Minu vaba aeg ja hobid Iga inimene vajab vaba aega ja igaüks meist veedab seda aega, nii nagu oskab. Ma olen õpilane Nõmme Gümnaasiumis. Koolis käin ma esmaspäevast reedeni ning laupäeval ja pühapäeval olen vaba. Seejärel algab mul vaba aeg. Mul on palju vaba aega ja palju hobisid. Ma olen huvitatud spordist. Ma tegelen jooksmisega. Mulle meeldib väga joosta. Jooksen igal hommikul 2-3 km ,et vormis olla. Ma tegelen kergejõustikuga. Ma olen kergejõustiklane. Mõnikord ma treenin ka kodus. Vabal ajal ma mängin meelsasti võrkpalli. Ma mängin 3 korda nädalas võrkpalli. Talvel meeldib mulle uisutada ja suusatada. Tavaliselt käin ma suusatamas koos oma isaga. Mulle meeldib lumi. Kevadel käin ma reisimas. Mulle meeldib reisida aga ma ei reisi tihti. Ma reisin kevadel Eestimaal. Ma tahaksin sõita välismaale. Ma võtan oma kaamera kaasa. Mulle meeldib pildistada loodust. Suvel saan ma käia ujumas ja rulluisutamas. Ma käin tihti kinos ja teatris
Seega koduste tööde ühtusse lükkamine oleks igati kahjulik. Kuna õppida on kodus üsna palju, siis õpin keskmiselt 1-2 tundi ,sõltuvalt päevast. Samuti üritan ma ka päevakavasse mahutada veidi aega, et raamatuid lugeda. Enamasti loen kohustuslikku kirjandust, kuid vahel, kui on piisavalt aega, loen ise valitud raamatuid. Lugemine on hea, kuna selle käigus keskendud ainult raamatule ega mõtle millestki muust. Mäluga on mul teised lood. Raske hinnata, kui palju ma teda treenin, kuid olulisemad asjad: numbrid, aastaarvud, sünnikuupäevad jms. üritan enda mälusse siiski talletada. Vahel püüan õpitud ja meeldejäetud asju meenutada. Kui mõni asi ei meenu, siis uurin järele ja kordan uuesti üle. Mäluga seoses olen kohanud ühte huvitavat juhtumit. Mul on üks sõber, kellel koolis eriti hästi ei läinud, tal lihtsalt ei olnud kõige helgem pea. Nüüd õpib ta Ametikoolis üldehituse erialal. Koolis õpitavad aastaarvud ja
sekundid peale. Eesmärk Minu eesmärgiks on joosta Tallinna Maratoni 2013 aastal ilma seda katkestamata või käima hakkamiseta, aeg ei ole oluline kuna ma ei tee seda tulemuse ega raha nimel vaid enda raholu heaks. Toimub jooks 8-dal septembril 2013 mis on nädalavahtuse päev. Eesmärk on minu jaoks küllaltki raske, kuna pean palju kehamassi alandama ning jälgima väga hoolikalt mida söön ja kuidas treenin, et vältida traumat. Selleks et saavutada eesmärk pean: võtma kaalust alla 5 kg; treenima jalalihaseid tugevamaks ning vastupidavamaks; pean jälgima oma toitumist, et see oleks mitmekülge, tervislik, toidukorrad ei jääks vahele ning portsjonid oleks parajad; treenima võhma vastupidavamaks ning selgitama välja, mis on minu normaalne pulss, millega vältida pistma hakkamist. Eesmärk on minu jaoks vägagi realistlik ja asjakohane, kuna inimene peab tegelema
Aeroobse taseme areng arendab nii kiirusjõudu kui ka Aeroobselt: vähemalt 30 minutit päeva kiirust. Aeroobse taseme tõusuga tõuseb ka anaeroobne lävi. Algselt ka VO2max, mis mingil hetkel saavutab Jõufitnessil: stabiilsuse ja edasi ei arene. - suurenda raskusi vähehaaval Aeroobse taseme treenitavuse aluseks on järjepidav - treenin kõiki piirkondi võrdselt treenimine. Süvalihaste treening: kere ja vööpiirkonda katvad väikesed Jõufitnessi areng parandab ka kiiruse ja vo2max lihased, mis asuvad suurte lihaste all. Lisaks nendele arengukiirust. Lihaste treenimises muutused üldises loetakse üldjuhul süvalihasteks ka suuremaid lihasgruppe, fitnessis.
