aasta oli siis1939, siis kui Eesti venelaste alla kuulus. Küüditatuid oli saja ringis, nende seast viis olid lapsed ülejäänud aga pooleks mehed ja naised. Ilmsüüta inimesed toodi kokku Rapla külje alt. Nende talud põletati maha, paljud põlesid taludesse ja mõningad peksti koha peal surnuks. Kõiki valdas meeletu agoonia. Üks ainus naine oli täiesti rahulik, ta oli tugeva südamega kuna kõike seda
Paremad päevad paistma meil jäävad, kaunimad ajad ootavad ees. Võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu kodumaa! Tuljak sõnad Terve vald oli kokku aetud, Kihelkond kokku kutsutud, Külalisi igat seltsi - Viru vanem kaasagagi palutud! Tõnni, parajam peiu, Kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, Läheb Tõnnile mehele Pulmad, jah pulmad! Viina viiskümmend vaati, Pulma kraami kokku toodi Nõnda palju, kui saadi. Parte, hanesid praeti Vist üle tuhande ära, Terve trobikond püssisid Pulma auks teeb kära. Kas vahest kuu Meil kumab ju, Või näen tähti, päikest säramas? See on ju Tõnn, Seal ka ta Mann - Kahekesi lähevad nad käsikäes. 12 Teeb nalja Mann, Siis naerab Tõnn, Nii, et vesi veereb palgel tal. Neil särab silm, Neil ilus ilm, Jõuaks nemad elust nõnda läbi ka! Vennad, veeretage viru valssi, Meie tahaks minna tantsima. Tublist' helistage tuljaku tantsu, See paneb vere kihama,
kavatsesid nad vangistada. 13.aprillil lahkuti Mombasast ning jäeti see leppimatult vaenulik moslemite linn selja taha. · Capocate linnas kohtasid kahte Tunisest päris moslemit. Rääkisid pikalt India määratutest rikkustest ning pakkusid oma abi. Sõbraliku mauri nimi oli Moncaide. · 27.mail jõudsid Portugali laevad Calicuti lähedal Pandarani ankrupaika. Seal teatas trobikond pärismaalasi, et zamorin ootan neid Calicutis oma palees. · Augusti algul otsustas Gama, et on aeg alustada koduteed. Zamorini ei andnud lahkumisluba, nõudis suure tollimaksu tasumist ja pani portugallased koduaresti. Laevadele jäänud Gamat ja meeskonnaliikmeid jahmatas selline käitumine · Lähedal ja kaugel levitati portugallaste kohta halvustavaid jutte. · 19
eest kätte maksta. Vanapagan naerab, kuid rehepapp vôtab pisikese vile (hundikuninga lôualuust) ja puhub seda - selle puhumine toob kokku kôik metsa hundid. Hundid piirasid Vanapagana sisse, tormasid talle kallale ja rebisid tükkideks. Samal ööl hiilib Endel Reinu maja juurde, lôikab koeral kôri läbi, toob toast vaikselt ruudulise koti ja hakkab seda kirvega taguma. Kott läheb katki ja sealt tuleb välja tohutu trobikond kaigastega mehi, kes hakkavad jälle Endlit peksma. Temast jäi ainult plekk lumel ja kott jäi tühjana maha vedelema. 30. november - Kui Kaarel on kôrtsi sôitnud vôtab Jaan tema jahipüssi, laeb seda armulaualeivaga ja tulistas kirikuukse pihta. See muutis ta nii kôikvôimsaks, et ükski surelik ei saa teda takistada, kuid selline nôidus kestab ainult ühe ööpäeva (ja môjub ainult andresepäeval). Kôigepealt läks ta kôrtsi ja