Lahendan ülesande kahel meetodil. Mõlemad põhinevad närvivõrgul. Esimene lahendus on supervised learning, närvivõrgule antakse ette etalonväljund. Teine lahendus on selflearning kus närvivõrk ise tuvastab sisendandmetest vastava hulga erinevaid kombinatsioone. Lahendusmeetodite realiseerimine Esimese lahenduse realisatsioon Fail kreeka_tahestik.m on antud. Sinna lisan lõppu targets maatriksi, mis on ühikmaatriks suurusega 24. Järgmiseks loon närvivõrgu ja treenin selle. Närvivõrk etalonväljundiga on tüüpi FF. Närvivõrku õpetatakse müraga (5%, 10%, 20%, 30%). net=newff(minmax(greek_alphabet),[12 24],{'logsig','logsig'},'traingda') net.trainParam.epochs=5000; net.trainParam.show=25; net.trainParam.min_grad=1e-12; P=[greek_alphabet, greek_alphabet+randn(35,24)*0.05,... greek_alphabet+randn(35,24)*0.1,... greek_alphabet+randn(35,24)*0.2,... greek_alphabet+randn(35,24)*0.3,... ]; T=[targets targets targets targets targets ];
7 TREENINGU TINGIMUSED Treeningtingimustest kõige tähtsam odaviskajale on suvel staadion, kus saab oda visata ja talvisel perioodil sisehall, kus oleks viske sein, mille vastu saab visata erineva raskusega topispalle, kindalsti oleks vaja ka viskevõrku kuhu saab oda visata, millel on punnid otsas, et võrgust läbi ei läheks. Need on esimesed olulised asjad just odaviskajale. Tanel enamusaja treenin audentese spordihallis talvel ja suvel audentese ja kadrioru staadionil. Tavaliselt on Ta juba sellel ajal Lõuna-Aafrikas treeninglaagris, aga jättis selle aasta vahele. ,,Üldiselt on odaviskajal see külm aeg parem veeta kusagil soojemas kliimas kui Eestis" räägib Tanel Laanmäe. 8 EESMÄRGID JA IGAPÄEVA ELU ,,Lähimad eesmärgid on visata enda isiklik rekord. Edasised plaanid selle aastal on
läbi aegade, saavutas ta ka kuulsuse. Euroopas näidatakse teda tihti teleris ja hoitakse rahvast tema tegemistega kursis. ,,Takistused, mis mu teel on, annavad mulle energiat" ütleb ta. ,,Ma treenisin end, et ma suudaksin olla päevi väljas, ilma toiduta." Ütles Reinhold. ,,Ma arvan, et vaprus on hirmu teine pool, ma vajan vaprust vaid seepärast, et ma kardan. Kui ma elan pikka aega oma nägemustes, fantaasias, ma unistan sellest, plaanin, valmistan ette end ja treenin. Ma kujutlen, et ei eksisteerigi midagi muud. Siis ma ei tunne ohtu, aga keskendumine on siiski absoluutne." Ja siis justkui äkitselt tuli talle pakkumine osaleda ekspeditsioonil Himaalajas. See pidi olema tema elu pöördepunkt. ,,Ronijad räägivad mägede piirist ja Nanga Parbat on üks maailma 8000 meetri kõrgustest 14-st mäest ning on maailmas suuruselt üheksandal kohal. Tõde mäe kohta, selle raskuste ja ohtude kohta, avaldati esmaselt 1953 aastal suurepärase Austria ronija
Intensiivsus on kõige olulisem faktor treeninguga saavutatud positiivsete muudatuste säilimiseks. Säilitades tree- ningute mahu ja treeningukordade arvu ja langetades treeningute intensiivsust, hakkab sportlase töövõime suh- teliselt kiiresti langema. Vastupidisel juhul, hoides töö intensiivsuse kõrgena, võib märkimisväärselt langetada nii mahtu kui ka kordade arvu, ilma et töövõime halveneks 10–15 nädala jooksul. Intensiivsust säilitades ja treenin- gukoormust ülejäänud kahes aspektis langetades tulevad esile võistlusteks ettevalmistavalt perioodilt oodatavad positiivsed nihked. Rõhk langeb treeningute kvaliteedile – tehakse vähe, kuid kõrge kvaliteediga intensiivseid harjutusi ning keskendutakse taastumise kvaliteedile. TREENINGU- JA PUHKEPÄEVADE VAHEKORD Intensiivsuse suhtelise kasvuga peab suurenema puhkepäevade arv, mille jooksul organism saaks võimalikult täieli- kult taastuda
Toimil olid ette näidata kõvad tulemused. Nii näiteks väidab ta, et just tema tõi Eestile suusatamises esimesed MK-punktid, kui lõpetas 1979. aastal Kavgolovos 30 km 18. kohaga. Seega võis oletada, et Toim tikub ka lastest kiiresti meistreid vormima. Kuid ei. Erinevalt paljudest teistest treeneritest ei pannud Toim sportlasehakatistele mahvi peale. Veerpalu harjutas ligi poole vähem kui enamik eakaaslasi Eestis. «Kõik küsisid, miks ma lapsi nii vähe treenin,» mäletab Toim. «Ütlesin, et las lapsed puhkavad ka.» Noist teistest, kes hirmus palju treenisid, pole Toim juba ammu enam midagi kuulnud. Kuigi noor Veerpalu ei paistnud teab mis andekas, jäi ta treenerile silma töökuse ja sihikindlusega. Ta tegi vaikselt, aga täpselt kõike, mida Toim ette kirjutas. Kui laagris saabus öörahu, läks korralikult magama ega ajanud tüdrukuid taga. «Tal oli tahtmist rohkem kui teistel parematel suusatajatel,» kinnitab Toim.