eest kätte maksta. Vanapagan naerab, kuid rehepapp vôtab pisikese vile (hundikuninga lôualuust) ja puhub seda - selle puhumine toob kokku kôik metsa hundid. Hundid piirasid Vanapagana sisse, tormasid talle kallale ja rebisid tükkideks. Samal ööl hiilib Endel Reinu maja juurde, lôikab koeral kôri läbi, toob toast vaikselt ruudulise koti ja hakkab seda kirvega taguma. Kott läheb katki ja sealt tuleb välja tohutu trobikond kaigastega mehi, kes hakkavad jälle Endlit peksma. Temast jäi ainult plekk lumel ja kott jäi tühjana maha vedelema. 30. november - Kui Kaarel on kôrtsi sôitnud vôtab Jaan tema jahipüssi, laeb seda armulaualeivaga ja tulistas kirikuukse pihta. See muutis ta nii kôikvôimsaks, et ükski surelik ei saa teda takistada, kuid selline nôidus kestab ainult ühe ööpäeva (ja môjub ainult andresepäeval). Kôigepealt läks ta kôrtsi ja andis oma peremehele peksa, jôi 3
kohtan kesk juurdlevat rohtu. Õhtust, mis vihaselt pime, kõiksugu ohtusid johtub. Aga sinuveetluses keedes heidan eemale hirmu ja halina. Kõige raskema rahutuist teedest tahan minekuks valida. 3. Näen kalureid mereseljal. Neid on seal küll tuhandeid koos, kuid ainult ehk kolmel või neljal on lootsikus tilluke noos. Mis ande võib tühjuselt loota? Läbi ei paista voog. Hooga nad tõmbavad noota, kuid jääb maitsmata kalaroog. 4. Me oleme trobikond linde, mis moodustab ühise rinde. Ei roomajad aima, kui kena on lennelda parvedena. On tugev me tiibade tuhin. Laul kihutab ees ja meid juhib. Ei roomajad hooma, kui kena on tiirelda vabadena. Ei tunne me hirmu, ei häbi ka taevastest tungides läbi. Kust roomajad teaksid, kui kena on tõusta meil uljatena! Me punume põnevaid pesi ja nendime tasakesi: "Ei roomajad adu, kui kenad on linnud, kel hinges on kevad." Lahkühtimine Sa oled mägi, mina veerev lumi.
Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. Nika Ahas- Henn Ahase isa. Reinok- pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss. ESIMENE OSA. 1-5 peatükk. Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha
Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. Nika Ahas- Henn Ahase isa. Reinok- pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss. ESIMENE OSA. 1-5 peatükk. Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha
lahkus seltskond ruttu lauast, et sigarist mujal rõõmu tunda. Traudl liikus tutvumisringil koos preili Schroederi ja Otto Günschega. Kogu maja tundus justkui asustamata.Kõige kaunim koht oli terass, kust pääses ka adjuntatuuri tööruumidesse. Hoolimata ilust, ei meeldinud Traudlile Berghofi õhkkond. Teda koheldi küll nagu külalisi, kuid keegi polnud seal iseenda peremees, vaid teenijad. Eraelu peaaegu, et ei olnudki. Mõne päeva pärast rikastas pilti trobikond daame. Proua Herta Schneider, oli Eva Brauni kunagine kooliõde ja oli kõikjal kaasas. Eva Braun suhtus füüreri toitudesse põlgliku kaastundega. Üldiselt üritas füürer lihasööjate isu rikkuda. Sääraste üritustega oldi juba nii harjutud, kuid tavaliselt ühe ohvri leidis ta ikka.Lõunasöök kestis harilikult tund aega. Siis tuli füüreril jalutuskäik, kus proua Braun teda saatis. Kaasas fotoaparaat või filmikaamera. Hitler tahtis pildile jääda
sõnumitoojate pidev sebimine, ta oli vaimustuses rahvarohkusest. On olemas küllalt tõendeid selle kohta, et tema valitsemisaja alguses kujutas õukond endast parajat hullumaja. Staatuse üheks kindlaks tundemärgiks olid suured saatjaskonnad ja iga kõrgemast seisusest külaline tõi endaga kaasa nii palju teenreid kui vähegi võimalik. Nendega olid ühes kõikvõimaliku kraamiga täidetud veovankrid, terve hulk kirste garderoobitarvete ja livreedega ja trobikond hobuseid rännakuteks, jahipidamiseks ning turniirideks. Aadlikud kasutasid kuninga headust, saades kõikvõimalikke privileege. Nad hävitasid toitu, küttepuid, küünlaid, trampisid segi ümbruskonna viljapõllud minnes kuninga jahimajadesse. Kui aadlikud läksid ära oli näha, kuidas kadusid kapid, puhvetid, kujud, jalapukid ja isegi lukud uste eest. Kõige halvem oli õukonnaelus siiski see, et hoovkondlased ei olnud rahul nende endi palgatud käsualuste tööde rakendamisega
Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Tuljak Terve vald oli kokku aetud, Kihelkond kokku kutsutud; Külalisi igat seltsi - Mõisahärra prouagagi palutud! Tõnni, parajam peiu, Kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, Läheb Tõnnile mehele Pulmad, jah pulmad! Viina viiskümmend vaati, Pulma kraami kokku toodi Nõnda palju, kui saadi. 31 Parte, hanesid praeti Vist üle tuhande ära, Terve trobikond püssisid Pulma auks teeb kära. Kas vahest kuu kumab, Või näen ma tähti, päikest särama? Oh elu, Oh ilu! Näe Tõnni Ja Manni, Nad lähevad kahekesi käsi-käes. Teeb nalja Mann, Siis naerab peig Tõnn, vesi palgil tal. Oh elu, Oh ilu! Neil särab Ilm ilus. Oh jõuaks nõnda elust läbi ka. Vennad, veeretage viru valssi, Meie tahaks minna tantsima. Tublist helistage tuljaku tantsi, See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pead,
sisse. Mitmed aastad tagasi julgesid mõned mehed sinna sisse tungida, kaasas olid neil tulelaternad ja köied. Äkitselt kustusid tuled laternates ära ja julged mehed pääsesid köite abil suure vaevaga tagasi. Et edaspidi seesugusi julgustükke enam ei tuleks, sai maaaluse käigu sissepääs kinni müüritud. Rahva jutu järgi olnud vanal ajal Ridala kirik selle maa aluse käigu abil Haapsalu lossiga ühenduses seisnud. Ükskord aga, kui trobikond röövleid või jooksikuid endid selle maaaluse käigu sisse tagaajajate eest olla ära peitnud, olla käiguotsad mõlemilt poolt suurte kividega kinnimüüritud ja röövlid olla sääl sees hirmsa otsa leidnud. Katoliku usu ajal seisnud kiriku altari peal kaheteistkümne apostli hõbedast kujud. Need olla sõja ajal sisse pakitud ja altari all olevasse võlvistikku ära
Sellepärast teab juut, mis on armastus, ja me peame uskuma valelikku juuti, kui ta ütleb Saalomoni suu läbi: Kõik on tühi, paljas ja tühi, kui pole armastust..." Niisugune oli härra Mauruse enese arvamus luule tumedusest ja sügavusest. Kuigi selle üle naerdi ja naljatati, hoopis ilma mõjuta ei pääsenud need sõnad siiski õpilaste kõrvust mööda. Ei jätnud küll Vellemaa vene keeles luuletamist, ei jätnud ka Tigapuu oma pooldajatega riimidelükkimist, aga nende kõrvale asus uus trobikond, kes kukkusid taguma salmidesse igasugust armastust. Hea meelega oleksid nad uputanud kas või kogu maailma oma armumulinasse ja ühes maailmaga oleks siis hukkunud ka härra Mauruse esimese järgu asutis. Õnneks jäi aga terveks niihästi maailm kui ka asutis, kus vulises armukatel. Indrek ei kuulunud luuletajate kilda. Aga härra Mauruse sõnade üle mõtles ta siiski järele. ,,Nii et armastus on ainuüksi, mis teeb silma ja sõna sügavaks," sonis ta endamisi. Soo, nüüd oli tal siis