lõpetasin korralikult ära ja peale seda võisin ma ennast juba tõeliseks kümnevõistlejaks pidada. KG s olles käisime laagris vaid kooli vaheaegadel, seetõttu kooli asju see ei seganud. Talvel käisime Tallinnas laagris ja suvel Käärikul. Olen võistelnud 12 euroopa riigis. Laagrites olen käinud viimased kümme aastat, igal aastal u 1-2 kuud (Hispaania, Kanaari saared, Egiptus). Olen jätnud vigastuse tõttu vahele 2 hooaega. Seoses spordiga on mulle tehtud 4 operatsioon. Treenin alates 2005. aasta suvest koos Kristjan Rahnuga. Erki Noolega eriti head suhted ei ole, kuid ei tunne sellest ka puudust. 19 Olen 3 korda valitud Saaremaa aasta sportlaseks 2002, 2004, 2005. Olen mitmekordne eesti noorte ja täiskasvanute meister. Saaremaa rekordid kümnevõistluses ja 110m tõkke jooksus kuuluvad minule. Lisaks veel siserekordid seitsmevõistluses ja 60m tõkkejooksus.
Töövõime säilitamiseks ei pea olema tingimata sportlane. Iga inimene vajab elust osasaamise nimel töövõimet säilitavat kehalist aktiivsust. Selleks et treeningul oleks töövõimet parandav efekt, peab selle iseloom ületama seniseid kohanemise piire. Lihtsamalt öeldes treening peab olema väsitav ja Selleks et treenin- mõnikord isegi valus ning põhjustama koormatud funktsiooni tagavas struktuu- gul oleks töövõimet ris mõõdukaid kahjustusi. Alles nii saab organism aru, et keskkonna nõudmised parandav efekt, ja tema võimed ei ole vastavuses ning ainukeseks lahenduseks on uute, senisest peab selle iseloom võimekamate struktuuride loomine. Nagu öeldud, luuakse uued struktuurid vas- ületama seniseid
kõrvaltpilku jne. - kõigist liikumise võimalustest on ballett valinud need, mis loovad selle tantsukeele esteetika. Koreograafia loomisel võib koreograaf: 1. võtta liikumiste loomise aluseks ühe tuntud treeningsüsteemi (n. ballett) ja järgida seda kõigi reeglite ja omaduste alusel 2. võtta liikumiste loomise aluseks tuntud treeningsüsteemi, kuid muuta ja teisendada liikumisi selles 3. alustada punktist, kus ei kasutata mingit tuntud treenin gsüsteemi liikumiste loomise aluseks, luues oma liikumiskeele. Millised poleks ka valikud, alati tuleb töötada liikumkomponentidega ja kvaliteetidega. Arusaamine liikumisstiili põhilistest omadustest on aluseks liikumismaterjali arendamisele koreograafia loomise protsessis selle reeglistik, väärtused aitavad aimata edaspidiseid "samme". Liikmiste arendamine (töö edasi viimine) peab omama mingit põhjust (purpose). Koodidega mängimine, nende
propageerisime oma tegevusega ja üritus- 5. külastasime loodusemuuseumi Sagadi mõi- tega tervislikke eluviise; sas. 2. viisime läbi diskussiooni teemal: pole kerge olla noor; II vahetus. Muinasjutumaa 3. psühholoogide abiga viisime läbi treenin- guid, mis peaksid kujundama lastes oskusi Eesmärk: populariseerida H. C. Anderseni loo- hoiduma halbadest kommetest ja sotsiaalse mingut. riskiga situatsioonidest; Sihtrühm: 710-aastased lapsed. 4. Moskva Majakovski teatri lavastaja abiga
kulgu ning see annab võimaluse täpsemaks sekkumise viisi õpilaste kohtlemine ja (3) kiusajate ja ohvrite kohtlemine kähe valikuks. Teiseks, efektiivseks on osutunud lapse varajases eas kooli näitel. algavad kogukonnale orienteeritud sekkumised, millel on Kõigepealt antakse ülevaade sotsiaalsete oskuste treenin- pikaajaline positiivne mõju probleemide ennetamisel. Kolmandaks, gust (edaspidi käsutatakse sotsiaalsete oskuste treening kohta loodud ja rakendatud on efektiivseid sekkumisi tõsiste lühendit: SOT) ning seejärel keskendutakse kolmele projektile, probleemidega, nagu näiteks krooniline kuritegelik käitumine, mille käigus rakendati kõnesolevat sotsiaalsete oskuste treeningut hakkamasaamisel
annaabi.ee 
